← Eesti

1-20-8166/62

KOHTUOTSUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-8166 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Erkki Hirsnik ja Maili Lokk Kohtuasi Jevgeni Moskaljov süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4 ja KarS § 113 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  2. juuni 2021 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Jevgeni Moskaljov (isikukood 38502242241), kodakondsuseta, emakeel vene keel, viibimiskoht Viru Vangla, varem kriminaalkorras karistatud Viru Maakohtu
  3. septembri
  4. a otsusega 5 aasta 11 kuu ja 26 päeva pikkuse karistusega. Tõkend vahistamine alates
  5. maist
  6. Kaitsja Vandeadvokaadi abi Igor Belugin Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Liina Pikma RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  7. juuni 2021 otsus muutmata ja Jevgeni Moskaljovi apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord: Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
  8. J. Moskaljovi süüdistatakse KarS § 113 lg 1 järgi. J. Moskaljov, viibides
  9. mail 2020 pärast kella 15.34 oma elukaaslase K.E. ga viimase korteris (XXX ), hakkas suusõnalise konflikti tõttu rusikate ja jalgadega K.E. t peksma. Ta lõi K.E. le mitmeid kordi valimatult üla- ja alajäsemete piirkonda ning keha elutähtsatesse osadesse - rindkere, kaela ja pea piirkonda, mille tagajärjel tekkisid kannatanul nahaalused verevalumid, marrastused ja põrutushaav ülahuule suuesikupoolsel pinnal. Peksmise käigus hüppas J. Moskaljov selili lamava K.E. rindkere peale. Selle tagajärjel tekkisid kannatanul mõlemapoolsed roidemurrud mitmel anatoomilisel joonel koos rinnakelme vigastusega. K.E. surm saabus
  10. mail 2020 ajavahemikul 11.39 kuni 15.39 temale tekitatud kehavigastuste tagajärjel. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 20EIDS0014 kohaselt põhjustas K.E. surma rindkere tömp trauma mõlemapoolsete roiete hulgimurdude, rinnaku murruga, mille tüsistusena tekkis äge kopsu-südame puudulikkus. Kannatanu seisundit tüsistas ka aju-kolju kinnine tömp trauma peaaju kõvakelmealuse verevalumiga.
  11. J. Moskaljov tunnistati süüdi ka KarS § 199 lg 2 p 5, 8 - 25 lg 2 järgi, ent selles osas apellatsioonimenetlust ei toimu.
  12. Viru Maakohtu
  13. juuni 2020 otsusega tunnistati J. Moskaljov süüdi KarS § 113 lg 1 järgi ja karistati 12 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 199 lg 2 p-de 5, 8 - 25 lg 2 järgi mõisteti talle karistuseks 3 kuu pikkune vangistus. Lugedes kergema karistuse raskemaga kaetuks, mõisteti J. Moskaljovile 12 aastat vangistust. Arvates eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka, loeti karistuse algusajaks
  14. mai
  16. Süüdistatav tunnistas ennast osaliselt süüdi kehavigastuste tekitamises, ent ei tunnistanud tapmistahtlust. 4.1 Maakohus suhtus süüdistatava ütlustesse kriitiliselt. J. Moskaljov korrigeeris ütlusi ristküsitluse käigus enda kasuks, püüdis vältida kõikide tekitatud vigastuste omaksvõttu ja jätta mulje, et lõi kannatanut küll korduvalt, ent mitte intensiivselt. Ekspertiisiaktist J. Moskaljovile kannatanu surnukehal avastatud kehavigastuste loetelu ja nende paiknevuse ettelugemise järel tunnistas süüdistatav, et mõned kehavigastused tekitas tema (näiteks kehavigastused pea piirkonnas). Rinna, jäsemete piirkonnas avastatud kehavigastusi tunnistas süüdistatav enda põhjustatuna osaliselt. Algul väitis, et lõi kannatanut kahel korral rusikaga roietesse, hiljem möönis, et võis olla rohkem lööke. 4.2 Maakohus luges J. Moskaljovi süü tõendatuks J. Moskaljovi ütluste,
  17. juunil 2020 koostatud ütluste olustikuga seostamise protokolli; kannatanu tööandja AS HKSCAN ESTONIA vastuse; tunnistaja E.A. u ütluste; asitõendi vaatlusprotokolli ja salvestisega, häirekeskusesse tehtud kõnega, asitõendi vaatlusprotokolli ja salvestisega; tunnistajate V.Z. i, R.L. u, I.S. ütlustega; sündmuskoha vaatlusprotokolliga korterist XXX ; sündmuskoha korduvate vaatlusprotokollidega; isiku läbivaatlusprotokolliga ning DNA ekspertiisi ja jäljeekspertiisiaktiga. 4.3 Süüdistatav avaldas, et püüdis elustada kannatanut ühel korral,
