← Eesti

1-18-158/266

Obsah (6)§ 3891§ 320§ 73§ 24§ 2§ 344

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupä

§ 3891lg 1 ja § 320 lg 1 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 22.

juuni

  1. a otsus - Oliver Kruuda kaitsjad vandeadvokaadid Kaspar Lind ja Jaanus Tehver; - prokuratuur, esindaja riigiprokurör Alar Lehesmets, kassatsioonid
  2. märts 2022, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  4. juuni
  5. a otsus osas, millega ringkonnakohus: 1.
  6. tühistas Harju Maakohtu
  7. septembri
  8. a otsuse Oliver Kruuda osalises süüditunnistamises ja osalises õigeksmõistmises

§ 3891lg 1 järgi; 1.2.

jättis muutmata maakohtu otsuse Oliver Kruuda õigeksmõistmises

§ 320lg 1 järgi; 1.3.

tunnistas Oliver Kruuda

§ 3891lg 1 järgi süüdi valeandmete esitamises TERE ASi käibedeklaratsioonides; 1.4.

mõistis Oliver Kruuda

§ 3891

lg 1 järgi õigeks valeandmete esitamises TERE AS-i tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonides; 1.5. jättis muutmata Oliver Kruudale

§ 3891lg 1 järgi mõistetud karistuse; 1.6.

jättis muutmata maakohtu otsustuse mõista Oliver Kruudalt välja sundraha ja riigilt 62 000 eurot Oliver Kruuda menetluskulu katteks ning jätta Oliver Kruudal tekkinud menetluskulu ülejäänud osas tema enda kanda; 1.

  1. mõistis riigilt Oliver Kruuda apellatsioonimenetluse kulu katteks välja 8100 eurot.
  2. Tühistatud osas saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. 1-18-158
  3. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
  4. Kassatsioonid rahuldada osaliselt.
  5. Mõista Eesti Vabariigilt Oliver Kruuda kasuks välja 4000 eurot kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
  6. Jätta rahuldamata kaitsja taotlus asendada avaldatavas kohtulahendis Oliver Kruuda nimi tähemärgiga. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
  7. Oliver Kruuda anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (

) § 3891 lg 1 ja § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Selles kriminaalasjas anti kohtu alla veel mitu inimest, kuid nende osas kassatsioonimenetlust ei toimu. 2.

§ 3891lg 1 järgi süüdistati O.

Kruudat selles, et tema kui TERE AS-i (edaspidi TERE) juhatuse liikme teadmisel, soovil ja huvides esitas temaga ühiselt ja kooskõlastatult tegutsenud raamatupidaja S. S-Š. veel mitme inimese kaasaaitamisel aktsiaseltsi maksukohustuse vähendamise eesmärgil valeandmeid: 1) TERE käibedeklaratsioonides (KMD) maksustamisperioodide märts ja mai 2015 kohta, vähendades alusetult äriühingu käibemaksukohustust 125 298 euro 83 sendi võrra ja 2) TERE tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonides (TSD) maksustamisperioodide jaanuar 2015 kuni juuni 2016 kohta, vähendades alusetult äriühingu tulumaksukohustust 257 528 euro 98 sendi võrra.

  1. Valeandmete esitamine KMD-des seisnes sisendkäibemaksu alusetus deklareerimises Dairy Trading House OÜ (edaspidi DTH) müügiarvete alusel. Kõnesoleva sisendkäibemaksusumma deklareerimine oli alusetu, sest DTH arvetel kajastatud tehingud, mille kohaselt ostis TERE DTHlt 930 000 euro eest (sh käibemaks 155 000 eurot) jäävee tootmise süsteemi ja vaakumauruti, olid maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg 4 mõttes näilikud. Need tehingud tehti selleks, et varjata tegelikku tehingut, millega TERE ostis jäävee tootmise süsteemi ja vaakumauruti OÜ-lt Paide Piim kokku 178 207 euro 65 sendi eest (sh käibemaks 29 701 eurot 27 senti). Näilike tehingute eesmärk oli tõsta kunstlikult TERE soetatava kauba hinda, võimaldamaks deklareerida tegelikust suuremat sisendkäibemaksu, vähendades nii TERE käibemaksukohustust. Näitamaks näilike tehingute toimumist, kandis TERE seadmete hinnale vastava summa DTH kontole, kust see jõudis O. Kruuda soovil suuremas osas tagasi TERE-le. Asjaolud, millele tuginedes loeti DTH ja TERE tehingud süüdistuses näilikeks, olid järgmised: 1)
  2. märtsil 2015 soetas DTH pankrotihalduri korraldatud enampakkumisel kokku 246 000 euro (sh käibemaks 41 000 eurot) eest OÜ Paide Piim pankrotivara, mille hulka kuulus ka jäävee tootmise süsteem (hind koos käibemaksuga 68 093 eurot 56 senti) ja vaakumauruti (hind koos käibemaksuga 110 114 eurot 9 senti). DTH soetas seadmed eelneval kokkuleppel O. Kruudaga. DTH juhatuse liige R. L tegutses TERE huvides; 2) samal päeval esitas DTH TERE-le arve OÜ Paide Piim pankrotivara hulgas soetatud jäävee tootmise süsteemi müügi kohta hinnaga 258 000 eurot (sh käibemaks 43 000 eurot). 2

