Obsah (7)

§ 187§ 5§ 230§ 438§ 369§ 238§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus, Kohtunik Margit Vutt Otsuse tegemise aeg ja koht 15. märts 2022, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-7797 Tsiviilasi L. - J. L. (L. ) hagi Ü.

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. L. - J. L. ja K. L. , keda esindas hagi esitamisel nende ema R. L. (ema) esitasid
2. mail 2021 hagi Ü. A. (kostja, isa) vastu, milles palusid tuvastada, et nad põlvnevad kostjast, samuti mõista kostjalt nende kasuks välja miinimumsuuruses elatise alates
3. a maist. 2-21-7797
4. Kohus jättis
5. mail 2021 K. L. hagi käiguta ja andis talle tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kohustades teda esitama 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest kohtule kas enda allkirjaga hagiavaldus või ema esindusõigust tõendav dokument. K. L. kinnitas määruse kättesaamist
6. juulil 2021, seega pidanuks ta esitama kohtu nõutud dokumendid hiljemalt
7. juuliks
9. Kuna K. L. ei esitanud nõutud ajaks ei allkirjastatud hagiavaldust ega ka ema esindusõigust tõendavat dokumenti, siis jättis kohus
10. augusti
11. a määrusega tema hagi menetlusse võtmata. Seega menetles kohus edasi ainult L. - J. L. (hageja) nõudeid.
12. Hagiavalduse kohaselt on hageja sündinud ema R. L. ja kostja kooselust. Vanematel on kaheksa ühist last, neist neli on alaealised. Kostja ei tunnista, et hageja on tema laps ega ole hageja eest kunagi elatist maksnud. Kostja ei vasta ema kõnedele ega sõnumitele ja seepärast ei ole temaga võimalik kokkulepet saavutada. Varasematest kokkulepetest kostja kinni ei pea. Ta on lubanud tasuda poole laste ürituste kuludest ja laste elamiskuludest, aga ei ole seda teinud. Ema kasvatab lapsi üksi ja peab neid üksi ülal, tema sissetulek on peretoetus 497 eurot ja elatis kolme lapse eest 800 eurot kuus. Ema elab koos lastega korteris, mille igakuised kommunaalkulud on umbes 200–230 eurot. 2018.,
13. ja
14. a kostja tasutud summadest on osa olnud KELA toetus.
15. novembril 2021 avaldas ema kohtule, et hageja ei ela enam koos temaga, vaid oma poisssõbra juures. Kostja on alates ajast, mil hageja elab oma poiss-sõbra juures, tasunud hagejale 50 eurot nädalas ja hageja seaduslik esindaja kannab hagejale iga kuu 60 euro suuruse lastetoetuse. Hageja aga ostab selle eest oma poiss-sõbrale kingitusi ja käib tanklates söömas. Kui hageja kodus elas, kulus tema vajaduste rahuldamiseks iga kuu 285 eurot.
16. Kostja võttis õigeks, et ta on hageja isa, kuid vaidles vastu elatisenõudele ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei ole kunagi eitanud, et ta on hageja isa. Ema ei soovinud kostjat hageja sünnikandesse isana märkida, kuna soovis saada üksikvanema toetust. Kostja ei ole hoidnud kõrvale laste ülalpidamise kohustuse täitmisest. Kostja on laste emale iga kuu kandnud üle vähemalt 800 eurot, millele lisanduvad riiklikud peretoetused. Kostja on tasunud
17. a veebruarist kuni septembrini ehk kaheksa kuu jooksul laste ema kontole kokku 8437 eurot 50 senti ehk iga kuu 1054 eurot. Raha on kantud kostja S-Pankki kontolt laste ema kontole. Ajavahemikus
18. a veebruarist kuni
19. a veebruarini on kostja oma kontolt laste emale üle kandnud kokku 26 893 eurot 50 senti ehk keskmiselt 1120 eurot kuus. Kostja ei tea täpselt, milliseid sotsiaaltoetusi on laste ema saanud või saab praegu, aga koos toetustega on laste vajadused rahuldatud. Alates ajast, mil hageja elab emast eraldi (alates
20. a oktoobri lõpust) on kostja kandnud raha otse hageja kontole – oktoobris 112 eurot 50 senti ja novembris 200 eurot. Kostja on oma lastele samuti asju ostnud ja nende kulutuste eest tasunud.
21. Kohus tegi
22. detsembril 2021 osaotsuse, millega tuvastas, et hageja põlvneb kostjast. Osaotsus on jõustunud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
23. Kohus, tutvunud kõigi toimiku materjalide ja poolte seisukohtadega ning kuulanud pooled ära kohtuistungil, leiab, et hageja elatise nõue tuleb jätta rahuldamata. 8.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Viidatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid 2 2-21-7797 asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Ülalpidamisasjas võib kohus tõendeid koguda omal algatusel (

