1-19-7792/35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-7792 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. veebruari 2022 määrus Geiro Pitirimovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Geiro Pitirimovi (Pitirimov; isikukood 39307235213) kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Pärnu Maakohtu 02.10.2019 otsusega karistati Geiro Pitirimovit KarS § 184 lg 21 järgi 6 aasta vangistusega, mille hulka KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise aja alguseks loeti 27.01.
4. Karistuse kandmise aja lõpp 27.01.
6. Viru Maakohtu 07.02.2022 määrusega jäeti G. Pitirimov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. 2.
7. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud – süüdimõistetu on ära kandnud nõutud ulatuse karistusest ennetähtaegseks vabanemiseks, tal on garanteeritud elukoht XXX, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ning ta on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. 2.
8. Süüdimõistetu käitumise osas vangistuses märgib maakohus, et G. Pitirimov on individuaalse täitmiskava alusel lõpetanud õpingud
9. ja
10. klassi ning alates 01.09.2021 käib
11. klassis (Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasium), on läbinud edukalt sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, on töötanud majandustöödel koristajana ning osaleb muusikaringis ja sellest tulenevalt saab läbi viia kontserte kaaskinnipeetavatele. G. Pitirimovil on läbimata veel sotsiaalprogramm Õige hetk. Võttes arvesse kinnipeetava ohtlikkuse taset ning tema poolt toimepandud kuritegu, on kõnealuse sotsiaalprogrammi edukas läbimine G. Pitirimovi puhul oluline kuritegelikust käitumisest loobumiseks, sh ühiskonnaohtlikke kuritegude toimepanemise vältimiseks. Isikul on neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Maakohus annab ülevaate distsiplinaarkaristuste sisust, märkides ära, et 11.10.2021 käskkirja koostamise tinginud rikkumine kestis ca 2 kuud. Kehtivad distsiplinaarkaristused viitavad sellele, et süüdimõistetul on raskusi kehtestatud korrale allumisega kinnipidamisasutuses. G. Pitirimov ei ole suutnud endale selgeks teha, milline käitumine vangistuses on aktsepteeritav ning ta ei ole võimeline kehtestatud korrale alluma rangelt kontrollitud keskkonnas, mistõttu on äärmiselt keeruline uskuda, et ta allub korrale vabaduses olles. Tema käitumine ei kinnita üheselt tema asumist õiguskuulekale teele. Seega mõistetud vangistus ei ole veel saavutanud soovitud eesmärki. See omakorda annab aluse kahtluseks, kas praegusel ajal on kinnipeetava hoiakud tõesti muutunud ning ta edaspidiselt kindlasti ei ohusta ühiskonda. G. Pitirimovi käitumine kinnipidamisasutuses räägib tema vabastamise kahjuks ja seda vaatamata sellele, et ta on suures osas individuaalset täitmiskava täitnud. G. Pitirimov on teel õiguskuulekuse suunas. Maakohus, kuulates kohtuistungil süüdimõistetu vastuseid ning arvestades ka kohtule saadetud e-kirjas kajastuvat, ei kahtle selles, et G. Pitirimovil on olemas elus siht, kuhu poole ta püüdleb. Küll puudub kindlus tema käitumisviisi muutuse püsivuses. Majandustöö kohustuse täitmine on küll kaalukas asjaolu vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel, kuid see ei tähenda, et ei tuleks hinnata süüdimõistetu käitumist kogu vangistuse jooksul. 2.
