KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 24. jaanuar 2022 Tsiviilasja number 2-21-17630 Tsiviilasi

) § 596 lg 3 kohaselt kui kohus rahuldab kandeavalduse täielikult, teeb ta registrisse kande kandemäärust eraldi vormistamata. Kandemääruseks loetakse sel juhul kande sisu.

1. veebruari
2. a kinnistusosakonna kandemäärus on tehtud kohtuliku hüpoteegi kustutamise osas, milleks on nõusoleku andnud ka avaldaja, kohtulik hüpoteek on kinnistult kustutatud. 2 Eeltoodust tulenevalt ja vastavalt kinnistusregistriosa nr XXXXXXX kannetele puudub alus omaniku kande parandamiseks. MÄÄRUSKAEBUS
3. Avaldaja esitas kandemääruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna
4. oktoobri
5. a kandemäärus nr XXXXXXXXXXXXX ning teha asjas uus määrus, millega rahuldada kinnistamisavaldus, tühistada
6. juunil 2017 tehtud ebaõige kandemäärus ja teha tagantjärele uus määrus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 114 lg 2 kohaselt kannete kehtivaks muutmiseks pärija tahte alusel. Avaldaja palus kinnistamisavalduses kinnistusregistriosa IV jaost
7. veebruaril 2020 tehtud ebaõige kustutamiskande parandamiseks teha uus määrus II jakku
8. juunil 2017 tehtud kannete kehtivaks muutmiseks pärija tahte alusel.
9. juunil 2017 tehtud kannetel puudub kehtiv alus alates
10. septembrist 2017 ja see ei tähenda kehtivate kannete parandamist, vaid kande aluse tagantjärele kehtivaks muutmist seoses pärija tahte selgumisega ja tema tagantjärele antud nõusolekuga. Kohtunikuabi ei ole aru saanud
11. septembri 2021 kinnistamisavalduse sisust. Tallinna Ringkonnakohtu
12. detsembri
13. a määrusega ei ole kinnistusosakonnale antud õigust avaldaja poolt
14. detsembril 2018 ja hüpoteegipidaja poolt
15. detsembril 2017 esitatud kinnistamisavalduste samaaegseks rahuldamiseks. Hüpoteegi kustutamiseks olid eeldused täidetud
16. detsembril 2018 avaldaja nõusoleku esitamisega, hüpoteegi kustutamise eelduseid ei selgitatud ringkonnakohtu lahendiga. Kohtunikuabi ei ole aru saanud hüpoteegikande sisust. Pärnu Maakohtu
17. augusti
18. a kandemääruse resolutsiooniga on lahendatud pärandvara omandi küsimus vabatahtlikus kohtumenetluses. Kohtumenetluse lõpptulemus selgus kinnistusosakonnale
19. septembril 2017, kui pärandihooldaja teatas kinnistamisavaldusega pärija tahte, st, et pärija tahe on väljendatud kõigi hüpoteegiga tagatud nõuete maksmisega ja maa erastamise hinna tagantjärele maksmisega hüpoteeginõudena. Kohtunikuabi ei saanud aru, et
20. veebruaril 2020 hüpoteegi kustutanud kohtunikuabi ei selgitanud välja, et õigustamata isikul puudus eseme käsutamiseks õigustatud isiku eelnev nõusolek ja ei olnud sõlmitud käsutustehingut. Lepingueelsete läbirääkimiste käigus on
21. jaanuari
22. a ja
23. märtsi
24. a kandemäärustega mõjutatud müüjat ja ostjat, kui nõuti
25. detsembril 2017 kinnistusraamatusse alusetult kantud kohtuliku hüpoteegi nõuete kustutamiseks surnud omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekut, s.t rikuti võlaõigusseaduse (VÕS) § 14 lg 1 ja 2 nõudeid.
26. veebruaril 2020 hüpoteegi kustutanud kohtunikuabi käsitles kinnistusosakonnale varem
27. detsembril 2017 hüpoteegi kustutamiseks esitatud kinnistamisavaldust
28. jaanuari
29. a ja
30. märtsi
31. a kandemäärustega ja jättis kinnistamisavalduse rahuldamata ning kinnistamisavalduse kohtule lahendamiseks üle andmata.
32. jaanuari
33. a ja
34. märtsi
35. a kandemäärustes puudub viide
36. septembril 2017 kinnistusosakonnale esitatud ja
37. septembril 2017 rahuldamata jäetud kinnistamisavalduse kohta. Seega on ilmselge, et
38. septembri
39. a kinnistamisavaldus on lahendamata ja
40. veebruaril 2020 kohtuliku hüpoteegi kustutanud kohtunikuabi on rikkunud KRS § 41 lg 2 nõuet. Avaldaja märkis, et soovib anda ringkonnakohtule suulisi ütlusi, vajadusel esitada täiendavaid tõendeid.
41. Avaldaja esitas
42. novembril 2021 ringkonnakohtule menetlusdokumendi koos lisadega. Avaldaja selgitab, et W. Schulz andis avaldajale tagasivõtmatu nõusoleku hüpoteegi kustutamiseks ning sõlmis võlaõigusliku lepingu pärandaja nimel oleva kinnisasja omandi üleandmise kohta. W. Schulz oli nõus sõlmima asjaõiguslikku kokkulepet kui hüpoteek on kustutatud ja tema on kantud omanikuna kinnistusraamatusse. Ta leidis Pärnu Maakohtu 3
43. augusti
44. a kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-16-5572, et pärandihooldaja Ivo Mahhovi poolt pärijaid kahjustava tehingu peatamisega ei ole lõpetatud pärijate õiguste jätkuv kahjustamine. Omanik leidis, et Pärnu Maakohtu
45. augusti
46. a määrusega on pärandvarale seatud kohtulik hüpoteek maa erastamishinna maksmiseks, kuigi tema ei ole pärandvara hooldajalt maa erastamiseks laenu palunud. Samuti leidis, et kohus ei ole andnud katastripidajale ja kinnistamiseks pädevale isikule kannete tegemiseks ja pärandvara hooldajale maa erastamislepingu sõlmimiseks õigust. Omanik-pärija on avaldajale andnud kahel korral notariaalselt ja apostilliga kinnitatud volitused hüpoteegi kustutamiseks. Avaldaja palub, et ringkonnakohus kontrolliks, kas kinnistusraamatusse
47. detsembril 2017 tehtud kohtuliku hüpoteegi kanne on õiguspärane kui kõik nõuded olid
48. septembril 2017 välja makstud ning miks I. Mahhov varjab pärija eest, et esitas
49. septembril 2017 kinnistusosakonnale avalduse, mis on 28.septembri 2017 kandemäärusega jäetud rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
50. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonna määrus muutmata (

