Obsah (4)

§ 100§ 770§ 134§ 127

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 14. märts 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-19

§ 100

, § 770 lg 1); 2) lepingut on rikutud süüliselt (

§ 770

lg 1); 3) patsiendil on tekkinud mittevaraline kahju (

§ 134

); 4) rikkumise ja tekkinud mittevaralise kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127

lg 4); 5) mittevaraline kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2,

§ 134

lg 1); 6) mittevaraline kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena tervishoiuteenuse osutajale ettenähtav (

§ 134lg 1).

Seega tuli hagi rahuldamiseks esmalt tuvastada kostja poolt tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumine. Ringkonnakohus leiab, et maakohus andis hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldas õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning tuvastas õigesti asjas tähtsust omavad asjaolud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et asja materjalidega ei ole tõendatud, et kostja rikkus tervishoiuteenuse lepingust tulenevaid kohustusi, ning et hagejal oleks kostja tegevuse tulemusena tekkinud terviserikkeid, mis oleksid olnud välditavad. Tõendatud ei ole ka, et kostja osutatud tervishoiuteenus ei vastanud vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja, et kostja ei osutanud tavalise oodatava hoolega teenust. Samuti ei ole 5 tõendatud, et Tartu Vangla arstide poolt osutatud ravi ei olnud kvaliteetne või teenusel osutamisel oleks tehtud diagnoosi- või ravivigu. 14. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. 14.1. Põhjendamatu on hageja väide, et maakohus hindas tõendeid ebaõigesti ja tegi seetõttu ebaõige otsuse. Käesolevas asjas ei ole hageja väitnud ning kohus ei ole tuvastanud, et kostja rikkus tervihoiuteenuse osutamisel dokumenteerimiskohustust (

§ 770

lg 3), seetõttu pidi hageja tõendama, et kostja rikkus tervishoiuteenust osutades oma kohustusi. Hageja tugineb apellatsioonkaebuses esmakordselt asjaolule, et hageja vaeguste leevendamise eelduseks on

1. nimmelüli listeesi põhjuste väljaselgitamine. Ringkonnakohus ei käsitle nimetatud asjaolu, kuna hageja ei toonud seda esile maakohtus. Asjas ei ole vaidlust, et hagejal on viienda selgroolüli nihe ja sellega kaasnevad valud. Hagejale oli vanglas tagatud kohane raviteenus. 14.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ravimikarbis hommikuse Pregabalini tableti puudumise
3. märtsist kuni
4. märtsini 2019, ei ole käsitletav tervishoiuteenuse rikkumisena. Ringkonnakohus märgib alternatiivselt, et ka juhul, kui lugeda ravimi lühiajaline puudumine tervishoiuteenuse rikkumiseks

§ 770

lg 1 alusel ja leida, et tarneraskused ei välista kostja süüd, siis ei anna see alust mittevaralise kahju hüvitamiseks, kuna hageja ei ole tõendanud, et ühe ravimiannuse puudumisest (teisega asendamisest) tekkis tal kahju. Ringkonnakohus märgib, et asjas on tõendatud, et lisaks puuduvale ravimile oli hagejale määratud täiendavalt valuraviks 3x päevas ravim Amitriptyliin, hageja sai õhtuse annuse Pregabaliini, mille mõju kestab 48 tundi arvates manustamisest ning hagejal oli võimalik saada valvuritelt retseptivabu valuvaigisteid. Hageja esitatud asjaoludel kannatas ta seljavalude käes ka ajal, mil ta tarbis raviskeemi järgi ravimeid ja hageja ei ole esile toonud, milles seisnes ravimiannuse puudumisest tulenev kahju. 14.

1. Ringkonnakohus leiab, et hageja väited näljastreigiga kaasnenud kahju osas ei ole õiged. Maakohtule esitatud tõenditega on tuvastatud, et hageja alustas näljastreiki, kuna ei nõustunud sellega, et kostja muutis raviskeemi ja asendas valuravimi Ketoprofeen neuroloogi soovitusel ravimiga Arcoxia. Seoses näljastreigiga hospitaliseeriti hageja TÜ Kliinikumi sisehaiguste osakonda, kus raviarst P.Saadla selgitas hagejale ravimi Ketoprofeen pikaajalise tarvitamisega kaasneda võivaid tüsistusi. Seejärel muutis hageja kardinaalselt meelt ja hakkas kostjale hoopis ette heitma, et teda raviti Ketoprofeeniga pikema aja vältel. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja ei ole hagiavalduses esitanud nõudeid seoses näljastreigiga. Maakohus siiski märkis, et tõendatud ei ole ka hagejal kahju tekkimine. 14.
2. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et astmaravimi inhalaatori vahetusel tekkinud viivitus oli kostja poolt lepingu rikkumine. Ebaõige on hageja väide, et inhalaatori tagamine on vältimatu abi. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et regulaarselt tarvitatavate ravimite puhul on oluline, et isik annaks õigeaegselt teada ravimi lõppemisest, kuna üksnes hageja teab, millal ravim lõppeb. Maakohus tuvastas, et inhalaatori näidikut, mis näitab mitu doosi on veel võimalik kasutada, sai jälgida üksnes hageja. Hagejal oli tagatud võimalus inhalaatori doose juurde küsida. Hageja ei ole väitnud, et talle ei olnud teada kostja meditsiinilise abi pakkumise korraldus väljaspool tööaega. Ringkonnakohus leiab, et kostjal ei olnud kohustust töövälisel ajal vältimatu abi korras hageja inhalaatorit vahetada ning kostja ei rikkunud lepingut. Hageja väide, et ta kannatas hingelist ja füüsilist valu, ei ole piisav kostja poolt tervishoiuteenuse lepingu rikkumise tuvastamiseks.
3. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja avaldas ringkonnakohtu istungil, et temal kulud puuduvad. Hagejat esindas ringkonnakohtus advokaat riigi õigusabi korras. Hageja vabanes äsja vanglast, mistõttu talle 6 õigusabikulude hüvitamiskohustuse panemine võib ta seada raskesse olukorda. Ringkonnakohus vabastab hageja TsMS § 190 lg 7 alusel riigi õigusabi kulude kandmisest ja jätab kulud riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 7