§ 230

lg 3).

§ 438

lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, millised asjaolud on tuvastatud, milliseid õigusnorme tuleb asjas kohaldada ja kas hagi tuleb rahuldada.

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kohus tuvastas
2. detsembri
3. a osaotsusega, et hageja põlvneb kostjast. Seega on hageja kostja alaealine laps ja hagejal on õigus saada kostjalt ülalpidamist. Kokku on hageja seaduslikul esindajal ja kostjal kaheksa ühist last, neist neli last on alaealised.
4. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha (elatise) perioodilise maksmisega. PKS § 100 lg 2 esimese lause kohaselt täidab vanem alaealise lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmisega eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kõnealuses sättes on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja vanemad ei ela koos, et hageja elas kuni
5. a oktoobri teise pooleni koos emaga ja et alates
6. a oktoobri teisest poolest elab hageja oma poiss-sõbra juures.
7. Hageja nõuab elatist esiteks tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist ehk alates
8. maist 2020 kuni
9. maini 2021 ja teiseks alates hagi esitamisest ehk
10. maist
11. Hageja ei ole küll selgelt väljendanud, et ta soovib saada elatist kuni täisealiseks saamiseni, kuid tema seisukohtadest võib sellist soovi siiski järeldada. Hagiavalduses on hageja väitnud, et kostja ei ole hagejale kunagi elatist maksnud.
12. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
13. mai
14. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 18). Eeltoodust tulenevalt saab kohus hagi rahuldada ja kohustatud isikult elatise välja mõista üksnes siis, kui kohustatud isik ei ole oma ülalpidamiskohustust täitnud. Ka tulevase kohustuse täitmise nõudega hagi võib

§ 369

kohaselt esitada vaid juhul, kui on alust eeldada, et kohustatud isik kohustust õigel ajal ei täida. Sellele viitaks kohtu arvates just see, kui kostja ei oleks seni oma kohustust täitnud või ta oleks andnud hagejale ebapiisavat ülalpidamist. Seega tuleb järgmiseks hinnata, kas kostja on tegelikult hageja suhtes oma ülalpidamiskohustust täitnud. Kohtu arvates tuleb selleks muu hulgas teha kindlaks ka see, kui palju kulus ja kulub ühes kuus hageja vajaduste rahuldamiseks.

