← Eesti

2-20-16297/33

Obsah (6)§ 428§ 657§ 651§ 654§ 652§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2022, Tartu Tsiviilasja numbe

§ 428lg 1 p 1).

KTS § 52 kohaselt võib kohustatud isik kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse vaidlustada täitemenetluse seadustikus kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks ettenähtud korras. Praegusel juhul ei ole kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud. Seega nõue tunnistada lubamatuks täiteasjas nr 084/2018/315 täitekulude sissenõudmiseks läbiviidav sundtäitmine 438 eurot ületavas osas on kohtule esitatud ennatlikult. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

  1. Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus rahuldas hagi osaliselt ja tunnistas sundtäitmise täiteasjas nr 084/2018/315 lubamatuks 140 eurost suurema võlgnevuse tasumise osas. Kostja palub ringkonnakohtul teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 084/2018/315 õiguspäraseks täitedokumendist tuleneva põhiosa 140 eurot ja viiviste 1108,82 euro ulatuses. Samuti palub kostja tühistada otsus osas, milles maakohus määras hageja menetluskulude suuruseks 350 eurot ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks 90% menetluskuludest, so 315 eurot. Menetluskulud ringkonnakohtus palub kostja jätta hageja kanda. Kostja hinnangul on õige, et hagejal oli tasumata põhivõlgnevus 140 eurot. Kõnealune võlgnevus on apellatsioonkaebuse esitamise ajaks
  2. oktoobril 2021 kostjale tasutud. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et Bigbank AS ei ole täitemenetluses viivist nõudnud. Asjaolust, et täitmisavalduses ei ole eraldi nimetatud viiviseid, ei saa järeldada, et sissenõudja ei soovinud viiviseid nõuda. Sissenõudja soovis täitmisavalduse kohaselt täitedokumendi täitmist kõigi täitedokumendi nõuete osas. Maakohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta, et tsiviilasjas nr 2-13-9649 sõlmitud kompromissis olid pooled kokku leppinud kompromissi rikkumisel rakenduvas viivises. Ka kohtutäituril oli arusaam, et sissenõudja soovis täitedokumendi täitmist koos viivistega.
  3. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja poolt esitatud kõrvalnõude ja viiviste arvestuse alused on õigustühised. Hageja on
  4. oktoobril 2021 tasunud kostjale 140 eurot. Kostja on alates
  5. septembrist 2015 kuni
  6. detsembrini 2019 hagejalt saanud 8580,39 eurot. Kokku on hageja kostjale tasunud 8720,39 eurot, st 3,43 korda rohkem kui põhisumma suurus. Juhul, kui sissenõudja on arvestanud enne täitemenetluse algatamist teostatud maksed kõrvalnõuete kattes (1190 eurot), siis on täitmisavaldusel märgitud summast tagastamata krediidisumma 2545,42 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 2443,94 eurot, viivis seisuga
  7. august 2015 (3320,16-1190) 2130,16 eurot ja menetluskulu 410,87 eurot. Seega ei saa täitmisavalduses märgitud 7530,39 eurot olla üksnes põhinõue, nagu maakohus on märkinud kohtuotsuse punktis
  8. 4 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus. Ringkonnakohus täpsustab üksnes maakohtu otsuse p 21 põhjendusi täitmisele esitatud võlasumma koosseisu osas (

§ 657lg 2 p 21).

Kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda. 8. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas (

§ 651lg 1).

Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus lubas sundtäitmist 140 euro ulatuses, samuti osas milles maakohus jättis hagi kohtutäituri vastu läbi vaatamata. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust osas, milles maakohus tunnistas sundtäitmise lubamatuks 140 eurot ületavas osas (apellatsioonkaebuse kohaselt viivise 1108,82 eurot nõudes vastavalt kompromissi p-le 7 tasumata põhinõudelt perioodi eest 30. jaanuar 2016 – 25. oktoober 2021) ning menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. 9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (

§ 654lg 6).

