Obsah (4)

§ 659§ 175§ 178§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm Määruse tegemise aeg ja koht 30. märts 2022. a, Tallinn Kohtuasja number 2-16-9796 Kohtuasi HC Bet

) § 175 lg-le 1 ja Riigikohtu praktikale leidis maakohus, et lähtudes asja õiguslikust keerukusest, esindaja kvalifikatsioonist, menetlusdokumentide mahust ja sisust ning tehtud toimingutest, on hageja lepingulise esindaja tasu 1320 euro ulatuses tervikuna põhjendatud. Arvestades poolte menetlusdokumentide mahtu, on toimingutele kulunud aeg 11 tundi põhjendatud. Hageja vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Koos tasutud riigilõivuga 650 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 1970 eurot (= 11 × 120 + 650). Määruskaebus ja menetluse edasine käik Kostja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja uue määrusega jätta hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus rahuldamata või vähendada hageja menetluskulusid vähemalt 1/3 võrra. Määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. 6.

1. Maakohus on põhjendamatult mõistnud välja menetluskuluna 1320 eurot. Menetluskulusid tuleb vähendada vähemalt 1/3 võrra, kuna ei nähtu, millistele asjaoludele tuginedes on kohus leidnud, et kulutused on põhjendatud ja tehtud vajalikus ulatuses. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja sellele vastamiseks. 7.
2. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu. Kostja ei ole esitanud ühtegi põhjendust, miks tuleks hageja menetluskulusid vähendada. Maakohus on kulude suurust põhjalikult hinnanud. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 2 2-16-9796 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 659ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 27.05.2020 määrust tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 11 ja selles viidatud praktika). Kolleegiumi arvates hindas maakohus hageja lepingulise esindaja kulude (sh ajakulu) põhjendatust ja vajalikkust kooskõlas

§ 175

lg-s 1 sätestatuga ega ületanud menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire. Seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Menetluskulude vähendamise põhjuseks ei saa olla üksnes vastaspoole seisukoht, et õigusteenuse osutamiseks tehtud toimingutele kulub vähem aega (vt Riigikohtu 26.10.2011 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12). Kostja ei ole kaebuses tuginenud sellele, et mõni maakohtu poolt vajalikuks ja põhjendatuks hinnatud toiming tegelikult neile tingimustele ei vastanud. Vastuväiteid hageja lepingulise esindaja kulude ülemäärasuse osas ei esitanud kostja ka apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses määratud tähtaegadeks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et menetluses tehtud toiminguid hinnates, on asja sisu ja mahtu ning hageja esindaja kvalifikatsiooni arvestades ajakulu 11 tundi põhjendatud ega ole ülemäärane.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm 3