1. Hageja nõuab elatist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Kuni
2. detsembrini 2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 järgi ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ järgi oli alates 1.01.2020 kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 584 eurot, millest 50% on 292 eurot. Nimetatud alammäär kehtis kuni
3. detsembrini
4. a.
5. Kohus küsis hageja seaduslikult esindajalt, milline summa kulub ühes kuus hageja vajaduste rahuldamiseks. Lapse ema on
6. jaanuari
7. a kirjas kohtule avaldanud, et 3 2-21-7797 ajal, mil hageja elas ema juures, kulus tema vajaduste rahuldamiseks 285 eurot kuus. Selle kohta, kui suured on hageja vajadused alates ajast, mil ta elab emast eraldi, ei ole ema kohtule teavet andnud, kuid kohus saab lähtuda eeldusest, et need vajadused on sama suured. Seega lapse tegelikest vajadustest lähtudes oleks kummalgi vanemal olnud vaidlusalusel ajal ja oleks ka praegu kohustus kanda hageja ülalpidamiskuludest 285 : 2 = 142 eurot 50 senti.
8. Kohtule esitatud kostja S-Pankki kontoväljavõtte kohaselt (dtl 34-35) on kostja ajavahemikus
9. a maist kuni
10. aasta jaanuarini laste ema kontole kandnud kokku 12 949 eurot ehk iga kuu 12 949 : 9 = 1438 eurot 77 senti. Kuna sel ajal oli vanemate ülalpidamisel viis alaealist last, siis on see ühe lapse kohta ca 287 eurot kuus. Ajavahemikus
11. a veebruarist kuni
12. a septembrini on kostja oma kontoväljavõtte kohaselt (dtl 28-29) kandnud laste emale kokku 8037 eurot 50 senti. Sel ajal oli vanemate ülalpidamisel neli ühist alaealist last (K. L. sai veebruaris 2021 täisealiseks), seega on kostja sel ajal tasunud elatist ühe lapse kohta 8037 eurot 50 senti : 8 : 4 = 251 eurot 17 senti ühe lapse kohta kuus. Kuigi hageja on väitnud, et kostja tasutud summade hulgas olid ka KELA makstud toetused, ei ole kohtu arvates põhjust neid summasid arvestusest välja jätta, kuna kogu kostja makstud raha ongi olnud mõeldud laste vajaduste rahuldamiseks.
13. Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et hageja on kohtule avaldanud, et ta on kolme noorema lapse (K. A. , K. A. B. A. ) ülalpidamise suhtes kostjaga kohtuväliselt kokku leppinud, et kostja tasub igaühele neist elatist 200 eurot kuus. Kui see on nii, siis saab emale tasutud ülejäänud summat vähemalt alates
14. a veebruarist pidada hageja elatiseks ja seega oleksid hagejale tasutud elatisesummad selle perioodi eest arvestuslikult veelgi suuremad. Kohus selgitab, et täisealisel õppival lapsel K. oli võimalik ise kohtule hagi esitada, kuid menetluse vältel sai selgeks, et ta ei soovi seda teha.
15. Kostja on enne hagi esitamist tasunud hageja seaduslikule esindajale hageja eest arvestuslikult 287 eurot kuus, hiljem ca 251 eurot 17 senti kuus. Need summad on küll väiksemad kui
16. detsembrini 2021 kehtinud elatise miinimumsuurus, kuid kohtu hinnangul tuleb arvestada sellega, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kuna vanematel on võrdne kohustus oma alaealist last üleval pidada, siis ei pea lahus elav vanem andma lapsele ülalpidamist suuremas ulatuses kui pool lapse tegelikest vajadustest. Justiitsministeeriumi tellitud lapse vajaduspõhise miinimumelatise analüüsi (kättesaadav veebis: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf) kohaselt ei ole hageja vanuse lapse tavapärased vajadused tavapäraselt nii suured kui enne
17. jaanuari 2022 kehtinud miinimumelatis ja miinimumelatise süsteem ei arvestanud ei lastele makstavaid peretoetusi, mastaabiefekti ega ka laste tegelikke vajadusi. Just sel põhjusel muudeti alates
18. jaanuarist 2022 ka perekonnaseaduses sätestatud miinimumelatise arvestuse põhimõtteid.