Ringkonnakohus täpsustab üksnes maakohtu otsuse p-i

  1. Kuigi kostja väitis kohtuistungil ekslikult, et täitmisavalduses esitatud nõue 7530,39 eurot on üksnes põhinõue, sisaldas see nõue vastavalt täitedokumendiks olevale kompromissi p-le 2 ka intressi ja viivise nõuet. Seega nõudis kostja täitemenetluses ka viivise tasumist.
  2. Seoses kostja apellatsioonkaebusega märgib ringkonnakohus, et

§ 652

lg 1 p 1 ja 2 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud. Menetlusosaliste esitatud uued faktilised asjaolud võib ringkonnakohus võtta aluseks üksnes juhul, kui see on seaduses lubatud. Maakohtu istungil avaldas kostja, et hagejal on täitemenetluses tasumata põhivõlgnevusena 1575 eurot. Viivisenõudele kostja ei tuginenud. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta kostja

  1. detsembri 2020 hagivastuses esitatud asjaolud, sh selle, et pooled olid kompromissis kokku leppinud kompromissi rikkumisel rakenduvas viivises. Kostja on
  2. detsembri 2020 menetlusdokumendis (lk 141) selgitanud, et hageja ei arvesta tasumisel kompromissi p-s 7 kokkulepitud viivist ning ei ole avaldanud ka võimaliku viivisenõude suurust. Vastusest nähtub, et kostjal puudub selge ülevaade täitmisel oleva nõude suurusest ja kujunemisest. Maakohus palus kostjal
  3. aprilli 2021 kirjaga selgitada võlgnevuse kujunemist (eraldi põhinõue ja kõrvalnõuded) (lk 151). Kostja vastas
  4. mail 2021, et kõik hageja laekumised on arvestatud täies ulatuses põhinõude katteks ning rohkem selgitusi või arvestusi kohtule ei esitanud. Viivise arvestuse ja suuruse esitas kostja kohtule esmakordselt koos apellatsioonkaebusega. Seega ei ole kostja maakohtu menetluses tuginenud asjaolule, et hagejal on kompromissi p 7 alusel tasumata põhivõlalt viivis 1108, 82 eurot, mille sundtäitmist on kostjal õigus nõuda. Ringkonnakohus ei võta kaebuse lahendamisel arvesse asjaolu, mida kostja maakohtus ei esitanud, mistõttu jätab ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
  5. Alternatiivselt märgib ringkonnakohus, et hageja vastust apellatsioonkaebusele, milles hageja avaldab, et ta on tasunud kohustuse täitmisena kostjale 3,43 korda rohkem kui oli põhivõlg, saab käsitleda viivise vähendamise taotlusena. Kompromissi p 2.
  6. järgi oli tagastamata krediidisumma 2545, 42 eurot, millelt kostja oli seisuga
  7. august 2015 arvestanud viivist 3320, 16 eurot, st põhivõlast suuremas summas. Asjas ei ole vaidlust, et kompromissi p-s 2.1 märgitud summad on hageja kostjale või esialgsele võlausaldajale AS-le Bigbank tasunud. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule, st juhul, kui tasumisele kuuluv viivis on ebamõistlikult suur. Seejuures tuleb arvestada kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, 5 kus tarbija on tasunud nii põhivõla, kui ka põhivõlast suurema viivise, samuti intressi, on põhjendatud vähendada temalt täiendavalt nõutavat viivist 0-ni ning ka sel põhjusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kostja on omandanud nõude hageja vastu nõude loovutamise teel ja viivise vähendamine ei halvenda kostja majanduslikku seisundit ega muid huve.
  8. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulude jaotus ja kostjalt väljamõistetud hageja menetluskulude suurus jätta muutmata.

§ 171lg 1 alusel tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta kostja kanda.

Hageja on esitanud 18,. jaanuaril 2022 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on ta teinud kulutusi õigusabile 2 h ulatuses apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks, kokku 300 eurot (ilma km-ta). Vastuse apellatsioonkaebusele on allkirjastanud hageja ise ning dokumendist ei nähtu ka viidet selle koostajale. Seega ei ole asjas tõendatud, et hageja on kasutanud menetluses õigusabi ja tema taotlus õigusabikulude suuruse kindlaksmääramiseks ja kostjaltvälja mõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. 13. Kostja on esitanud apellatsioonkaebuse lisadena kompromissi tsiviilasjas nr 2-13-9649, täitmisavalduse, hageja maksete tabeli, viivise arvestuse. Ringkonnakohus loeb nimetatud tõendid kostjale tagastatuks (va viivise arvestus), sest need on juba varasemalt (ja korduvalt) arvatud asja materjalide juurde. Viivise arvestus tuleb jätta tähelepanuta ja lugeda kostjale tagastatuks

§ 652lg 4 alusel, sest on esitatud hilinenult.

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.