12. Elutingimuste osas vabaduses leidis maakohus, et need pigem toetavad tema vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetul on garanteeritud elukoht, mis vastab elektroonilise valve nõuetele, tal on K-Raha andmetel 07.01.2022 seisuga tasumata võlanõudeid 12 749 euro ulatuses ning vabanemisfondi hoiustatud 1 752 eurot. Vangistuse ajal on G. Pitirimovit toetanud materiaalselt abikaasa ning mitmed erinevad isikud ehk olemas on lähedaste tugi. Samuti on süüdimõistetul garanteeritud töökoht äriühingus VG Paigaldus OÜ (kõrgepingeliinide mastide montaaž), kus süüdimõistetu on juhatuse liige ning tegeleb vanglas firma asjaajamisega. Samas olid lähedased isikud G. Pitirimovil olemas ka enne rahvatervisevastase kuriteo toimepanemist ja seega paraku ei ole olnud nende olemasolu siiani tema õiguskuulekuse garantiiks. Maakohus ei alahinnanud abikaasa positiivset mõju G. Pitirimovi edasisele käekäigule, kuid lähtuvalt varasemast elukäigust seda ka ei tähtsustanud üle. Süüdimõistetu ei ole varem ametlikult töötanud, kuid enda sõnul töötas ametlikult Soomes. Maakohtu hinnangul isegi kui G. Pitirimovi väited eeltoodud töökohtade osas vastavad tegelikkusele, siis ilmselgelt ei ole olnud tema legaalsed sissetulekud piisavad, et tagada tema seaduskuulekust, mida näitab süüdimõistmise aluseks olev kuritegu. Isik on elatunud peamiselt kuritegelikul teel saadud tulust, sh kinnipeetav avaldades, et tema spordiklubi oli soetatud kriminaalsel teel saadud tulust. Lisaks mõjutas tema toimetulekut ka narkootikumide tarvitamine, mis oli ka üks põhjus, miks isik hakkas narkootikumidega tegelema. Ka garanteeritud töökoha tööandja V.J. on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, kes oli viimati määratud käitumiskontrollile lõpuga 10.12.
13. Maakohus leidis, et nimetatud asjaolu ei ole määrav, sest puuduvad andmed, et tööandja oleks seotud narkokuritegude toimepanemisega. Samas nähtub, et süüdimõistetu on iseenda tööandja, mistõttu ei saa kindel olla ka stabiilse sissetuleku tagatuses. See aga omakorda võib anda tõuke ka sellele, et G. Pitirimov pöördub uuesti hõlptulu teenimise võimaluse poole kriminaalsel teel. Maakohtul puudus veendumus selles, et ametliku töökoha ja lähedaste toetuse olemasolu tagab seda, et G. Pitirimov ei jätka vabaduses olles narkokuritegude toimepanemist, sest tema senine elukulg näitab seda, et eeltoodu ei ole taganud tema seaduskuulekust. 2.
14. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalike tagajärgede osas märkis maakohus järgmist. Arvestades G. Pitirimovi varasemat hariduse omandamise kulgu, siis puudub veendumus selles, et käesoleval ajal esinev huvi haridustee jätkamise vastu ning senine vangistuses edukas hariduse omandamine säilib ka siis kui süüdimõistetu naaseb vabadusse, kus varem ei ole 2 võimalik täheldada tema õpihimu. Keskhariduse ja kindla elukutse omandamine suurendaks märgatavalt tõenäosust, et G. Pitirimovi edasine elukulg on õiguskuulekusele orienteeritud. Karistusregistri andmete kohaselt on G. Pitirimov kriminaalkorras karistatud Eesti Vabariigis ühel korral. Kriminaalasja materjalide põhjal näitab isiku kuritegelik käitumine tema ükskõikset suhtumist ühiskonnas aktsepteeritavate reeglite täitmisesse. Vestlusel tõi kinnipeetav välja, et praegune vangistus tema jaoks olnud n-ö äratuseks, sest kui ta endistviisi jätkab, siis kaotab ta kõik ning seda ta ei soovi teha. Samas nähtub iseloomustusest, et ka varem on kinnipeetav mõelnud oma tuleviku üle, vastasel juhul ei oleks ta käinud 2 kuud Soomes narkosõltuvuse ravil, mida maakohtu hinnangul saab tõlgendada soovina alustada seaduskuulekat elu. See aga ebaõnnestus. G. Pitirimovi kuritegude toimepanemise soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine ja majandusliku kasu saamise eesmärk. Meditsiiniosakonna andmetel on süüdimõistetul anamneesis sõltuvusdiagnoos. G. Pitirimovi sõnul alustas ta narkootikumide tarvitamist
