KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 1.veebruar 2022 Väärteoasja number 4-21-3856 (2440,21,004328) Kohtukoosseis Maarika Kuusk Väärteoasi Alim Ba, Karistusse

§ 68

lg 2 alusel arvata karistusaja hulka Alim Ba kinnipidamise aeg alates 04.10.2021 kell 14:37 kuni 05.10.2021 kell 13.08, s.o 1 päev ning lõplikuks karistuseks mõista 7 päeva aresti.

1. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.
2. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Meelis Masso Advokaadibüroo kaudu 259,20 eurot, sh käibemaks 43,20 eurot, vandeadvokaat Meelis Massole menetlusalusele isikule Alim Bale kaitse teostamise eest apellatsioonimenetluses.
3. Jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD: Kassatsioon esitatakse otsuse teinud Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Alim Bale koostatud väärteoprotokolli kohaselt tema, viibides
5. oktoobril 2021 kell 14:40 IdaVirumaal Kohtla-Järve linnas Estonia pst 6a maja juures, solvas ebatsensuursete väljenditega võimuesindajaid: patrullpolitseinikku T.M. t ja politseiametnikku P.L. , seoses nende ametikohustuste täitmisega. Alim Ba pani toime

§ 275lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

1. Viru Maakohtu
2. oktoobri
3. a otsusega tunnistati Alim Ba

§ 275lg 1 järgi süüdi ning teda karistati 15-päevase arestiga.

Karistusaja hulka arvestati Alim Ba kinnipidamise aeg, s.o 1 päev (

1. oktoober)
2. Alim Ba lõplikuks karistuseks määrati 14 päeva aresti, mida ta on kohustatud ilmuma kandma 10 päeva jooksul alates jõustunud kohtuotsuse kättesaamisest. Lahendati ka asitõendite ja menetluskuludega seotud küsimused.
3. Alim Ba süü luges kohus tõendatuks tunnistajate P.L. ja T.M. ütluste ning teise kohtuistungil avaldatud ja uuritud usaldusväärsete tõenditega. Politseitöötajatele saabunud väljakutse sisu on tuvastatud tunnistajate ütlustega, mistõttu puudub vajadus välja nõuda Häirekeskusest telefonikõnet. Maxima turvamehe ülekuulamist ja istungile kutsumist ei pidanud kohus vajalikuks, kuivõrd sündmuseks ei ole kaupluses toimunud juhtum, vaid pärast seda linnas toiminud politseiametnike solvamine.
4. Alim Ba keeldus kohtueelses menetluses ütluste andmisest ja menetlusdokumentide allkirjastamisest. Tema ülekuulamine kohtus ei olnud võimalik, kuna kohus eemaldas ta kohtusaalist lugupidamatuse väljendamise ja kohtu korraldustele mitteallumise tõttu.
5. Menetlusalune isik solvas politseinikke seoses nende ametikohustuste täitmisega. Kaitsja arvates ei rikkunud Alim Ba avalikku korda. Kohus arvestas tunnistajate T.M. ja P.L. ütlustega, kelle ütluste kohaselt tuli väljakutse Maxima kauplusest, kus viibis ebaadekvaatne haamriga isik. Sündmuskohale sõites märkasid nad kirjeldusele vastavat haamriga isikut ning pidasid ta kinni. Kaitsja argumendile, et kindlaks pole tehtud, kas selle juures oli kolmandaid isikuid, märkis kohus, et

§ 275

lg 1 koosseis ei eelda solvamise asetleidmist avalikus kohas ega asjassepuutumatute kolmandate isikute häirimist. Koosseis kaitseb avalikku korda kaitsvat võimuesindajat.