  18. mail kella 13.10 paiku enne kõnet R.L. ule (vastates prokuröri küsimustele, väitis süüdistatav, et helistas enne R.L. ule). Ei ole välistatud, et süüdistatav vajutaski kannatanu rinna peale, kuid see tegevus ei toonud surmavaid kehavigastusi. Seda selgitas veenvalt kohtuistungil ekspert. Südamemassaaži korral murtakse roided tüüpilistes kohtades ja rohkem murdusid ei tekigi. Selle massaaži kestel toimub selline krõksatus, roided muutuvad vetruvamaks ja massaaž muutub kergemaks ja kergemaks, sest roide vastupanu enam ei ole. Ekspert selgitas täiendavalt, et südamemassaaži vigastused on reeglina sümmeetrilised ja asuvadki ühel joonel, näiteks see on rangluu keskjoon või siis eesmine kaenlajoon ja reeglina paiknevad rinnaku keskosa kõrval, need on kohad, kus asuvad II-VI roie, võib olla veel V roie. Ekspert selgitas, et käesoleva juhtumi puhul on tegemist vasakult roidemuuruga II kuni XI, paremalt II kui XII ja seda mitmel anatoomilisel joonel, nimelt rangluu keskjoon, rinnaku kõrvaljoon, eesmine kaenlajoon, keskmine kaenlajoon, abaluujoon (see on isegi selja poole juba) ja mõned roided on murtud mitmes kohas. Need ei ole südamemassaaži tagajärjed. 4.4 Eksperdi selgituste kohaselt ei põhjustanud roidemurde südamemassaaž, vaid hoopis hüppamine kannatanu rinnale. Kui hüpatakse inimese rindkere peale, siis põhimõtteliselt on vigastuste mehhanism samasugune aga palju tugevam, ehk erinevus on trauma mahus. Tekivad lisavigastused võrreldes südamemassaažiga. Ekspert selgitas, et kannatanul roidemurdude kõrval on tekkinud rinnakelme vigastused, nimelt vasakul pool rinnakelme kolmanda roide piirkonnas ja paremal samuti kolmanda roide piirkonnas, mis tähendabki, et mõju rinnale oli väga tugev. Eksperdiarvamuse p 6 kohaselt rindkere tömp trauma rinnaku ja roide murdudega, 2 mille tüsistusena tekkis äge kopsu-südame puudulikkus, ohustas kannatanu elu vigastuste tekitamise momendil. 4.5 Süüdistatav ei eita
  19. mail 2020 kannatanule kehavigastuste tekitamist (muuhulgas rinna piirkonda). Kehavigastused on põhjustatud kahes osas, osa mitte rohkem kui 1 päeva enne surma saabumist, teine osa mõned tunnid enne surma saabumist (surma saabumise ajavahemik on
  20. mail 2020 kl 11.39 kuni 15.39). Rindkere tömp trauma ei tekkinud südamemassaaži tagajärjel, vaid löökidest rusikate ja/või kängitsetud jalaga, samuti hüppamisest kannatanu rinnale ning oli eluohtlik selle tekitamise momendil ja surma saabumiseks põhjuseks. Sellega on J. Moskaljovile esitatud süüdistus objektiivselt kinnitust leidnud. 4.6 Süüdistatav pidas võimalikuks, et ta seab kannatanu elu ohtu kehavigastuste tekitamise momendil. Seega pidas ta võimalikuks surma saabumist. Teo toimepanemise ajal ei tegutsenud süüdistatav surma põhjustamisel ettevaatamatusest, sest ei esinenud ühtki tõsimeelset, konkreetset asjaolu, mille tõttu oleks süüdistataval tekkinud põhjendatud lootus, et surm peksmise tagajärjel suure tõenäosusega ei saabu.
  21. KarS § 113 lg 1 järgi toimepandud teos on J. Moskaljovi süü suurus vähemalt keskmine. Raskendavaks asjaoluks on kuriteo toimepanemine elukaaslase suhtes, kellega J. Moskaljov elas kuriteo toimepanemise paigaks olnud korteris. Kergendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. 5.1 Süü suurust iseloomustab lõpule viidud tapmine, mille tagajärg on korvamatu. Kannatanu oli noor naine. Õnneks ei ole süüdistatava teo kaudu lapsed kaotanud oma ema (sest kannatanul lapsi ei olnud), ent lapse saamine võis olla kannatanu tuleviku küsimus (millele osutas süüdistatav ise). Süü suurust iseloomustab peksmise kestvus – see algas
  22. mai 2020 õhtul ja jätkus vastavalt eksperdiarvamusele ka hiljem, mõned tunnid enne surma saabumist. Kui kannatanu oli kogu see aeg teadvusel (nagu seda väidab süüdistatav), tekitas selline mitmeepisoodiline peksmine rindkere piirkonda kannatanule tunde kestnud füüsilist ja laastavat emotsionaalset kannatust. Kannatanu paljud roided olid murtud mitmest kohast. Teadvusel kannatanu rindkere muutus järk-järgult murtud luudest koosnevast massiks. 5.2 Süüdistatava isikut iseloomustab vägivallatsemine. Varasemalt on teda karistatud röövimise eest. J. Moskaljov ei ole võimeline oma tegu tunnistama, sellele adekvaatset hinnangut andma ega kahetsema. Süüdistatava käitumine kohtuistungil (eriti ristküsitlusel) jättis kohtule mulje, et ta püüdis vältida vastutust raske kuriteo toimepanemise eest. Ristküsitluse käigus korrigeeris J. Moskaljov ütlusi jooksvalt, pöörates neid enda kasuks. Ta jäi lõpuni kannatanu elustamise positsiooni juurde ning väitis, et üksnes hoolimatusest ei kutsunud ta kiirabi. Kohtueelsel uurimisel ei tunnistanud süüdistatav ütluste olustikuga seostamisel üldse kannatanu löömist, väites, et see kukkus ise ja lõi pea katki. Vastutuse vältimine või võimalusel kergendamine on süüdistatava ainsaks mureks ja eesmärgiks. Süüdistatava sõnul tekkis tal šokk kannatanu ülestunnistusest suhtest teise mehega. Selline argument ei ole tapmise õigustamisel edukas. Armukadedust tekitavad sõnad on süüdistatavale ebameeldivad, kuid kohtuasja kontekstis ei ole šokki tekitavad. Arvestades süü suurust, raskendava asjaolu esinemist, kergendavate asjaolude puudumist ja süüdistatava isikut, pidas maakohus põhjendatuks karistada süüdistatavat vangistusega sanktsiooni keskmisest määrast veidi suuremal määral, s.o 12 aastat. Apellatsioon
