1-21-1204/26

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2022, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-21-1204 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. märtsi
3. a määrus Alexander Guzievi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Alexander Guziev (ik 38111232243) kaitsja advokaat Heiki Kuningas, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. märtsi
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
7. Määrata advokaadibüroole Objartel & Partnerid advokaat Heiki Kuninga poolt Alexander Guzievile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 162 eurot (sh käibemaks 27 eurot).
8. Mõista Alexander Guzievilt menetluskuluna välja 162 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
9. Alexander Guzievil tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Viru Maakohtu
11. veebruari
12. a otsusega tunnistati A. Guziev süüdi KarS § 424 lg 2 järgi. Talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. Seda karistust suurendati Viru Maakohu
13. septembri
14. a otsusega mõistetud kandmata 1 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistuse võrra. A. Guzievile mõisteti pärast eelvangistuses viibitud aja maha arvamist liitkaristuseks 2 aastat ja 7 kuud ja 27 päeva vangistust. Tema karistusaeg algas
15. märtsil 2021 ja lõppeb
16. novembril
18. Viru Vangla esitas
19. veebruaril 2022 Viru Maakohtule materjalid A. Guzievi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
20. Viru Maakohtu
21. märtsi
22. a määrusega jäeti A. Guziev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
23. A. Guzievi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on põhjendamata ning ennatlik. Süüdimõistetul on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Vangistuses viibib ta aga neljandat korda ning viimase kuriteo pani toime katseajal. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. A. Guzievil on vabanemise korral olemas elukoht rehabilitatsioonikeskuses ja garanteeritud töökoht. Ta õppis vangistuses riigikeelt, osales sotsiaalprogrammis ja käib tööl. Maakohus ei ole veendunud, arvestades A. Guzievi kuritegude korduvust ja asjaolusid, et viimane käituks vabaduses seadusekuulekalt. Tema puhul on uute kuritegude toime panemise oht suur. MÄÄRUSKAEBUS
24. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A. Guzievi kaitsja advokaat H. Kuningas, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla.
25. A. Guzievi iseloomustuses toodud asjaolud näitavad, et vangistuse eesmärk on täidetud. Ta on vangistuses läbinud sotsiaalprogramme ja tegelenud enda alkoholiprobleemiga. Tema käitumine on olnud korrektne, vabanemisjärgsed tingimused on toetavad ja säilinud on tööharjumus. Lisaks on võimalik vabanemise korral tööle asuda ja tal on olemas koht rehabilitatsioonikeskuses. Maakohus ei ole arvesse võtnud asja lahendamiseks olulisi asjaolusid nagu elu- ja töökoha ning perekonna olemasolu. A. Guziev tunnistab oma alkoholiprobleemi ja on motiveeritud alkoholist loobuma. Enne praegust liitkaristust ei ole A. Guziev ebakainena sõidukit juhtinud. Maakohtu määrus on põhjendamata. Kui maakohus leiab, et uute kuritegude toime panemise risk on suur, tuleb seda põhjendada. Maakohtu määrusest ei selgu, mida peaks kinnipeetav veel tegema, et ennetähtaegselt vabaneda. Talle on võimalik määrata laboratoorse vereanalüüsi andmise kohustuse kontrollimaks alkoholitarvitamise keelust kinnipidamist. RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED
26. Ka ringkonnakohus ei vabasta A. Guzievit vangistusest tingimisi enne tähtaega.
27. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne 2 tähtaega vabastamata (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 16). Maakohus ei ole A. Guzievit tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata jättes teinud kaalutlusviga, mis võiks ringkonnakohtule anda aluse vaidlustatud määruse tühistamiseks. Maakohus on A. Guzievit iseloomustavaid andmeid kogumis hinnates jõudnud õiguspärasele järeldusele, et tema varasemast elukäigust tulenev risk, mis väljendub uute kuritegude ohus, välistab tema ennetähtaegse vabastamise.