1. Solvamisega riivatakse kannatanu autunnet, mh seisneb see inimese halvustamises ebasündsas vormis (vulgaarsed sõnad, sisult negatiivsed ja halvustavad piltlikud väljendid). Alim Ba sõimas politseiametnikke sõnadega: tšort, pederast, piider, mentõ, piderastõ ning kasutas muid ebatsensuurseid väljendeid. Rinnakaamera salvestis kestis 30 minutit, ent tegelikult pidid politseinikud taluma Alim Ba solvanguid terve temaga tegelemise aja (2-3 h) olles seega intensiivne ja pikaajaline ning tulenedes sellest, et tegu oli politseinikega.
2. Eeltoodut arvestades pani Alim Ba väärteo toime otsese tahtlusega. Tundes patrullpolitseinikku T.M. it, kes oli teda ka varem kainenemisele viinud, pöördus menetlusalune isik tema poole nimeliselt kasutades ebaviisakaid ja ebatsensuurseid väljendeid. Alim Ba pandi politseivärvides sõidukisse ning ta sai aru, et tegemist on avalikku korda kaitsvate politseinikega.
3. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
4. Alim Ba karistusandmetest nähtuvalt on talle määratud kolm rahatrahvi, millest kaks on tasutud. Teda on ka varasemalt kasutatud

§ 275lg 1 järgi.

Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Alim Ba pani väärteo toime otsese tahtlusega. Süüdlasele rahatrahvi määramine ei ole tulemuslik, sest ta ei ole selle suhtes karistustundlik. Vaatamata tasutud rahatrahvidele jätkab ta süütegude toimepanemist. Seetõttu tuleb sel korral rakendada aresti 2 sanktsiooni keskmises määras, s.o 15 päeva, millest kantuks luges kohus 1 päeva. KAITSJA APELLATSIOON 10. Kaitsja taotlused apellatsioonis on järgmised:  rahuldada apellatsioon ja tühistada Viru Maakohtu 15. oktoobri 2021 otsus Alim Ba süüditunnistamises

§ 275

lg 1 järgi ja saata asi maakohtule uueks arutamiseks teises koosseisus või alternatiivselt teha uus otsus, millega lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel;  määrata A. Bale süüdivuse ja/või piiratud süüdivuse, kohtuistungil osalemise ja karistuse kandmise võime kindlakstegemiseks (ambulatoorne) kohtupsühhiaatria ja -psühholoogia kompleksekspertiis;  apellatsiooni rahuldamisel jätta menetluskulud riigi kanda.

1. Kokkuvõtlikult seisnevad kaitsja argumendid järgmises. 11.1 Väärteoasja peaks saatma menetlusõiguse oluliste rikkumiste tõttu maakohtule uueks arutamiseks. Ebaseaduslik oli menetlusaluse isiku eemaldamisene kohtusaalist VTMS § 88 lg 2 alusel. Alim Ba avaldas häälekalt ja katkematult rahulolematust, et asja arutab just see kohtunik, keda ta nimetas nimepidi. See oli kohtuniku taandamise taotlus. Nimetatu ei nähtu istungi kirjalikust protokollist ega helisalvestiselt (mis algab pärast istungi alguses peetud väikest vaheaega). Kohus pidanuks põhjendama Alim Ba istungiruumist eemaldamist, sest praegune napp põhjendus kohtuotsuse põhistamise nõuet ei täida (VTMS § 150 lg 1 p 7 rikkumine). Puuduvad põhjendused, kuidas ja millega Alim Ba istungil korda rikkus. Protokolli kohaselt isik karjub ja väljendub ebatsensuurselt, ent milles see täpselt seisnes ja milliseid korraldusi Alim Ba ei täitnud, protokoll ei kajasta. Taandamistaotluse pidanuks kohus lahendama eraldi määrusega. Maakohus jättis taandamistaotluse tähelepanuta ja eemaldas Alim Ba istungi ajaks kohtusaalist. Istungi protokoll ei kajasta Alim Ba poolt väärteoasja rakendamisel öeldut, sh vastuväiteid konkreetsele kohtunikule (helisalvestis algab hetkest, mil kohus pärast 10-minutilist vaheaega saali naases). Alim Ba saalist eemaldamisega jäid talle selgitamata õigused ja kohustused, mis tuleb ka tunnistada väärteomenetluse oluliseks rikkumiseks, mis võis kaasa tuua ebaseadusliku ja põhjendamatu kohtuotsuse. Väärteomenetlust on oluliselt rikutud, kui lahendi on teinud ebaseaduslik menetleja. Kuna Alim Ba poolt väljendatud taandamistaotlus jäeti tähelepanuta ja lahendamata, siis on rikutud VTMS § 95 p
2. Olukorras, kus kohus on jätnud taandamistaotluse lahendamata, on lahendi teinud ebaseaduslik menetleja, sest kontrollimata on jäetud taandamisaluste esinemine või puudumine VTMS § 25 lg 1 p-de 1-3 järgi). Jõudes apellatsiooni- või kassatsioonimenetluses järeldusele, et isiku kõrvaldamisega kaasnes või võis kaasneda ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus, saab seda korvata asja uue arutamisega, mistõttu tulekski saata asi uueks arutamiseks maakohtule. 11.2