  23. J. Moskaljov palub apellatsioonis teha uue kohtuotsuse, mõistes talle KarS § 113 lg 1 järgi karistuseks 9 aastat vangistust. 6.1
  24. mail 2020 pärast kella 15.34 kodus XXX teatas elukaaslane J. Moskaljovile, et tal on tõsised suhted Tapal elava mehega, kes teda tihti apellandi äraolekul külastas. Avameelsusega 3 provotseeris kannatanu konflikti, J. Moskaljov muutus armukadedaks ja lõi äkilise hingelise erutuse seisundis K.E. t. 6.2 Ekspertiisi kohaselt elas kannatanu pärast talle eluohtlike kehavigastuste tekitamist veel 12 h. Surm saabus
  25. mail 2020 ajavahemikul 11.39-15.
  27. mail 2020 osutas J. Moskaljov kannatanule esmaabi – asetas tema pea ja näo peale roosa saunalina, kannatanu käis end vannitoas pesemas, J. Moskaljov aitas tal ära võtta ülemised asjad, mis hiljem pesti, kannatanu käis sel päeval köögis sigarette suitsetamas.
  28. mail ta liikus palju ning võis arvata, et temaga on kõik korras. Ta ei kaevanud sisemiste valude üle, märgata olid üksnes põrutused kehal ja näol. Kannatanu suhtles J. Moskaljoviga ja koos heideti ühel ajal magama. Kannatanule viivitamatu abi osutamine või abi kutsumine võivad vastavalt Riigikohtu praktikale kujutada endast asjaolusid, mis annavad süüdlasele aluse loota, et kannatanu surm ei saabu. Maakohus ei ole kergendava asjaoluna arvestanud esmaabi andmist kannatanule
  29. ja
  30. mail
  31. 6.3 Maakohtu arvates pani J. Moskaljov teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. J. Moskaljov väga kahetseb, et kannatanu tema süül suri.
  32. mail helistas ta R.L. ule, kellelt küsis, mida ta peab tegema, sest K.E. ei hinga enam. R.L. soovitas kunstlikku hingamist teha või kutsuda kiirabi.
  33. mail tegi J. Moskaljov K.E. le südamemassaaži. Ta ei teadnud, kuivõrd see aitab, sest meditsiinilist haridust ega praktikat tal pole. Intensiivsete tõugete tulemusel rinnakorvile tekkis terav südame kopsu puudulikkus, mis ainult süvendas kõike, mis saigi surma põhjuseks (seda sai J. Moskaljov teada ekspertiisiaktist). 6.4 J. Moskaljov ei õigusta ennast ega ürita vastutust vähendada. Võimalik, et kannatanu kehatraumad (s.o roiete murrud), võisid tekkida
  34. mail tehtud löökidest. Küll aga ei tunnista J. Moskaljov ekspertiisis märgitut, et ta võis hüpata kannatanu rinnale. Ta tunnistab kannatanu rinnale vajutamist. Arusaamatuks peab apellant, miks ta pidi tekitama
  35. mail K.E. le kehalisi vigastusi ja hüppama tema rinnakorvile mitu tundi enne kannatanu surma. 6.5 Prokuröri küsimusele vastas J. Moskaljov, et tegi
  36. mail kanntanule kunstlikku hingamist ja südamemassaaži, kohtunikule aga, et see toimus
  37. mail. Vastuolu selgitab J. Moskaljov prokuröri küsimusest mittearusaamise ja segadusse sattumisega. Maakohus aga hakkas J. Moskaljovi sõnades kahtlema ega taha kannatanule esmaabi osutamist uskuda. Prokuratuuri seisukoht
  38. Prokuratuur palub jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni esitamisega seotud menetluskulud J. Moskaljovilt välja mõista. Maakohus on analüüsinud kannatanu ja süüdistatava käitumist, süüdistatava isikut ja asjas uuritud tõendeid ning mõistnud J. Moskaljovile süü suurusele vastava karistuse. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  39. Maakohtus leidis tuvastamist, et J. Moskaljov viibis
  40. mail 2020 pärast kella 15.34 oma elukaaslase K.E. ga aadressil XXX . Omavaheline konflikti tõttu hakkas J. Moskaljov kannatanut rusikate ja jalgadega peksma. Ta lõi K.E. le mitmeid kordi üla- ja alajäsemete piirkonda ning keha elutähtsatesse osadesse - rindkere, kaela ja pea piirkonda, mille tagajärjel tekkisid kannatanul nahaalused verevalumid, marrastused ja põrutushaav ülahuule suuesikupoolsel pinnal. Maakohus tuvastas K.E. surma põhjusena surma rindkere tömbi trauma mõlemapoolsete roiete hulgimurdude, rinnaku murruga, mille tüsistusena tekkis äge kopsu-südame puudulikkus. Kannatanu seisundit tüsistas ka aju-kolju kinnine tömp trauma peaaju kõvakelmealuse verevalumiga. Kannatanu surm saabus
  41. mail 2020 ajavahemikul 11.39-15.39 talle tekitatud vigastuste tagajärjel.
