lg 1 järgi ja karistamises vangistusega 8 kuud, millest kandmata karistus vangistus 7 kuud 28 päeva, tingimisi katseajaga 1 aasta Avalduse ese kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Kohtunik Aivar Hint Avaldaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik Erli Kaseväli Süüdimõistetu Aivar Peltser (isikukood: 39205066010; elukoht: xxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx Asja menetlemine kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 145, 427, 432 ja
Rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja pikendada
lg 4 alusel Aivar Peltserile määratud katseaega 5 kuu võrra ja lugeda katseaja lõpptähtajaks
lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 10.-11.09.2020.a, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ning loeti temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Aivar Peltserile määrati katseaeg 1 aasta ning mõistetud vangistust 7 kuud ja 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui Aivar Peltser ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.
lg 2 p 8 alusel määrati Aivar Peltserile lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.
lg 4 alusel määrati Aivar Peltserile katseajaks lisakohustus käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). 2. Kriminaalhooldaja on esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu Aivar Peltseri kohta. Ettekandest nähtuvalt ei ole Aivar Peltser täitnud talle kohtu poolt määratud lisakohustust. Hooldusaluselt 21.02.2022 võetud vereanalüüsi CDT näit oli 1,5%, mis on suurem kui referentsväärtus 1,3 %. Esmane registreerimine toimus 14.05.2021, mil hooldusalusele selgitati käitumiskontrolli olemust ja sellega kaasnevaid nõudeid, millest arusaamist kinnitas isik oma allkirjaga. Senise kriminaalhoolduse jooksul on kokku lepitud 15 kohtumist. 06.12.2021 muutis A. Peltser registreerimise aega, sest oli tööl 24 tunnises vahetuses. Ametnik seda rikkumiseks ei lugenud, sest isik teavitas ametnikku eelnevalt ning kriminaalhooldaja oli teadlik tema töö iseloomust (24-tunnised vahetused). 17.01.2022 muudeti registreerimise aeg ametniku soovil. Aivar Peltserile määrati
lg alusel katseajaks lisakohustus käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi CDT määramiseks. Kui esmase alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas vereanalüüsis on isikul alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit on suurem kui 1,3%, siis peab kordusproovi näitaja 6 kuu möödumisel olema normi piires ehk 1,3%. A. Peltseri esmane (24.05.2021) esitatud vereanalüüs viitas alkoholi liigtarvitamisele (3,9%) ning see ei langenud 6 kuu möödumisel normi piiresse. Lisaks viitab alkoholi liigtarvitamisele asjaolu, et viimane esitatud vereanalüüs oli suurem (1,5%) kui enne seda esitatud analüüsi tulemus (1,4%). Kõik hooldusaluse poolt esitatud vereanalüüsi tulemused olid suuremad kui 1,3%. Ametniku hinnangul näitab see, et hooldusalune ei teadvusta alkoholi tarvitamise probleemi ning ei mõista asja tõsidust ja vajadust vähendada tarbimise harjumust. 25.08.2021 lisati A. Peltser sotsiaalprogrammi „Liiklusohutusprogramm“, kuid isik katkestas programmi, sest ei osalenud grupitundides. 29.09.2021 seletas hooldusalune olukorda sellega, et ajas programmi tundide toimumise kuupäevad segamini. Ametnik reageeris rikkumisele hoiatusega, mille isik allkirjastas 01.11.
Ametniku hinnangul ei ole hooldusalune senise kriminaalhoolduse jooksul mõistnud vereanalüüsi andmise tähendust ning kriminaalhooldaja leiab, et kohustus mitte tarvitada alkoholi paneb isikut paremini mõistma, et ta peab alkoholi tarbimist vähendama. Vestluses, kus kriminaalhooldusametnik selgitas hooldusalusele erakorralise ettekande esitamise põhjust, nõustus A. Peltser, et lisakohustus, mitte tarvitada alkoholi, motiveeriks teda alkoholi tarbimist vähendama. Kriminaalhooldaja on arvamusel, et 5 kuud on piisav aeg selleks, et isik saaks alkoholi tarvitamise harjumust muuta. KOHTU PÕHJENDUSED 3. KrMS § 427 lg 1 kohaselt karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg-st 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS §-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.
lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13). 4. Tartu Maakohtu 22.04.2021 otsusega on Aivar Peltser süüdi mõistetud
lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 10.-11.09.2020.a, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ning loeti temal veel kandmisele kuuluvaks 3 karistuseks 7 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Aivar Peltserile määrati katseaeg 1 aasta ning mõistetud vangistust 7 kuud ja 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui Aivar Peltser ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.
lg 2 p 8 alusel määrati Aivar Peltserile lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.
lg 4 alusel määrati Aivar Peltserile katseajaks lisakohustus käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). 5. Kriminaalhooldusametniku poolt kohtule esitatud erakorralisest ettekandest nähtub, et süüdimõistetu Aivar Peltser ei ole täitnud talle kohtu poolt määratud lisakohustust. Aivar Peltserile heidetakse ette veremarkeri CDT normi piire ületavat näitu. Aivar Peltseri poolt ametnikule esitatud 21.02.2022 antud Synlab vereanalüüsi tulemuste kokkuvõtte kohaselt (tl 60p) oli Aivar Peltseri CDT näit 1,5%. Oma kirjalikus seletuses 09.03.2022 on Aivar Peltser põhjendanud kõrget CDT näitu sellega, et joob iganädalaselt 3 päeval nädalas 2-3 õlut (tl 63). Synlab vereanalüüsi vastuse nr 294056-1 (tl 59) kohaselt oli 24.05.2021 Aivar Peltseri CDT näit 3,9%. Synlab vereanalüüsi vastus nr 365479-1 (tl 59p) tõendab, et Aivar Peltseri veremarkeri näit oli 22.07.2021 7,4%. Synlab vereanalüüsi vastuse nr 439909-1 (tl 60) kohaselt oli 11.10.2021 Aivar Peltseri CDT näit 1,4 %. Kõik hooldusaluse poolt esitatud vereanalüüsi tulemused olid suuremad kui 1,3%. Kuna Aivar Peltser oli teadlik, et kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdimõistetul alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3% ja kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad, siis rikkus süüdimõistetu tahtlikult
Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on kriminaalhooldusametnik Aivar Peltserit kahel korral kirjalikult hoiatanud. Aivar Peltser on katkestanud Liiklusohutusprogrammis osalemise kuna puudus ilma mõjuva põhjuseta grupitundidest 13.09.2021 ja 20.09.
lg 4 alusel Aivar Peltserile määratud katseaega 5 kuu võrra ja lugeda katseaja lõpptähtajaks
MS § 432 lg 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (KrMS § 432 lg 4). Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.