§ 275

lg 1 näeb ette vastutuse avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kaitsja arvates puudusid Alim Ba kinnipidamiseks seaduslikud alused vastavalt korrakaitseseaduse § 46 – seega ei teostanud politseinikud avaliku korra kaitsmist. Nende ütlustest ei nähtu, et Maxima turvatöötaja andmed olid piisavad Alim Ba kinnipidamiseks (haamrit omava isiku sõnelus turvatöötajaga. Haamriga kedagi ei ähvardatud ning isik lahkus poest kellelegi ohtu 3 põhjustamata). Tuleks tuvastada, kas Alim Ba peeti kinni seaduslikult ehk siis avaliku korra kaitsmisel. Olukorras, kus Maxima turvatöötaja väljakutses polnud midagi märkimisväärset ja Alim Ba oli poest juba lahkunud, kõndis rahulikult inimtühjas pargis, puudus avalikule korrale oht ning tema kinnipidamiseks vajadus puudus. Isikusamasuse protokollist nähtuvalt tuvastati isikusamasus korrakaitseseaduse § 32 lg 1 alusel. Protokollis märgitu kohaselt on isikusamasust teostatud ohu väljaselgitamiseks ja korrarikkumise kõrvaldamiseks, kuna isik oli alkoholi/või narkojoobes ja kõndis avalikus ruumis hoides käes haamrit olles agressiivne ja ettearvamatu. Eeltoodud asjaolude tõendamiseks taotles kaitsja Maxima turvatöötaja ülekuulamist, mille kohus jättis rahuldamata. Seega on menetlus ühekülgne ja puudulik (VTMS § 148 p 1 rikkumine). 11.3 Alim Ba kasutas antud juhul solvavaid väljendeid katkematus, sõnaderohkes rivaalitsevas ja valjuhäälses kõnes. See iseloomustab tervikuna tema tavapärast käitumist (milles ka maakohtul oli võimalus veenduda). Selline kõnepruuk ei olnud mõeldud solvamise eesmärgil, vaid protestina tema kinnipidamisele. Ka vormikaamera salvestiselt nähtu tunduks kõrvaltvaatajale pigem tragikoomiline, mitte solvav. 11.4 Alim Ba tahtluse küsimust analüüsides võttis kohus asja juurde kriminaalasjas nr 1-20-8821 tehtud kohtupsühhhiaatrilise ekspertiisi akti, millest kohus järeldas, et isik on süüdiv. Seda akti ei arvestanud kohus aga karistuse määramisel ega süü suuruse hindamisel. Kohus järeldas vaid seda, et politseinike vastu suunatud riive oli suure intensiivsusega ja pikaajaline ning tegu toime pandud otsese tahtlusega. Apellandi arvates ei nähtu politseinike ütlustest Alim Ba käitumise tõsiseltvõetavus või et see oleks seganud neil menetlustoiminguid edasi tegemast. Vormikaamera salvestiselt nähtuv Alim Ba lakkamatu sõnadevaling saatis taustana politseiametnike tegevust. 11.5 Ambulatoorsest ekspertiisiaktist nähtuvalt põeb Alim Ba juba aastaid psüühilist haigust – XXX t ning on üle 20 korra olnud Ahtme Haigla psühhiaatriaosakonnas ravil. Lisaks on tal diagnoositud uimastisõltuvus. Apellandi arvates ei olnud Alim Ba tahtlus suunatud politseiametnike solvamisele, vaid see oli XXX ebaadekvaatne käitumine vastukaaluks tema kinnipidamisele. Kinnipidamise arusaamatus ja ootamatus selgitab ka tema esmast reaktsiooni kinnipidamisele – käte tõstmist. Arvestades tema diagnoose, võis tal kinnipidamisel tekkida psühhoos ja ta ei pruukinud endale oma käitumisest aru anda. 11.6 Süüdivust kõrvale jättes on tõsikindlalt tuvastatud Alim Ba XXX .