  42. Apellatsioonis vaidlustab J. Moskaljov talle K.E. tapmise eest mõistetud karistust, mida palub vähendada 9 aastani. Samal ajal vaidlustab J. Moskalov ka süüküsimust. Tegu ajendas 4 toime panema kannatanupoolne provokatsioon. J. Moskaljov ei mõistnud K.E. le tekitatud vigastuste ulatust ega soovinud tema surma ning osutas kannatanule esmaabi.
  43. Kohtukolleegium J. Moskaljovi teos privilegeeritud koosseisu alust ei näe. Apellatsiooni kohaselt teavitas elukaaslane J. Moskaljovi
  44. mail 2020 oma suhetest Tapa mehega, kes teda apellandi äraolekul tihti külastas. Oma avameelsusega provotseeris kannatanu konflikti ning J. Moskaljov lõi K.E. t äkilise hingelise erutuse seisundis. Ringkonnakohtu arvates ei saa tuvastatud asjaoludest ega kaebusest järeldada, et kannatanu oleks tõsise isikuvastase ründe või solvamisega süüdlase tapmiseni viinud. Kohtuistungil rääkis J. Moskaljov, et lõi armukadedusest (III kd, tl 114 pöördel). Esmalt tekkis tüli sellest, et K.E. tundis alkoholilõhna ja hakkas J. Moskaljovilt tema viibimise kohta aru pärima. Sel päeval otsustas K.E. kõik ära rääkida, mh tuttavast mehest, kes käis J. Moskaljov tööl oleku ajal seal ning seksuaalkontaktist. Ehkki J. Moskaljovile see ei meeldinud, ei hakanud ta kõike täpsustama – talle ei meeldinud, et armastatud naine, kes temalt last tahab, teeb sellist asja ning ta lõi (III kd, tl 115). Tol hetkel sai ta lausutud sõnadest šoki (III kd, tl 118).
  45. Tugeva hingelise erutuse seisund on juriidilisele hindamisele avatud tunnus, mis tuleb tuvastada eelkõige asja tehioludele tuginevalt. Koosseis eeldab, et tugeva hingelise erutuse seisundi teke süüdlasel oleks põhjuslikus seoses kannatanupoolse vägivalla või solvamisega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-1-15 p 11). Kannatanu tegu (avameelsust) ei saa käsitleda solvamisena. Kohtupraktikas peetakse solvamiseks teise inimese (või tema lähedase) halvustamist ebasündsas vormis, nt välimuse või isikuomaduste puudulikkuse esiletoomises, tema tegevuse agressiivses ja vahendeid valimatus kritiseerimises, elukutse alavääristamises jne. Ebasünnis vorm ei hõlma seejuures mitte üksnes vulgaarseid sõnu, vaid ka sisult negatiivseid ja halvustavaid piltlikke väljendeid (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-80-97). J. Moskaljov ei ole apellatsioonis ega kohtumenetluses viidanud sellele, et kannatanu oleks teda ebasündsas vormis halvustanud, solvanud või kritiseerinud. J. Moskaljovi tõukas kannatanut halastamatult peksma armukadedus, mis vallandus pärast avameelset vestlust K.E. ga. Ehkki kannatanu avameelsus ja teisest suhtest teadaandmine võis J. Moskaljovile mitte meeldida ning teda ehk hingeliselt erutadagi, ei ole koosseisu mõttes tegemist solvamisteoga, mistõttu puudub alus provotseeritud tapmise koosseisu edasiseks analüüsiks.