28. Ei saa eitada, et A. Guziev on vangistuses käitunud eeskujulikult. Ta läbib temale koostatud individuaalset täitmiskava, s.o ta on töötanud, läbinud sotsiaalprogrammi ja õppinud riigikeelt. Lisaks ei ole tal kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Seega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal, on A. Guzievi puhul tõepoolest täidetud. Samas ei too see automaatselt kaasa kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, sest ainuüksi õiguskuulekas käitumine vangistuse ajal ei tähenda, et temast lähtuv retsidiivsusrisk on igal juhul maandatud. Kohus peab hindama kinnipeetavat iseloomustavaid andmeid kogumis. Teisisõnu tuleb arvesse võtta ka kuriteo toime panemise asjaolusid, süüdlase isikut ja tema varasemat elukäiku.
29. A. Guziev omab karistusregistri andmetel kahte kehtivat kriminaalkaristust. Teda karistati Viru Maakohtu
30. septembri
31. a otsusega KarS § 424 lg 1 järgi selles, et juhtis
32. juulil 2019 joobeseisundis mootorsõidukit. Karistusena mõisteti talle ühe aasta ja kaheksa kuu pikkune vangistuse kolme aastasega katseajaga. Teisisõnu võimaldati tal karistust kanda tingimisi vabaduses. Sellega A. Guziev aga hakkama ei saanud, sest juhtis
33. veebruaril 2021 taaskord joobeseisundis mootorsõidukit ja kannab selle eest praegust liitkaristust. Eeltoodu kogumis ei tekita kriminaalkolleegiumis mingisugustki veendumust, et A. Guzievi kriminaalhooldus kulgeks probleemideta ja et ta oleks suuteline täitma temale kohtu poolt määratud kohustusi. Eelkõige temale suure tõenäosusega määratavat keeldu mitte tarvitada alkoholi. See kõik suurendab ka temast lähtuvat retsidiivsusriski ja sarnaste kuritegude edasise toime panemise tõenäosust.
34. Igal juhul on A. Guzievi puhul olemas ka keskmisest suurem risk alkoholi kuritarvitamiseks ja nagu öeldud, seda isegi ajal, mil talle määrataks sellekohane keeld. Seos alkoholi ja kuritegude vahel on tema puhul aga ilmne – teda on kahel korral karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Joobes olles ei kontrolli A. Guziev vähimalgi määral oma käitumist ja ei saa aru, et ta võib seeläbi ohustada nii enda kui teiste inimeste elu, tervist ja vara. A. Guzievi probleemid alkoholiga on pikaajalised ja lausa nii tõsised, et enne vangistust tarvitas alkoholi viis korda nädalas ja ilmus praegust vangistust kinnipidamiskohta kandma alkoholijoobes. Nüüd on A. Guziev avaldanud, et soovib vabaduses rehabilitatsiooni läbida. See on kriminaalkolleegiumi hinnangul ilmselgelt ajendatud üksnes soovist pääseda vabadusse ja sisemise motiveeritusega on siin ilmselt vähe pistmist. Vastasel korral oleks ta juba vabaduses midagi selles osas ette võtnud. Seda enam, et ta viibib juba neljandat korda vangistuses ja ilmselgelt on vangistuste jooksul tema probleemiga tegeletud, kuid mingisugust tulemust see varasemalt andnud ei ole. Ringkonnakohus kahtleb, et selgi korral midagi teisiti oleks. Seega tuleb A. Guzievi lubadusse alkoholist edaspidiselt hoiduda suhtuda ettevaatusega. Alkoholi tarvitamine vabaduses suure tõenäosusega jätkuks, mis võib kaasa tuua aga uute, juba raskemate kuritegude toimepanemise.
35. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole A. Guzievi vabanemisjärgsetes elutingimustes samuti midagi sellist, mis temast lähtuvat retsidiivsusriski märkimisväärselt maandaks. Tal on kindel elu- ja töökoht ja toetavad lähedased, kuid sarnane sotsiaalne keskkond oli tal ka enne vangistust. See teda kuritegudest hoiduma ei pannud. 3
36. Kokkuvõtvalt ei ole A. Guzievi puhul peamine karistuse eesmärk, s.o hoida edaspidiselt ära tema poolt kuritegude toimepanemine, veel tagatud ja ta tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
37. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
38. märtsi
39. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
40. A. Guzievi kaitsja advokaat H. Kuningas taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 162 eurot (sealhulgas käibemaks 27 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb menetluskulu summas 162 eurot KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel A. Guzievi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4