§ 60sätestatut arvestades võib kohus tema karistust kergendada.

Maakohtu otsusest ei nähtu, et Alim Ba käitumist või karistamist oleks hinnatud vastavuses temal esinevate diagnoosidega, sh XXX ega. Nimetatud põhjustel ei vasta Alim Bale määratud karistus väärteo raskusele ja menetlusalusele isikule. 11.7 Alim Ba süüdivust on hinnatud enam kui 2 aastat tagasi. Tuvastatu kohaselt on Alim Ba psühhiline häire ravitav, kuid tervenemise prognoos ei ole hea. Seega on alust arvata, et psüühiline häire on ajas süvenenud ja maakohus pidanuks määrama kohtupsühhiaatria ja -psühholoogia kompleksekspertiisi. Selle taotluse esitab kaitsja ringkonnakohtule. Ekspertiisi määramata jätmist tuleb lugeda ühtlasi väärteomenetluse seadusliku oluliseks rikkumiseks, sest vastavalt VTMS § 85 lg 1 p-le 5 lahendab kohus väärteoasja arutamise ettevalmistamisel ekspertiisi tegemist arvestades kohtumenetluse poolte arvamust. Kuna Alim Ba põeb XXX t, mis on süvenev, pidanuks maakohus määrama kohtupsühhiaatria ja -psühholoogia kompleksekspertiisi. VTMS § 102 lg 1 kohaselt võib kohus väärteoasja arutamisel ka omal algatusel ekspertiisi määrata. Väärteoasja lahendamisel on oluline tähendus Alim Ba süüdivuse ja piiratud süüdivuse otsustamiseks, aga samuti tema võimes kohtuistungil osaleda ja kanda karistust. 12. Kaitsja esitas taotluse, et kohus nõuaks Viru Ringkonnaprokuratuurist välja, kas ja milline terviseekspertiis A. Bale uues kriminaalasjas määrati. 4 KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT 13. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et kaitsja esitatud apellatsioon rahuldamisele ei kuulu. 14. Menetlusaluse isiku õigusrikkumine on leidnud kinnitust. Maakohus on karistuseni jõudmiseni ja mõistmise aluseid oma otsuses põhjendanud põhjalikult ja arusaadavalt. Karistuse määramisel on kohus arvestanud isiku suhtumist väärteosse ja tema senist õigusvastast käitumist. 15. Kohtupsühhiaatria ja- psühholoogia kompleksekspertiisi määramist ei pea kohtuväline menetleja vajalikuks. Alim Ba pani talle inkrimineeritava väärteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt

§-le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kohaselt on Alim Ba süüdiv. Teda on karistatud

1. aastal ühel korral kriminaalkorras ning kaks korda väärteokorras. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Esmalt peatub apellatsioonikohus kaitsja väidetel, mille kohaselt rikkus kohus Alim Ba kohtusaalist eemaldamisega oluliselt menetlusõigust. Kaitsja arvates rikkus kohus oluliselt menetlusõigust veel jättes tähelepanuta Alim Ba taotluse kohtuniku taandamiseks. Ebaseadusliku ja põhjendamatu kohtuotsuse võis kaasa tuua Alim Ba saalist eemaldamisega seoses talle õiguste ja kohustuste selgitamata jätmine. Eeltoodud rikkumised palub kaitsja korvata asja uue arutamisega, s.o saata asi uueks arutamiseks maakohtule.
3. Ringkonnakohus I astme kohtu poolt väärteomenetluse olulist rikkumist ei tuvastanud. Seega kaitsja taotlus saata asi uueks arutamiseks maakohtule jääb järgmistel põhjustel tagajärjetuks. 17.1 Kohtuistungi protokollist nähtuvalt arutas Viru Maakohus
4. oktoobril
5. a kell 13.02 Alim Ba süüdistust

§ 275lg 1 järgi.