19. Kuigi hageja käsitluse järgi on kostja seni saanud raha vaid kolme noorema lapse ülalpidamiseks, ei nõustu kohus sellega, kuna eelduslikult on raha kasutatud kõigi poolte ühiste laste ülalpidamiseks. Kohus märgib aga, et kui lapse tegelikud vajadused on väiksemad kui miinimumpalgaga seotud elatis (ja paljulapselistes peredes on see juba mastaabisäästu tõttu nii), siis tuleb elatise eesmärki silmas pidades arvestada lapse tegelikke vajadusi. Kui kohus neid ei arvestaks ja mõistaks lahuselavalt vanemalt välja suurema summa kui lapse vajadusteks kulub, kaotaks elatis oma eesmärgi, milleks on lapse tegelike vajaduste rahuldamine. 4 2-21-7797
20. Kuna kostja ülalpidamiskohustus on hageja avaldatut arvesse võttes 142 eurot 50 senti kuus ja kostja on enne ja pärast hagi esitamist tasunud hageja eest arvestuslikult 251–282 eurot kuus, siis ei ole põhjust hagi rahuldada ei selle perioodi eest, mis eelneb hagi esitamisele ega ka ajavahemiku
21. maist 2021 kuni septembrini 2021 eest.
22. Järgmiseks analüüsib kohus seda, kas kostja on täitnud hageja ülalpidamiskohustust
23. aasta oktoobri, novembri ja detsembri eest. Kohtu arvates saab võtta eelduseks, et hageja vajadused oktoobris, novembris ja detsembris 2021 olid sama suured kui enne seda ehk 285 eurot. Hageja seaduslik esindaja on avaldanud, et tema on maksnud hagejale 60 eurot kuus ja kostja on maksnud hagejale 50 eurot nädalas (200 eurot kuus), kokku seega 260 eurot. Kuna kostja on selle aja eest maksnud Liisa-Janele 200 eurot kuus (andnud vahetut ülalpidamist), siis on ta kohtu arvates ka selle aja eest oma ülalpidamiskohustuse täitnud.
24. Hageja on eelduslikult soovinud saada ka edasiulatuvat elatist kuni tema täisealiseks saamiseni. Nagu kohus eespool selgitas, on edasiulatuva elatise väljamõistmine põhjendatud vaid siis, kui kostja ei ole varem oma ülalpidamiskohustust täitnud. Kuna kostja on seda kohustust täitnud, siis ei ole temalt põhjust välja mõista ka edasiulatuvat elatist.
25. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja elatise väljamõistmise nõue jätta täies ulatuses rahuldamata.
26. Kohus märgib lisaks, et laste emale on Eestis alates
27. a maist makstud ka lastega seotud toetusi. Sotsiaalkindlustusameti õiendi (dtl 78) järgi on hageja seaduslikule esindajale makstud peretoetust laste K. L. , L. - J. L. , K. A. , K. A. B. A. eest
28. a mais, juunis, juulis ja augustis 777 eurot 54 senti ning septembris, oktoobris ja novembris 758 eurot 36 senti. Keskmiselt on toetusi makstud seega 769 eurot 32 senti kuus ja ühe lapse kohta on toetus seega 153 eurot 86 senti, ümardatult 154 eurot kuus. Kohus ei võta praegu kostja ülalpidamiskohustuse ulatuse kindlakstegemisel eelnimetatud toetusesummasid arvesse, kuna laste ema võime ülalpidamist anda on eelduslikult väiksem kui kostjal (tal on neli alaealist last ja tal on tõenäoliselt keerulisem tööd leida). Siiski tähendab eelnev, et kostja tasutud summade ning ühe lapse kohta arvestatud toetustega on hageja vajadused täies ulatuses rahuldatud.
29. Kohus selgitab, et praeguses asjas ei asjakohased need tõendid, mis näitavad, kui palju on kostja maksnud lastele elatist
31. ja
32. aasta jaanuarist kuni aprillini (ega ka see, kas need summad kajastavad KELA toetusi), sest selle aja eest ei saa elatist nõuda. Kohus on seda hageja seaduslikule esindajale ka selgitanud.
33. Tulenevalt

§ 238

lg-st 5 on kohus käesolevas lahendis viidanud vaid neile tõenditele, mis on tsiviilasja lahendamisel asjakohased. Seetõttu ei käsitle kohus lahendis tõendeid, mis ei sisalda asja lahendamise seisukohalt vajalikke andmeid, ja jätab need otsuse tegemisel arvestamata. 26. Kohus selgitab hageja seaduslikule esindajale, et tema väited nooremate laste ning täisealise lapse K. ülalpidamise kohta, aga ka kõik vanemate ühise hooldusõiguse teostamisega seotud probleeme puudutavad väited ei ole praeguse vaidluse esemeks ja seepärast kohus neid väiteid otsuses ei käsitle. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE 27.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad menetluskulud kummagi poole enda kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu ei määra kohus kindlaks ka menetluskulude suurust. 5 2-21-7797 /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt kohtunik 6