  46. Apellandi väitel ei mõistnud K.E. le tekitatud vigastuste ulatust ega soovinud kannatanu surma ning osutas talle esmaabi. 12.1 Antud väidete näol on tegemist maakohtuski esitatud kaitsestrateegiaga: kvalifitseerida J. Moskaljovi tegu ümber raske kehavigastuse tekitamiseks, millega põhjustati kannatanu surm. Ringkonnakohtus jääb see väide edutuks - varasemad menetlejad on teole õige õigusliku hinnangu andnud. 12.2 Väär on apellandi arusaam, et ekspertiisi kohaselt elas kannatanu pärast talle eluohtlike kehavigastuste tekitamist veel 12 tundi. Ekspertiisiakti kohaselt tekitati K.E. le rindkere tömp trauma mõlemapoolsete hulgimurdude, rinnaku murruga, s.o surma põhjustanud vigastused, mitte rohkem kui mõned tunnid enne tema surma (II kd, tl 19). Ekspert on kohtus ümber lükanud väite, nagu võinuks kannatanu surma põhjustada tema elustamine südamemassaaži tehes (vt käesoleva otsuse p 4.3 põhjendusi), samuti on ekspertiisiaktis välistatud, et rindkere tömp trauma, mõlemapoolsete roiete hulgimurdudega mitmel anatoomilisel joonel võis tekkida kannatanu kukkumisel oma kasvu kõrguselt (II kd, tl 20). 12.3 J. Moskaljovi maakohtuski kõlanud versiooni kohaselt ei saanud aru kannatanu seisundist. Kui konstrueerida sündmustik J. Moskaljovi kohtuistungil ja ütluste olustikuga seostamisel antud selgituste järgi, siis lõi ta
  47. mail 2020 kannatanut üks kord näkku ja kaks korda kehasse korteri väikses magamistoas armukadedusest. Toimus tõuge, K.E. kukkus ja lõi vastu diivanit 5 pea ära pea. J. Moskaljov märkas, et kannatanul hakkas pea kuklaosast verd tulema, mis jooksis mööda kaela alla. Ta osutas kannatanule esmaabi. Konflikt lõppes kusagil 19.
  48. Peale lükkamist tahtis kiirabi kutsuda, ent kannatanu ei pidanud seda vajalikuks. Ta pesi kannatanu riided, keetis teed ja nad lihtsalt rääkisid, telekat ei vaadanud ja heitsid magama. Magama mindi kusagil kell 20.00 ajal. Ütluste olustikuga seostamisel rääkis J. Moskaljov kuidas ta
  49. mail 2020 hommikul rääkis K.E. ga niisama tühjast-tähjast ning sai temalt kinnituse, et „kõik on normaalne“. Edasi käis J. Moskaljov WCs, pesi end ja võttis K.E. pangakaardi. Kodus toimetas ta ja lahkus umbes poole 12 või 12 ajal. Seejärel ostis Alko Cityst õlut, kohtas vana tuttavat, kellega jõi õlut ja viina neli tundi. Siis jalutas J. Moskaljov üksipäini umbes 2,5-3 h ning läks koju. Õhtul umbes 7 või 7 läbi jõudis koju. J. Moskaljovile jäi silma, et lamav K.E. oli kuidagi kokku tõmbunud. Ta puudutas K.E. t vasakult poolt peast ja rinna piirkonnast. Ta püüdis kahe sõrmega kannatanu siniseks tõmbunud huuli avada ja läks E.A. u juurde, sest ei suutnud kiirabi välja kutsuda (II kd, tl 218-225). Kohtuistungil rääkis J. Moskaljov aga, et
  50. mai
  51. a hommikul oli K.E. elus, ent ta ei rääkinud, pilgutas silmi. J. Moskaljov küsis temalt midagi, ent vastust ei saanud, kuulda oli vaid mõminat (III kd, tl 115). Umbes 11.40-12 paiku väljus J. Moskaljov korterist. Ka siis, kui ta kodust lahkus, ei öelnud K.E. midagi, ta vaid lebas silmad lahti, lihtsalt mõmises (III kd, tl 116). Enne väljumist proovis J. Moskaljov K.E. le südamemassaaži teha, K.E. seisund sellest ei paranenud, ta lebas lahtiste silmadega, kannatanu pulssi ta ei katsunud, hoolimatusest kiirabi ei kutsunud. Küsimusele, kas
  52. mail kannatanu tegi aktiivseid liigutusi, vastas J. Moskaljov „vist mitte“ (III kd, tl 116 pöördel). Seejärel oli J. Moskaljov kella 14.20-16 või 17 pargis, kus jõi üksinda, umbes 20 paiku läks E.A. juurde ning naasis sealt koos viimase ja V.Z. uga korterisse (III kd, tl 116 pöördel). 12.4 J. Moskaljovi konstrueeritud sündmustik ei vasta maakohtu poolt tõendipõhiselt tuvastatud tehioludele ja kannatanul tuvastatud vigastustele ning nende tekkemehhanismile. Esmaabi andmine kannatanu kuklahaavale ei ole eluliselt usutav. Süüdistatava ütluste kohaselt nägi ta kannatanu kukla vasakus piirkonnas haava, kuhu asetas vere peatamiseks käteräti. Küll aga ei osanud süüdistatav vastata kohtu küsimusele, kuidas ta seletab sellise haava puudumist kannatanul. Esmaabi andmine vere peatamiseks olematust haavast näitab selgelt J. Moskaljovi püüdu enda süü või karistuse vähendamiseks. Eksperdi selgituste kohaselt võis kannatanul verd tulla vaid suu sisepinna haavast ja ninast (III kd, tl 101). Tõestena ei võta ringkonnakohus apellandi väiteid sellest, kuidas kannatanu
