2-21-10104 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-10104 Otsuse tegemise aeg ja koht
- september 2021, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi S G hagi D G vastu abielu lahutamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
- august 2021 Hagihind 3500 eurot Menetlusosalised ja esindajad Hageja: S G (ik XXX) Hageja esindaja: Jana Tanissaar (lepinguline esindaja) Kostja: D G (ik XXX) RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Lahutada S G ja D G abielu, sõlmitud
- juunil 2013 Ida-Viru Maavalitsuses (Narva), abielukande dokument nr 4-32-2013/
- Jätta S G menetluskulud tema enda kanda.
- Jätta D G menetluskulud tema enda kanda.
- Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
- Saata kohtuotsus peale jõustumist Narva Linnakantseleisse rahvastikuregistrisse kande tegemiseks. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. 1
(5)2-21-10104 Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Hageja esitas Viru Maakohtule hagi kostja vastu abielu lahutamise nõudes. Hageja palub lahutada poolte abielu. Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu
- juunil 2013, Ida-Viru Maavalitsuses, mille kohta on abielukande dokument
- juunist 2013 nr 4-32-2013/
- Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. 1.
- Hageja väitel on poolte abielusuhted lõppenud, pooled elavad alaliselt lahus alates juunist 2021 ning hagejal puudub soov kooselu taastamiseks. Hageja esitas juba
- aastal kohtusse hagi abielu lahutamiseks, kuid tookord kohtuistungil võttis hageja hagi tagasi, kuna lootis abielu taastada. Peale
- aasta tsiviilasja menetluse lõppemist suunati pooled osalema SOS Lasteküla perekonna tugevdamise programmi, kuid kohal käis vaid hageja, kostja keeldus teenusest. Käesoleval ajal kannatab hageja oma perekonnas vaimse vägivalla alla ning oli seetõttu sunnitud poolte ühisest kodus välja kolima. Kostja süüdistab hagejat kõikvõimalikes asjades ning kontrollib hageja kõiki tegevusi, suhtlust sõprade ja vanematega. Hageja on neljandat kuud rase ning selline moraalne vägivald mõjub ka veel sündimata lapsele kahjulikult. Perekonnaseisuasutuses ei ole abielu lahutamine võimalik, kuna kostja keeldub selleks nõusolekut andmast. 1.
- Hageja leiab, et poolte lepitamine ei ole enam mõistlik, kuna juba eelnevalt,
- aastast saadik ei ole poolte abielu taastamine olnud võimalik. Vastu inimese enda tahtmist ei saa kedagi sundida abielus olema.
- Kostja abielu lahutamisega ei nõustu. 2.
- Kostja võtab omaks, et pooled ei ela koos alates juunist 2021, kuid eraldi elamine ühe kuu jooksul ei tähenda, et abikaasade suhted oleks pöördumatult lõppenud. Kostja leiab, et kooselu on võimalik taastada. Abikaasadel on kaks alaealist last ja hageja on kolmanda lapse ootel. Perekonna säilitamine on laste huvides. Kostja eitab, et perekonnas oleks kostja tarvitanud vaimset vägivalda hageja suhtes. Kostja palub anda pooltele leppimiseks tähtaja kuus kuud ja teha pooltele ettepanek pöörduda perenõustaja poole lepituse leidmiseks.
- Kohtuistungil avaldas hageja, et jääb abielu lahutamise nõude juurde ning on seisukohal, et abielu taastada pole võimalik, isegi kui kohus annaks pooltele leppimiseks tähtaja, poleks see võimalik, kuna juba kahe aasta jooksul pole leppimine õnnestunud. Kostja abielu lahutamisega ei nõustunud. Kostja leiab, et abikaasade suhted on head, abielu on võimalik säilitada ning kohus peaks andma pooltele leppimiseks täiendava tähtaja. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
- Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
- Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe 2
(5)2-21-10104 abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama. Lähtuvalt PKS § 67 lg 1, lg 2 ja lg 3 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Lisaks märgib kohus, et perekonnaseaduse mõttest tulenevalt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit, abielu on pooltele vabatahtlik, mis järeldub PKS § 7 lg 2 ja lg 3, § 9 lg 1 p 3, § 10 p
- Abielu sõlmitakse kummagi poole vaba tahte väljenduse alusel. Sama vabatahtlik saab olla ka ühe või teise poole lahti ütlemine abieluleppest. Kedagi ei saa sundida abielusuhet jätkama. Abikaasal on abielu lahutamise avalduse esitamiseks õigus ning kohus saab avalduse rahuldada ka juhul, kui üks pool abielu lahutada ei soovi. Kohus lahutab abielu, kui üks pool seda soovib ning kui kohus tuvastab, et on täidetud PKS § 67 lg 1 sätestatud tingimused - poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
- Kohus järeldab, et pooled vaidlevad abielu lahutamise üle ning seega saab abielu lahutamise vaidluse lahendada kohus. Vaidlust ei ole, et pooled elavad eraldi elukohtades, kuid seda vähem kui kaks aastat. 6.
- Hageja on abielu lahutamise hagi esitanud kohtule
- juunil
- Vastuses kostja seisukohale
- juulist 2021 jääb hageja endiselt abielu lahutamise nõude juurde. Samuti jäi hageja abielu lahutamise nõude juurde kohtuistungil
- augustil
- Hageja ei soovi ka leppimiseks täiendavat aega, kuna hageja on veendunud, et poolte abielusuhteid taastada pole võimalik. 6.