§ 659, § 657 lg 1 p 1).

Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu kinnistusosakonna määruse tühistamiseks ega muutmiseks.

1. Asja materjalidest ning määruskaebusest nähtuvalt soovib avaldaja vaidlustada mitmete varasemate kannete aluseks olevate tehingute õiguspärasust. Registrimenetlus on eelkõige formaalne menetlus. Registripidaja saab kontrollida esmajoones seadusega nõutavate dokumentide olemasolu ja nende vastavust seaduse nõuetele. Seadus nõuab registripidajalt esitatavate dokumentide seadusega sätestatud vormi- ja sisunõuete järgmise kontrollimist. Registripidaja õigus kontrollida temale esitatud dokumentide sisulist kehtivust on piiratud. Seega ei saa kohtunikuabi hinnata registrimenetluses varasemate kannete aluseks olevate tehingute õiguspärasust ega kehtivust. Tahteavalduste andmist ja kehtivust, samuti esindusõiguseta isiku poolt tehtud tehinguid saab vaidlustada seaduses ettenähtud korras. Selliste tehingute vaidlustamiseks tuleb pöörduda nõudega kohtusse, põhjendades nõuet ning esitades kõiki nõuet tõendavaid tõendeid. Kinnistusosakond ei ole pädev lahendama õigusvaidlusi.
2. Avaldaja teatas määruskaebuses, et soovib anda kohtule suulisi selgitusi. Ringkonnakohus jätab taotluse kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata.

§ 667

lg 3 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuse lahendamiseks kohtuistungi korraldamine vajalik. Avaldaja soovib anda selgitusi kannete aluseks olnud tehingute kohta, millele ei anta õiguslikku hinnangut registrimenetluses, seega on ka sel põhjusel taotlus põhjendamatu. 8. Menetluskulud jäävad määruskaebuse esitaja kanda (

§ 172lg 2).

Menetluses osales üksnes avaldaja. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 9. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja kinnistamisavaldus ei vasta ka KRS § 34 lg 6 nõuetele, mistõttu ei ole selle alusel kande tegemine võimalik. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 4