  53. mail 2020 palju ringi käis. J. Moskaljovi poolt ütluste olustikuga seostamisel antud selgitustest teeb kohtukolleegium järelduse, et
  54. mai
  55. a õhtul liikus K.E. minimaalselt, s.o vaid korra vannituppa pead loputama. Ta küll ka istus, ent peamiselt lamas. Lamamine on ka usutav, kui arvestada, et kannatanut oli
  56. mail 2020 kõvasti pekstud (ekspertiisiakti kohaselt olid paljud vigastused tekitatud mitte rohkem kui üks päev enne kannatanu surma saabumist, millele viitavad kannatanule tekitatud hulgalised välised vigastused (põrutushaav ja verevalumid peas, rindkerel ja jäsemetel)). Välised vigastused näitavad, et K.E. suhtes rakendatud vägivald oli intensiivne ning tema seisund oli
  57. mai õhtul 2020 märksa tõsisem, kui J. Moskaljov seda apellatsioonis näidata püüab. Lisaks muudab esmaabi andmise kannatanule täiesti ebausutavaks fakt, et vaid mitte rohkem kui mõned tunnid enne kannatanu surma saabumist tekitas J. Moskaljov talle uued, sedapuhku eluohtlikud vigastused. 12.5
  58. mail 2020 väidetavalt toimunud elustamisest J. Moskaljov kohtueelses menetluses ei rääkinud – seda hakkas ta väitma alles kohtumenetluses. Lisaks ilmnesid maakohtus vastuolud süüdistatava ütlustes – kui prokuröri küsimusele vastates väitis J. Moskaljov, et elustas kannatanut enne kõnet R.L. ule, siis kohtule kinnitas, et pärast kõnet. Maakohus on palju otsuseruumi pühendanud J. Moskaljovi ütlustes ilmnenud vastuolude ümberlükkamisele teiste 6 asjas kogutud tõenditega ning välja toonud süüdistatava ütlustes ilmnenud ebakõlad ja valed. Süüdistatav korrigeeris pidevalt enda kasuks ristküsitluse käigus antud ütlusi. Tema ütlused ei riimunud ütluste olustikuga seostamise protokollis, ekspertiisiaktis ega jäljeekspertiisis kajastatuga. J. Moskaljovi ütlused menetluse erinevatel etappidel on ebajärjepidevad ning suunatud vastutuse vähendamisele. Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohuski, et J. Moskaljovi ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt. Objektiivset teopilti nende alusel konstrueerida ei saa. Ringkonnakohus ei tuvastanud esimese astme kohtu lahendis tõendite hindamisel vigu. Kohtukolleegium teeks süüdistatava süüküsimuse kohta sama tõendikogumi põhjal maakohtuga samasuguse otsuse.
  59. Apellatsioonikohus nõustub maakohtuga, et süüdistatav tegutses kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisel vähemalt kaudse tahtlusega kannatanu surma saabumise osas. Kaudse tahtluse jaatamiseks piisab sellest, kui isik peab võimalikuks surma saabumist ja möönab seda. Maakohus on asjakohaselt osutanud välisele teopildile - kannatanu korduva löömisega rusikatega pähe ja jalgade ning rusikatega rinna piirkonda – s.o elutähtsate organite südame ja kopsude piirkonda ning tema tugevalt ette ja taha pressimisega (näiteks hüppamisega kannatanu rindkerel), tekitas süüdistatav kannatanule roidemurrud koos rindkere vigastustega. Hulgalised roidemurrud erinevates kohtades erinevatel joontel ning mõnede roiete murdmine mitmest kohast näitab tegude korduvust. Kehavigastuste tagajärjel tekkinud äge südame-kopsu puudulikkus, mis põhjustaski kannatanu surma, näitab tegude intensiivsust. Teo väline avaldumine, sh löögi suund ja rakendatud jõud, näitab, et tahtlusega oli hõlmatud kannatanu surma saabumine. Vastavalt ekspertiisiaktile ja eksperdi selgitustele oli peksmine lisaks intensiivsusele ka sihipärane – just rinda löödi kõige tugevamalt, murtud on mõlemalt poolt roided II-XI ja II- XII erinevatel joontel, kohati on roie murtud mitmes kohas. 13.1 Maakohus osutas sellelegi, et peksmine ei olnud ühekordne ega lühiajaline, sest osad vigastused olid ekspertiisiakti kohaselt põhjustatud mitte rohkem kui 1 päev enne kannatanu surma, osad aga mitte rohkem kui mõned tunnid enne surma saabumist. See lükkab ümber apellandi arutluse, nagu võisid kõik traumad kannatanu kehal tekkida J. Moskaljovi poolt
  60. mail