15. aastaselt. Enne vangistust olevat tarvitanud ainult kanepit 3-4 korda nädalas, vahel igapäevaselt, kuna see rahustas tema närve ja ta tundis ennast hästi. Enda sõnul vahendaski ta narkootikume, et olla majanduslikult kindlustatud. Käesolevalt kahetseb tehtut ning soovib edaspidi elada seaduskuulekalt. Maakohtul puudus veendumus, et käesolevaks ajaks on eeltoodud soodustegurid uute kuritegude toimepanemiseks täielikult ära langenud. Välistada ei saa seda, et vabaduses olles G. Pitirimov satub uuesti narkootiliste ainete küüsi ja seda vaatamata sellele, et süüdimõistetu välistas kohtuistungil eeltoodud võimaluse. G. Pitirimovi suhted narkootiliste ainetega iseloomustuse kohaselt on pikaajalised ja ta ise ei pea end sõltlaseks. Ka kohtuistungil vastas ta kohtu küsimusele, et kas ta tunnistab, et tal esineb narkosõltuvus järgmiselt: „Mul on olnud probleeme uimastite tervitamisega“. Kuna G. Pitirimov ei ole teadvustanud probleemi ja sellega tegelemise raskust, on suur tõenäosus, et G. Pitirimov jätkab vabaduses olles narkootiliste ainete ebaseaduslikku käitlemist. Karistusregistri andmete kohaselt on G. Pitirimovit karistatud ka 2016 Soome Vabariigi Itä-Suomi teise astme kohtu otsusega seoses varavastase süüteo toimepanemisega. Sattudes majanduslikult raskesse olukorda ning omades harjumust keskenduda enda heaolule, on oht, et G. Pitirimov alustab lisasissetulekute otsimist kuritegude toimepanemisega. 2.
16. Maakohus ei nõustunud vangla arvamusega selles, et käesoleval juhul esineb oht ka vägivalla kasutamises, mille tagajärjeks võivad olla kergemad kehavigastused. Iseloomustusest nähtuvalt arvestati sellise arvamuse koostamisel isiku arhiveeritud karistusandmeid, mis on aga lubamatu, kuna karistusregistri andmete kohaselt on isikul Eesti Vabariigis üks kehtiv kriminaalkaristus, mis ei ole mõistetud röövimise või kehalise väärkohtlemise eest. Ka Soome Vabariigis on karistatud G. Pitirimovit hoopis varavastase kuriteo toimepanemisega seoses. Seega kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb pidada riskifaktoriks narkootikumide tarvitamist ning ebaseaduslikul teel majandusliku kasu saamise eesmärki. 2.
17. Ka vanglas olles on G. Pitirimov jätkanud suhtlust kriminaalkorras karistatud isikutega telefoni teel. Kinnipeetav seda ei eita, kuid lisab, et tegemist on nüüdseks korralike inimestega, kes on enda elu muutnud (pere- ja tööinimesed). Samas nähtub iseloomustusest, et varasemalt on G. Pitirimov kasutanud teisi ära enda huvides. Maakohtu hinnangul viitavad G. Pitirimovil esinevad hoiakud (liidri omadused), sh kalduvus kasutada teisi enda huvides sellele, ning toimepandud kuritegude iseloom, et uue (narko) kuriteo toimepanemise oht on käesoleval juhul kõrge. Seda kohtu seisukohta ei muuda ka see, et G. Pitirimovit karistati kõige raskema narkokuriteo toimepanemise eest selles kriminaalasjas minimaalmääras oleva karistusega. 2.
18. Maakohus jättis tähelepanuta vangla seisukoha osas, milles G. Pitirimovi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamine seotakse tema võimaliku Eesti Vabariigist väljasaatmisega ning nendib, et vangistusest ennetähtaegne vabanemine sõltub üksnes sellest, kas formaalsed ja materiaalsed eeldused selleks on täidetud. Isiku ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine, mis antud hetkel pole kohtu hinnangul kindel. 3 Määruskaebus
19. Viru Maakohtu 07.02.2022 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu G. Pitirimovi kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada G. Pitirimov tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Maakohtu määrus on põhistamata ning maakohus on teinud diskretsioonivea. 3.
