← Eesti

1-22-1969/7

1-22-1969 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märts 2022.a, Pärnu Kriminaalasja number 1-22-1969 (20267001078) Kohtunik Rubo Kikerpill Kohtuistungi se

§ 424

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav KRISTJAN KURVITS Isikukood või sünniaeg: 39103050019 Elu-või asukoht ja aadress: xxx Kodakondsus: x Haridus: x Emakeel: x Töökoht või õppeasutus: x Kontaktandmed: x Karistatus: kehtivad kriminaalkaristused puuduvad /tl 23/ Tõkend: tõkendit ei kohaldatud RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311 ja § 313, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Kristjan Kurvits

§ 424

lg 1 järgi ning karistuseks mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel jätta vangistus täielikult tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Kristjan Kurvits ei pane 9 (üheksa) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab katseajaks talle kooskõlas

§ 75

lg 1 p-s 1 – 6 pandud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 1 alusel on Kristjan Kurvits kohustatud järgima järgimisi kontrollnõudeid: 1) elama oma alalises elukohas; 1 1-22-1969 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 1 p 1 kohaselt on katseajal tema kohtu poolt määratud elukohaks kohtuotsuse ankeetandmetes märgitud elukoht. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev.

  1. KrMS § 179, § 175, § 180 alusel välja mõista Kristjan Kurvitsalt menetluskuludena riigituludesse sundraha 981 eurot ning tasu riigi õigusabi eest 129,60 eurot, kokku 1124,60 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, tasudes iga kuu 15ndaks kuupäevaks vähemalt 93,70 eurot. Menetluskulude tähtaegselt tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsuse ärakiri menetluskulu sissenõudmiseks kohtutäiturile KrMS § 423, § 417 lg 2 ja § 412 lg 3 alusel. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
  2. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.
  3. Asitõendid - DVD-R plaat jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
  4. Kohtuotsus saata süüdistatavale ja prokurörile. Jõustunud kohtuotsus saata kriminaalhoolduse korraldamiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kristjan Kurvitsat süüdistatakse selles, et tema, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis 28.10.2020 kella 21.20 ajal X maakonnas X linnas X vallas X alkoholijoobes mootorratast Honda CBR 1000F registreerimisnumbriga XXX (võimsus 72 kW, erivõimsus 0,266 2 1-22-1969 kW/kg) ning põhjustas liiklusõnnetuse, sõites vasakkurvis teelt otse välja ja kukkus ümber, mille tagajärjel sai süüdistatav tervisekahjustusi vasaku poole roiete hulgimurdude, vasaku abaluu murru ja vasaku rangluu murru näol. SA Pärnu Haigla uuringuakti nr 1705T alusel oli Kristjan Kurvitsa veres etanooli sisaldus 1,61+-0,06mg/g (K=2), lõplik tulemus 1,55 mg/g. Oma tegevusega rikkus K. Kurvits liiklusseaduse (LS) § 69 lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ning § 36 lg 4 p 1 ja 2 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1, 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: Kristjan Kurvitsa süüdi tunnistamist

§ 424

lg 1 järgi ning karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel jätta vangistus täielikult tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Kristjan Kurvits ei pane 9 (üheksa) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab katseajaks talle kooskõlas

§ 75lg 1 p-s 1 – 6 pandud kontrollnõudeid.

MAAKOHTU SEISUKOHT Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav on ennast süüdi tunnistanud. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagi ei ole. Asitõend DVD-R plaat jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 981 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 129,60 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel ning arvestades süüdimõistetu majanduslikku seisundit, võimaldada tal menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Rubo Kikerpill kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.