Enne veel, kui kohus jõudis väärteoasja arutamise rakendamisel selgitada Alim Bale tema õigusi ja välja selgitada poolte taotlused ja taandused, alustas menetlusalune isik istungi telefoniga salvestamist. Kohtu selgitustele, et selleks tuleb esmalt kohtult luba saada, väljendas Alim Ba selget ükskõiksust kohtu ja seaduste peale („sülitan teie ja teie seaduste peale“, „mul on ükskõik teie riigist ja kõigest mis te mulle teete“) ning hakkas karjuma. Ringkonnakohtu arvates ei olnud kohtu korraldus rikkumine lõpetada tulemuslik– arvestades Alim Ba käitumist ja verbaalseid väljendeid oli ka edasiselt alust pidada korrarikkumist tõenäoliseks. Selleks, et kindlustada kohtuistungi korrakohane läbiviimine, oli ringkonnakohtu arvates ainuvõimalik Alim Ba kogu istungi ajaks kohtuistungi saalist eemaldada. Kohus põhjendas Alim Ba eemaldamist istungilt lugupidamatuse väljendamisega ja kohtu korraldustele mitteallumisega. Samuti põhjendas kohus seda, miks ta ei määra menetlusalusele isikule sellise käitumise eest trahvi (dtl 79). Eeltoodut arvestades on ainetud kaitsja osundused põhjenduste puudumisele. Samuti on oletuslikud kaitsja põhjendused, mille kohaselt võis Alim Ba eemaldamise ja talle õiguste ja kohustuste selgitamata jätmine tuua kaasa ebaseadusliku ja põhjendamatu kohtuotsuse – menetlusaluse isiku õigused olid tagatud kaitsja osavõtuga kohtuistungist. Menetlusalusel isikul on õigus võtta väärteoasja arutamisest osa mh kaitsja vahendusel. 17.2 Ringkonnakohus ei leidnud kohtuistungi protokollist mingeidki viiteid Alim Ba tahtele kohtuniku taandamiseks. Tahteavalduse tegija peab püüdma väljendada oma tahet teisele arusaadavalt viisil. Praegusel juhul on kaebuses peaasjalikult keskendutud sellele, et Alim Ba pöördus kohtuniku poole nimeliselt, etteheide seisneb selleski, et istungi esimest osa ei ole helisalvestatud – samas jääb apellatsiooni pinnaltki arusaamatuks, milles Alim Ba konkreetsed vastuväiteid kohtunikule seisnesid, s.o milles väidetavalt tema väljendunud taandamisalus seisnes. 5 Kohtuistungi protokollist puuduvad vähimadki viited Alim Ba tahteavaldusele kohtuniku taandamiseks. Üksnes kohtuniku poole nimepidi pöördumisest ning rahulolematuse väljendamisest kohtu ja seaduste vastu ei saa mõistlik inimene aru saada tahteavalduse tegija väidetavat tahet kohtuniku taandamiseks. Millel põhineb kaitsja väide, et kohus on kontrollimata jätnud taandamisaluste esinemise või puudumise VTMS § 25 lg 1 p-de 1-3 järgi, jääb selgusetuks. 18. Järgmiseks on kaitsja püstitanud kaks küsimust: esiteks, kas politseiametnike näol on üldse tegemist avalikku korda kaitsva võimuesindajaga, s.o kas Alim Ba peeti kinni seaduslikult ehk avaliku korra kaitsmisel. Teiseks leiab kaitsja, et Alim Ba kasutas solvavaid väljendeid katkematus, sõnaderohkes rivaalitsevas ja valjuhäälses kõnes, milline tema kõnepruuk ongi, s.o solvamise eesmärgil see mõeldud ei olnud ning ka kõrvaltvaatajale tunduks kõik pigem tragikoomiline kui solvav. 18.1