  61. a tehtud löökidest. J. Moskaljov ei tunnista ekspertiisiaktis märgitut, et ta võis hüpata kannatanu rinnale. Tõsi – lisaks rindkere tugevale pressimisele ette-taha suunas (nt hüppamisel selili lamava inimese rindkere peal) võisid ekspertiisiaktist tulenevalt surmavad vigastused olla tekitatud ka kängitsetud jala või rusikaga (II kd, tl 19-20). Ekspert selgitas istungil, et lähtus K.E. le tekitatud rindkere tömbi trauma tekkemehhanismi osas nii analüüsist kui ka praktilisest kogemusest sarnaste traumade puhul (III kd, tl 102). Ja ehkki apellandile jääb arusaamatuks, miks pidi ta
  62. mail paar tundi enne K.E. surma talle kehalisi vigastusi tekitama ja mitu korda rinnakorvile hüppama, on kohtukolleegiumi arvates mõttetu J. Moskaljovi tegudes üldse mingitki loogikat otsida. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt ei saanud keegi teine peale J. Moskaljovi kannatanule ekspertiisiga tuvastatud vigastusi tekitada. 13.2 Süüdistatavale oli kannatanu seisund näha ja enda tegu teada. Arvestades kannatanule tekitatud vigastusi (ekspertiisiakti kohaselt tuvastati kannatanul üle 30 erineva raskusastmega vigastuse), nende paiknemist ja tekitamise intensiivsust, pole reaalne, et süüdistatav kannatanu surma võimalikuks ei pidanud. Arvestades kannatanu vastu suunatud tegusid, ei saanud süüdistatav loota kannatanu surma mittesaabumist. Teo objektiivsest avaldumisest saab järeldada J. Moskaljovi täielikku arusaama, et tema tegevus asetab kannatanu elu ohtu. Ekspertiisi kohaselt J. Moskaljov mõjutas kannatanu keha rinnapiirkonda pressides seda tugevalt ette ja taha kuni roided murdusid. Ei esine konkreetseid asjaolusid, millele tuginedes võis J. Moskaljov loota, et tema loodud oht K.E. elule tagajärjes ei realiseeru. Süüdistatav lõi eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisega olukorra, kus kannatanu terviseseisundi muutumine ei olnud enam tema kontrolli all. Maakohus möönis, et tekitades peksmise kestel kahel korral (
  63. ja
  64. mail) kannatanule hulgalised roidemurrud koos rinnakukeha murruga ning 7 rinnakelme vigastusega intensiivse peksmisega, millega põhivigastustega kaasnesid veel muud vigastused (nt neeru pinnal 2,5 cm rebend), on kõrvalseisjale selge, et iga järgnev löök vähendab võimalust hoida kontrolli all kannatanu tervist ja elu. Sellise seisukohaga jääb ringkonnakohtul üle vaid soostuda. 13.3 Maakohus märkis sedagi, et kannatanule tekitatud vigastused olid eluohtlikud nende tekitamise momendil, need olid hulgalised ja väljendusid nii välimiselt kui ka sisemiselt. Kannatanule tekitatud eluohtliku tervisekahjustuse ja tema surma vahel esineb ajalis-ruumiline seos. Kannatanu suri peksmiskohas. Tal puudus võimalus korterist lahkuda või abi kutsuda. Ilmselt oli kannatanu võime reageerida ja liikuda juba
  65. mai
  66. a kella 5 paiku oluliselt häiritud, sest ta ei olnud mitte ainult võimeline tööle minema, vaid ka telefoni vastu võtma või töökaaslase sõnumile vastama. Osa vigastustest oli tekitatud vaid mõned tunnid enne surma. 13.4 Subjektiivse koosseisu kontrollimisel ja tuvastamisel pöördus maakohus abistava kriteeriumina ka J. Moskaljovi teojärgse käitumise poole – süüdistatav vältis kannatanule abi osutamist. Sisuliselt terve päeva jooksul
  67. mail ei võtnud ta tarvitusele meetmeid arstiabi tagamiseks, ehkki tal selline võimalus oli. Selmet kutsuda läbipekstud kannatanule kiirabi, hüppas ta kannatanu rinnal mõned tunnid enne tema surma, põhjustades talle sellega veelgi roidemurdusid. Seejärel jättis ta kannatanu üksi koju, käis linnas ja tunnistaja E.A. u juures alkoholi tarvitamas. Viimane helistas lõpuks häirekeskusele. Selline käitumine kinnitab, et süüdistataval ei olnud tõsiseltvõetavat lootust kannatanu ellujäämisele. 13.5 Kokkuvõtvalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et tahtlus ei hõlmanud üksnes eluohtlikku tervisekahjustuse tekitamist, vaid ka sellele järgnenud surma. Süüdistatav selgitas rinnapiirkonda tehtud löökide osas, et oli šokis kannatanu lausutud sõnades ega tea, mitu lööki ta tegi. Ta ei katsunud lamava kannatanu pulssi ega kutsunud kiirabi („vist hoolimatusest“). Seega suhtus süüdistatav teosse, selle käiku ja tagajärgedesse ükskõikselt ega teinud teo kontrolli alla saamiseks midagi.