20. On harva esinev olukord, kui kõik menetluses arvamust andnud isikud – riiklik süüdistaja, vangla, kriminaalhooldaja, kaitsja ning süüdimõistetu, soovivad seda, et süüdimõistetu vabastataks karistuse täielikust ära kandmisest, kuid kohus lihtsalt ignoreerib esitatud seisukohti. Kui kohus võiks tõepoolest oma suva järgi otsustada isiku ennetähtaegset vabastamist, siis ei oleks seaduses sätestatud sellist regulatsiooni, et kohus teeb otsustuse üksnes pärast vangla, kaitsja, süüdimõistetu ja kriminaalhooldaja arvamuse ärakuulamist. Nende arvamuse eiramine peaks olema erakordne ja eriti põhjendatud. 3.
21. Maakohus ei pööranud piisavalt tähelepanu nendele asjaoludele, mis räägivad süüdimõistetu vabastamise kasuks. Ennetähtaegse vabastamise kasuks räägib praegusel juhul osalemine majandustöödel. Nii on Riigikohtu halduskolleegium kogu koosseisus, haldusasjas 3-18-1895 (p 33) tõdenud, et seetõttu võiks kaaluda kartserikaristuse maksimaalse pikkuse vähendamist ja motivatsioonisüsteemi lähtekohtade ülevaatamist, nt sätestades seaduses sõnaselgelt, et majandustöökohustuse täitmine on kaalukas asjaolu vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Vabastamise kasuks räägib ka töö-, elukoha ja perekonna olemasolu. Vangistuses G. Pitirimov abiellus. Neid asjaolusid loetakse kriminoloogiliselt kuritegelikku käitumist pärssivateks. 3.
22. Vabastamata jätmisel keskendus maakohus kehtivatele distsiplinaarkaristustele ning individuaalse täitmiskava mittetäitmisele ning ületähtsustas neid. Kohtul tuleb alati hinnata, kas distsiplinaarrikkumise näol oli tegemist olulise rikkumisega või oli tegemist vähetähtsa, formaalse rikkumise, et mitte öelda otsitud rikkumisega. Kohus peab ka hindama, milline oli isiku süü suurus, mis siis kõige selgemalt väljendub mõistetud karistuste raskuses. Välja toodud rikkumiste koosseisust ilmneb esmalt, et tegemist ei olnud raskete rikkumistega, pigem oli tegemist arusaamatustega, millele poleks üldse pidanud reageerima distsiplinaarmenetlusega. Rikkumiste vähetähtsust kinnitab ka nende eest mõistetud karistused. Täiesti meelevaldne on maakohtu järeldus, et sellised rikkumised viitavad konkreetsele võimalusele, et vabaduses hakkab süüdimõistetu toime panema kuritegusid. Lisaks sotsiaalprogrammi on isikul võimalik läbida ka kriminaalhooldusel olles ning maakohus ei ole tuvastanud, miks on sotsiaalprogramm Õige hetk läbimata. See võib olla seoses Covid-olukorraga. 3.
23. Narkomaania on haigus. Õigesti möönab kohus, et süüdimõistetu põdes varasemalt seda haigust. Loodetavasti teda see haigus enam ei taba. 3.
24. Maakohus ei ole hinnanud toimepandud kuriteo raskust. G. Pitirimovi kriminaalasja sisulisel arutamisel mõisteti talle KarS § 184 lg 21 järgi karistuseks 6 aastat, mis on sätte järgi absoluutselt miinimumkaristuse. Järelikult oli G. Pitirimovi süü suurus kohtu arvates väga väike. Süü suurus pigem õigustab karistuse kandmisest vabastamist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
25. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas /allkirjastatud digitaalselt/ 4 Maarika Kuusk