§ 275

lg 1 koosseis kaitseb õigushüvena üksnes nende võimuesindajate au ja väärikust, kes peavad tagama avalikku korda. Ringkonnakohus selgitab, et väärteo objektiivse koosseisu mõttes piisab tuvastamisest, et võimuesindaja töötab korrakaitseorganites (KorS § 6). Praegusel juhul selline kahtlus puudub – väärteoprotokolli kohaselt töötasid patrullpolitseinik T.M. ja politseiametnik P.L. politseis. Maakohus tuvastas, et nimetatud isikud sõitsid väljakutsele kontrollima infot ebaadekvaatsest haamriga isikust. Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus kaitsjaga selles, et täiendavalt tuleks tuvastada, kas väljakutse andmed olid piisavad Alim Ba kinnipidamiseks ning kas temast lähtus oht avalikule korrale või mitte. 18.2 Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et Maxima turvamehe ülekuulamine ja istungile kutsumine ei oleks tõenduslikku teavet omanud, kuivõrd sündmuseks ei ole kaupluses toimunud juhtum, vaid pärast seda linnas toiminud politseiametnike solvamine. 18.3 Selleks, et hinnata mingit sõna või tegu solvavana, peab kuriteo asjaolude kirjeldusest nähtuma ka see, milliseid sõnu, žeste, miimikat vms kasutades on kedagi väidetavalt solvatud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. veebruari 2005 a otsus asjas nr 3-1-1-3-05). Apellatsioonikohtu hinnangul sisaldab väärteoprotokolli asjaolude kirjeldus üksnes viidet „ebatsensuursetele sõnadele“. Samas on Riigikohtu praktika seda meelt, et „ebasündsate, vulgaarsete, inimväärikust alandavate väljenditega, mis ilmselgelt lähevad vastuollu komblustundega ja teiste moraalsete väärtusega, ei pea need väljendid sisalduma süüdistusaktis ega kokkuleppes, neid ei pea avaldama kohtuistungil ega ka kajastama kohtuotsuses“ (Riigikohtu eelviidatud lahend). Käsilolevas väärteoasjas kannatanutele lausutud solvavad väljendid on kajastamist leidnud tunnistaja ülekuulamise protokollis (dtl 25), edasiselt maakohtu istungi protokollis (dtl 72) ja kohtuotsuses. Väärteoasjas materjalidest nähtub, et politseitöötajate suhtes kasutatud väljendid on kohtu poolt tuvastatud ja kontrollitud. Ringkonnakohus leiab, et arvestades nende sõnade tähendust, on tegemist kahtlemata solvavate sõnadega. Maakohus on tõendipõhiselt ka tuvastanud, et sõnum oli isikustatud: nimelt tundes T.M. it, kes oli Alim Bad ka varem kainenemisele viinud, pöördus menetlusalune isik tema poole ebaviisakaid ja ebatsensuurseid väljendeid kasutades nimeliselt. Kaitsja ei ole vaidlustanud väljendite ebasündsat iseloomu. Ta on üksnes märkinud, et tegemist oli Alim Ba poolse rahulolematuse väljendusega tema kinnipidamisele ning tema tavapärase kõnepruugiga, milles sai kohus ka istungil veenduda. Ringkonnakohtu arvates ei „õigusta“ see, et isik „tavapäraselt“ kasutab halba kõnepruuki, teiste isikute solvamist. Olles varasemalt kahe episoodi eest
2. a süüdi tunnistatud