  68. Viimaks leiab J. Moskaljov, et tema karistust tuleks vähendada alla sanktsiooni keskmist, s.o 9 aastani. Ta põhjendab seda kahetsuse ja kannatanule abi andmisega. 14.1 Ringkonnakohtu arvates on maakohus asjakohaselt arvestanud J. Moskaljovi süüd lähtudes tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes sisalduvast teo ebaõigluse mahust. Kohtukolleegium möönab, et arvestades kannatanule tekitatud hulgalisi vigastusi ning nende tekitamise ja surma saabumise vahelist aega, oli K.E. agoonia kahtlemata piinarikas. Kannatanu surmaheitlust pealt näinud J. Moskaljov ei teinud midagi selle kergendamiseks – ei kutsunud kiirabi ega viibinud kannatanu juures, vaid lahkus jättes K.E. üksi surema. Mingitki põhjust uskuda J. Moskaljovi, et ta soovis kannatanut südamemassaaži tehes aidata, ringkonnakohtul pole. Ainuüksi kõne põhjal R.L. ule ei saa järeldada, et J. Moskaljov kannatanule üleüldse südamemassaaži tegi. Küll aga osutavad süüdistatava kohtus antud ütlused sellele, et ta nägi
  69. mail 2020 pealt kannatanu piinasid („nägin, et tal hakkas suust vahtu tulema“ (III kd, tl 116)) ja kuulis, et K.E. ei suuda sõnugi moodustada, vaid üksnes mõmiseb (III kd, tl 116). Kannatanu kriitilisele seisundile vaatamata ei kutsunud J. Moskaljov kiirabi, vaid lahkus aravereliselt korterist, jättes elukaaslase saatuse hoolde. Süü suurus ning süüdlase isikut iseloomustavaid andmeid ja õiguskorra kaitsmise huvid karistuse korrigeerimiseks mingitki põhjust ei anna. 14.2 Apellatsioonikohus ei nõustu J. Moskaljovi karistust kergendava asjaoluna arvestama tema väidetavat süü kahetsemist. Kui süüdistatav pidevalt korrigeerib oma ütlusi, püüdes neid enda kasuks pöörata ning vastutust vähendada, ei ole tema kahetsus puhtsüdamlik. 14.3 J. Moskaljovi karistust raskendab KarS § 58 p 4 mõttes süüteo toimepanemine oma lähedase vastu. Mitmete tunnistajate ja ka süüdistatava enda ütlustest järeldab kolleegium, et 8 süüdistatav elas kannatanuga koos. Tunnistaja E.A. u teadmise kohaselt kestis J. Moskaljovi kooselu K.E. ga 3-4 kuud (III kd, tl 78), tunnistaja R.L. teadis J. Moskaljovi jutu järgi tema kooselust K.E. ga (III kd, tl 82). Süüdistatava õe kinnitusel elas vend koos K.E. ga ning oli õnnelik (III kd, tl 96 pöördel ja tl 97). Töökaaslasele O.O. le rääkis K.E. lapsesaamise plaanidest Jevgeni-nimelise noormehega, kellest rääkis head (III kd, tl 97 pöördel). Kannatanu sõbranna K.R. i kinnitusel elasid J. Moskaljov ja K.E. viimase korteris ning nende vahel olid lähedased suhted (III kd, tl 100 ja pöördel). Tunnistajate ütlused riimuvad J. Moskaljovi enda ütlustega, mille kohaselt elas ta K.E. juures XXX alates veebruarikuust (III kd, tl 114). Seega loeb ringkonnakohus tõendatuks, et J. Moskaljov ja K.E. elasid ühises majapidamises ning jagasid tegelikku sotsiaalset ja emotsionaalset sidet, millele viitab ühise lapse saamise soov ning K.E. poolt temaga kooselavast süüdistatavast ning viimasega seotud emotsioonidest tunnistajatele rääkimine.
  70. Ehkki kohtukolleegiumi arvates on võrdselt taunitav nii vanemaealise kui ka noore inimese tapmine (mistõttu seda fakti süü suuruse juures põhjendatud arvestada ei ole), ei saa ringkonnakohtu hinnangul muus osas kohtupraktikat arvestades maakohtu otsusele etteheiteid teha – see vastab karistuse mõistmise põhistatuse nõuetele ning kohtuniku siseveendumuse kujunemine on konkreetse karistuse liigi ja määra valikul järgitav. Ühtlasi nähtub maakohtu otsusest, miks kohus nii eri- kui üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades leidis, et J. Moskaljovi tuleks karistada 12-aastase vangistusega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ja leiab, et J. Moskaljovile mõistetud karistus on põhjendatud ja proportsionaalne toimepandud süüteoga.
  71. Eeltoodud põhjustel jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse juhindudes KrMS § 337 lg 1 pst 1 muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.