- Vaidlust ei ole, et hageja soovis abielu lahutada juba
- aastal, mil esitas sellekohase hagi kohtule. Hageja võttis tookord küll hagi tagasi, kuna uskus, et abielu saab taastada. Et hageja esitas uuesti abielu lahutamise hagi
- aastal, järeldab kohus, et poolte leppimist ei ole toimunud ja abielu taastamine ei õnnestunud. Lisaks on hageja kogu menetluse kestel olnud seisukohal, et poolte leppimine ei ole võimalik ja hageja ei soovi abielu jätkata. Kuigi hageja ei ole kohtule objektiivsete asjaolude kohta tõendeid esitanud, on hageja veenvalt põhjendanud, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielu lahutamine on hageja kindel soov ja tahe ning hageja on veendunud, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud.
- Kostja leidis, et abielu jätkamine on võimalik ja vaidles abielu lahutamise nõudele vastu. 7.
- Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega. Kostja vastuväidetest ei selgunud ühtegi objektiivset asjaolu, millest saaks järeldada, et abielu jätkamine oleks mõlema abikaasa huvides vajalik. Kostja väide, et pooltel on kaks ühist alaealist last ja hageja ootab veel kolmandat, ei ole abielu lahutamata jätmise aluseks. Perekonnaseadus ei keela abielu lahutada, kui perekonnas on ühised alaealised lapsed. Ühiste laste heaolu tagamine ja huvide kaitse peale vanemate abielu lahutamist on tagatud perekonnaseaduse erinevate sätetega (PKS § 137 jj). Kuigi perekonnasuhetes tuleb alati esikohale seada alaealiste laste huvid, ei saa ainuüksi alaealiste laste olemasolu tõttu jätta vanemate abielu lahutamata. Lisaks ei ole vaidlust, et kostja on esitanud kohtusse avalduse vanema õiguste määramiseks ühiste laste osas selliselt, et anda lastega seotud õigused kostjale. Kohus järeldab, et kostja on sellega kaudselt mõista andnud, et poolte kooselu ja abielu jätkamine ei ole enam võimalik. 7.
- Kostja vastuväide, et hageja ja kostja on usklikud inimesed ja poolte abielu laulatati kirikus, ei 3
(5)2-21-10104 ole põhjuseks, et jätta poolte abielu lahutamata. PKS § 67 lg 1 sätetatud õigus abielu lahutada kehtib kõikide abielude kohta, mis on sõlmitud PKS § 7 kohaselt, olenemata, kes abielu sõlmis, kas vaimulik, notar või perekonnaseisuosakonnas selleks volitatud isik. Eesti Vabariigis on kirik eraldatud riigist ning usutalituste täitmisel tuleb järgida Eesti Vabariigis kehtivat seadust (vt Eesti Vabariigi põhiseadus § 40). Seega ei saa usk ega kirikusse kuulumine keelata abielu lahutada, isegi kui abielu on sõlmitud kirikus. 7.
- Kostja palus anda pooltele leppimiseks tähtaeg kuus kuud ja teha pooltele ettepanek pöörduda perenõustaja poole lepituse leidmiseks. Kohus ei nõustunud kostja taotlusega. Vaidlust ei ole, et hageja soovis abielu lahutada juba
- aastal, mil esitas sellekohase hagi kohtule. Hageja võttis tookord hagi tagasi, kuna uskus, et abielu saab taastada. Hageja esitas
- aastal uuesti abielu lahutamise hagi. Seega on pooled üritanud suhteid parandada ja abielu koos hoida rohkem kui kolm aastat, mis on piisav aeg, et jõuda järeldusele abielu jätkamise osas. Sellele vaatamata nõuab hageja endiselt abielu lahutamist. Kostja väitel pöördusid pooled
- aastal perenõustaja poole. Hageja selgitas, et kostja tookord keeldus ja hageja üksi kasutas nõustamisteenust. Kostja selgitas omakorda, et ta käis nõustaja juures teenusel üksi, ilma hagejata. Samas ei osanud kostja kohtuistungil veenvalt kirjeldada, millal või kuidas nõustamine toimus või milliseid juhiseid anti kostjale perekonna taastamiseks või mida kostja tookord tegi, et perekonda taastada. Samuti ei osanud kostja kohtuistungil nimetada ühtegi konkreetset abinõu või tegevust, mida kostja peaks poolte kooselu taastamiseks ette võtma tulevikus, kui kohus annaks pooltele leppimiseks tähtaja. Kostja oskas vaid öelda, et ta pöörduks taas perenõustaja poole.
- Kohus, arvestades kogumis poolte esitatud väiteid, tõendeid ja seisukohti, järeldab, et abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta, poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning kuigi abikaasad on elanud eraldi vähem kui kaks aastat, ei ole abikaasade edasine kooselu ja perekonna säilitamine võimalik, poolte abielu ei ole võimalik taastada. Kohus ei pea vajalikuks anda pooltele leppimiseks täiendavat tähtaega, kuna poolte eelneva käitumise ja kohtus avaldatud seisukohtade põhjal võib järeldada, et täiendava tähtaja andmine on asjaoludest tulenevalt ebamõistlik ning see tulemusi ei anna ja pooled seeläbi abielu ei taasta.
- Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu, sõlmitud
- juunil 2013 Ida-Viru Maavalitsuses (Narva), abielukande dokument nr 4-32-2013/
- Hagihind
- Hagi on esitatud abielu lahutamise nõudes, s.o mittevaralise nõudega hagi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot. Hagihind on seega 3500 eurot. Menetluskulud
- Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. 11.
- Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus ei nõua menetluskulude nimekirja, kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Kohus jättis menetlusosaliste menetluskulud poolte endi kanda ja seega menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohtuotsuse saatmine 4
(5)2-21-10104 12. Vastavalt TsMS § 455 lg 2 saadab kohus kohtuotsuse peale jõustumist Narva Linnakantseleisse kannete tegemiseks rahvastikuregistrisse. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 5
(5)