Obsah (5)

§ 428§ 430§ 168§ 150§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Määruse tegemise aeg ja koht 28.veebruar 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-15997 Tsiviilasi D. M.e hagi Y. E.i vastu ühis

) § 661 lg-st

1. poolte kokkuleppest ja Tsiviilasja asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
2. Harju Maakohtu menetluses on D. M.e hagi Y. E.i vastu ühisvara jagamiseks. Pooled esitasid 16.02.2022 kohtule kirjaliku kompromissilepingu, mille palusid kohtul kinnitada ja asjas menetluse lõpetada.
3. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 430 lõikele 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lõikest 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Kooskõlas

§ 428

lõike 1 punktiga 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ja seda on võimalik täita. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti kohtusse pöörduda sama hagiga kostja vastu samadel alustel sama hagieseme üle. Vastavalt

§-le 432 on menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu või kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 3. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 430

lõike 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. 4.

§ 168

lõike 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kõik pooltel tekkinud menetluskulud, mille osas käesolevas määruses vastav erikokkulepe puudub (sh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning muud kohtu- ja kohtuvälised menetluskulud), jäävad poolte endi kanda. 5.

§ 150

lõike 2 punkti 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kompromissilepingus esitas hageja taotluse poole (½) hagi 2 esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks. Tulenevalt eeltoodust kuulub D. M.ele pool (½) hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot, D. M. arvelduskontole xxxx, selgitusega „Riigilõivu tagastamine tsiviilasjas 2-21-15997“. D. M. tasus Rahandusministeeriumi arvelduskontole 19.08.2021 riigilõivu summas 300 eurot. 6.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on loobunud edasikaebamise õigusest. (allkirjastatud digitaalselt) Piret Randmaa kohtunik 3