§ 275

lg 1 järgi teadis Alim Ba kahtlemata seda, et tema lausutud väljendid on solvavad ning et võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuse täitmisega on keelatud ja väärteokorras karistatav. 18.4 Kaitsja arvates tegi maakohus väärteoasja menetledes olulise vea sellegagi, et ei määranud Alim Bale tema psüühilist seisundit arvestades ekspertiisi ning taotleb kohtupsühhiaatria ja psühholoogia kompleksekspertiisi määramist ringkonnakohtult. 6 18.5 VTMS § 102 lg 1 kohaselt kohtunik võib poolte taotlusel või oma algatusel määrata ekspertiisi. Samas on ekspertiisi määramine kohtu diskretsiooniotsus ning ekspertiisi tuleb määrata eelkõige siis, kui menetlejal tekivad kahtlused isiku psüühilises seisundis. Kahtlusi võivad tekitada näiteks süüteo toimepanemise ebatavaline viis, motiivide või eesmärkide ebaharilikkus, nende mittevastavus teo raskusele või seostamatus teo tagajärgedega. 18.6 Ringkonnakohus märgib esmalt, et istungil ei tuginenud menetlusalune isik ega tema kaitsja sellele, et Alim Bal oleks teo toimepanemise ajal esinenud raske psüühikahäire. Alles apellatsioonis osutas kaitsja sellele, et Alim Bal võis seoses tema kinnipidamisega tekkida psühhoosiseisund. Apellatsioonikohtu arvates ei ärata ka Alim Ba tegude iseloom vähemalt esialgselt kahtlust tema süüdivuses. Tuleb arvestada, et Alim Bal esinesid joobeseisundi tuvastamise protokolli (dtl 21) kohaselt joobele viitavad tunnused (silmade punetus, häiritud reaktsioonikiirus, kerged reaktsioonihäired, rahutus, ärrituvus ja omamehelik käitumine). Joobes inimesed on teadaolevalt väiksema taluvuslävega ja võivad käituda normaalsest erinevalt. Ei saa öelda, et politseiametniku korralduse allumatuses oleks midagi erandlikku. Teadaolevalt esineb korrakaitses igapäevases tööpraktikas juhtumeid, kus menetlustoimingule allutatud isikud ei nõustu alluma korraldustele ning takistavad füüsiliselt või verbaalselt politsei tööd. Ka kohtus korra rikkumine ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust psühhiaatrilise kohtuekspertiisi määramiseks, kuivõrd menetlusalune isik ise põhjendas vastuhakku ükskõiksusega kehtivate seaduste ja kohtu vastu. Ringkonnakohtu arvates ei ole kohtupraktikas sugugi erandlik, et isikule ei meeldi reeglistik, millele ta olude sunnil alluma peab, mistõttu hakkab ta kohtuga kauplema või halvemal juhul lugupidamatut käitumist üles näitama. Nii politseinike kui ka kohtu negatiivsed otsused võisid tekitada temas pahameelt, mis võis tingida tema käitumise ja reaktsiooni muutumise närviliseks või ägedaks, mis aga ei kujuta endast ei ajutist ega püsivat psüühikahäiret. 18.7 Kaitsja arvates pidanuks tekitama kohtus kahtlusi Alim Ba suhtes varem (ja ka ühes uues kriminaalmenetluses läbiviidud) ekspertiis ja tema korduv haiglaravil viibimine. Ringkonnakohtu arvates ei anna ka viimatinimetatu, sh uues kriminaalasjas määratud ekspertiis (mis prokuratuuri kinnitusel tõepoolest 25. novembril 2021. kriminaalasja nr 21244000176 raames määrati, ei ole käesolevaks ajaks valminud), alust arvata, et Alim Ba oleks talle etteheidetava väärteo toimepanemise ajal olnud süüdimatus seisundis. Emotsionaalne, rivaalitsev kõnepruuk on apellatsioonis märgitu kohaselt Alim Bale omane. Ilmselt ei saagi välistada seda, et Alim Bale oli lihtsalt vastuvõetamatu tema kinnipidamine, mistõttu ta avaldas selle vastu protesti omal moel – solvates ebatsensuursete sõnadega võimuesindajaid. Samas ei viita miski muu (nt süüteo toimepanemise ebatavaline viis, motiivide või eesmärkide ebaharilikkus, nende mittevastavus teo raskusele või seostamatus teo tagajärgedega) sellele, et Alim Bal oleks selle teo toimepanemise ajal esinenud mõni

§-s 34 tunnus. Kuna maakohus ega praeguse tõendusteabe alusel ka ringkonnakohus ei tuvastanud, et Alim Ba käitumises oleks süüdimatusele viitavaid tunnuseid, ei ole ekspertiisi määramata jätmine kohtu algatusel I astme kohtule etteheidetav. Eelmistes alapunktides toodud põhjustel jätab ka ringkonnakohus rahuldamata kaitsja taotluse Alim Bale kohtupsühhiaatria ja -psühholoogia kompleksekspertiisi määramiseks. 19. Kaitsja leiab, et süüdivust kõrvale jättes on tõsikindlalt tuvastatud Alim Ba XXX .

§ 60sätestatut arvestades võib kohus tema karistust kergendada.

Maakohtu otsusest ei nähtu, et Alim Ba käitumist või karistamist oleks hinnatud vastavuses temal esinevate diagnoosidega, sh XXX ega. 20. Nagu kaitsja märgib, võib kohus piiratud süüdivuse tuvastamisel

§ 60

järgi karistust kergendada, küll aga ei tähenda see karistuse kohustuslikku kergendamist, vaid see on jäetud kohtu otsustada. Ringkonnakohus leiab, et Alim Ba karistuse kergendamine

§ 60järgi süüteo asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud.

Samuti puuduvad viited (mh menetlusalusele isikule varem teostatud ekspertiisi ja apellatsiooniväiteid arvestades) sellele, et Alim Bal oleks tema diagnooside (XXX , uimastisõltuvus) tõttu normi järgimine raskem kui keskmise inimese jaoks. 7 21. Sellele vaatamata leiab apellatsioonikohus, et Alim Ba karistus on ebaproportsionaalselt suur. Arvestama peab, et varem ei ole Alim Bad vabadusekaotusliku karistusega karistatud ning ta on tasunud osaliselt varasemad rahatrahvid. Viimati määrati talle analoogsete väärtegude (2 episoodi

§ 275

lg 1 järgi) ja NPALS § 151 lg 1 rikkumise eest rahatrahv 75 trahviühikut, s.o sanktsioon, mis jäi allapoole sanktsiooni keskmist määra (150 trahviühikut). Iseenesest nõustub ringkonnakohus sellega, et aresti määramine inimesele, kes vaatamata tasutud rahatrahvidele jätkab süütegude toimepanemist ning kellel puudub töökoht, ei ole otstarbekas. Ka uue analoogse väärteo toimepanemine annab kinnitust, et rahatrahvi karistuslik mõju on ammendunud. Ringkonnakohtu hinnangul on Alim Ba varasema karistuse määra ning karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke arvestades võimalik saavutada menetlusaluse isiku karistuse eesmärgid ka

§ 275lg 1 sanktsiooni keskmisest määrast kergema karistusega.

Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad maakohtu otsuses põhistused, miks tuleks sel korral karistada Alim Bad just 15-päevase arestiga. Ka sanktsiooni keskmisest määrast kergema karistuse määramisel oleks ringkonnakohtu hinnangul ilmselt arvestatav mõju Alim Ba käitumisele tulevikus. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud asjaoludel on

§-s 56 sätestatud karistuse kohaldamise aluseid arvestades põhjendatud Alim Bale mõista sanktsiooni keskmisest määrast allapoole jääv karistus – 8 päeva aresti. Arvestades, et Alim Ba oli antud väärteo asjas kinni peetud 1 päeva, tuleb tema lõplikuks karistuseks määrata 7 päeva aresti, mida ta on kohustatud ilmuma kandma 10 päeva jooksul alates jõustunud kohtuotsuse kättesaamisest.

1. Eeltoodut arvestades tühistab ringkonnakohus juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 4 ja § 148 pst 4 maakohtu otsuse Alim Bale mõistetud karistuse osas ja teeb juhindudes VTMS § 151 lg 1 pst 4 uue otsuse, mõistes Alim Bale kergema karistuse. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata.
2. Kaitsja vandeadvokaat Meelis Masso esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest tasu määramiseks. Kaitsjal kulus kohtuotsusega tutvumiseks 90 minutit, täiendavaks tööks apellatsiooniga, selle esitamiseks ning Alim Baga telefonivestluste pidamiseks 120 minutit ning kohtuvälise menetleja seisukohaga tutvumiseks ja taotluse esitamiseks tõendi väljanõudmiseks Viru Ringkonnaprokuratuurist 30 minutit. Selle eest palub kaitsja määrata Meelis Masso Advokaadibüroole kokku 259,20 eurot, milles sisaldub käibemaks 43,20 eurot. Ringkonnakohus peab taotlust põhjendatuks ning rahuldab selle taotletud ulatuses. Riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning justiitsministri
3. juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6, 10 ning § 9 lg-st 2 lähtudes tuleb riigi õigusabi tasu suuruseks kaitsjale apellatsioonimenetluse määrata 259,20 eurot, sh käibemaks 43,20 eurot. Kuna praeguses asjas andis Viru Maakohus
4. oktoobri
5. a määrusega Alim Bale riigi õigusabi tema kaitsmiseks Viru Maakohtus väärteoasjas 4-21-3856 kohustuseta hüvitada õigusabikulusid, jäävad menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 8