(24)1-18-158
  1. märtsil 2015 kandis TERE ostuhinna DTH-le, kes tasus sellest rahast 246 000 eurot OÜ-le Paide Piim seadmete eest ja tagastas ülejäänud 12 000 eurot TERE-le; 3)
  2. mail 2015 esitas DTH TERE-le arve OÜ Paide Piim pankrotivara hulgas soetatud vaakumauruti müügi kohta hinnaga 672 000 eurot (sh käibemaks 112 000 eurot). Samal päeval tasus TERE arve ja DTH kandis TERE-lt laekunud rahast 590 000 eurot Fepower OÜ-le (juhatuse liige R. L.) ja 82 030 eurot 80 senti tagasi TERE-le. Fepower OÜ kandis talle DTH-lt laekunud 590 000 eurot samal päeval üle TERE-le; 4) DTH deklareeris
  3. a märtsikuu KMD-s seadme müüki TERE-le ja sellelt arvestatud käibemaksu summas 43 000 eurot ning seadmete ostu OÜ-lt Paide Piim ja sisendkäibemaksu 41 000 eurot.
  4. a maikuu KMD jättis DTH O. Kruuda korraldusel esitamata.
  5. Valeandmete esitamine TSD-des seisnes selles, et nendes jäeti deklareerimata TERE ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed kogusummas 1 030 112 eurot 42 senti. Aktsiaselts tegi need väljamaksed O. Kruuda soovil
  6. a jaanuarist kuni
  7. a juunikuuni kolmele äriühingule – Fedata Invest OÜ-le, Kiosk24 OÜ-le ja Köök24 OÜ-le. Väljamaksete alusena näidati laenulepinguid või muid tehinguid. Need tehingud olid aga näilikud ja tehtud eesmärgiga viia TERE-st varjatult välja kasumit. Nendelt väljamaksetelt tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel tekkinud tulumaksukohustus jäeti deklareerimata ja täitmata. Asjaolud, millele tuginedes loeti TERE kõnesolevad väljamaksed süüdistuses ettevõtlusega mitteseotuks, olid järgmised: 1) Fedata Invest OÜ-l pole majandustegevust; 2) eelneval kokkuleppel O. Kruudaga kandis Fedata Invest OÜ juhatuse liige H. K. sellele äriühingule TERE-lt laekunud raha edasi O. Kruuda või temaga seotud isikute pangakontodele või täitis O. Kruudaga seotud äriühingute kohustusi; 3) O. Kruuda suunas tema pangakontole laekunud raha tarbimisse: selle eest tasuti O. Kruuda enda, samuti G. K. ja K. R. krediitkaardimakseid ning finantseeriti äriühingu ME3 Motosport.COM SIA kaudu O. Kruuda poja motosporditegevust; 4) Fedata Invest OÜ pole TERE-lt saadud raha tagastanud ega sellelt intressi tasunud.
  8. Süüdistuses märgiti kokkuvõtvalt, et O. Kruuda jättis korduvate maksukuritegudega riigile deklareerimata ja tasumata 382 827 eurot 81 senti. 6.

§ 320lg 1 järgi süüdistati O.

Kruudat selles, et ta esitas TERE juhatuse liikmena selle äriühingu saneerimismenetluses kohtule teadlikult valeandmeid, kinnitades vande all, et andmed vastavad tegelikkusele. Nimelt esitas O. Kruuda

  1. augustil 2016 TERE esindajana Harju Maakohtule avalduse TERE suhtes saneerimismenetluse algatamiseks. Avaldusele oli lisatud võlanimekiri, mis kajastas TERE kohustusi summas 48 308 583 eurot 3 senti.
  2. veebruari
  3. a kohtuistungil kinnitas O. Kruuda vandega, et tema esitatud andmed TERE vara, võlgade ja äritegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Tegelikult oli aga kohtule esitatud võlanimekirjast O. Kruuda korraldusel välja jäetud TERE kohustus summas 1 014 619 eurot 45 senti. See kohustus tulenes TERE ja Faasani Kaubandus OÜ vahel
  4. veebruaril 2010 sõlmitud käenduslepingust, mille järgi vastutas TERE Faasani Kaubandus OÜ ja AS-i Rubla vahel
  5. novembril 2008 sõlmitud laenulepingust tulenevate AS-i Rubla laenukohustuste täitmise eest. Kuna AS Rubla jättis lepingulised kohustused nõuetekohaselt täitmata, esitas Faasani Kaubandus OÜ
  6. juunil 2016 TERE-le nõude, et viimane täidaks käenduslepingu kohaselt AS-i Rubla 3

(24)1-18-158 kohustused. O. Kruuda, kes oli ka AS-i Rubla juhatuse liige, teadis, et põhivõlgnik laenulepingust tulenevaid kohustusi tähtajaks ei täida ja seega realiseerub suure tõenäosusega TERE käenduslepingust tulenev kohustus. Järelikult pidanuks ta seda kohustust kajastama ka TERE võlanimekirjas. Maakohtu otsus 7. Harju Maakohus tegi 30. septembril 2020 otsuse, millega ta muu hulgas: 1) mõistis O. Kruuda

§ 3891lg 1 järgi õigeks valeandmete esitamises TERE KMD-des; 2) tunnistas O.

Kruuda

§ 3891

järgi süüdi valeandmete esitamises TERE TSD-des, karistades süüdistatavat selle eest 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, millest arvati maha eelvangistus ja mis jäeti

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi 2 aasta ja 8 kuu pikkuse katseajaga kohaldamata; 3) mõistis O. Kruuda

§ 320lg 1 järgi õigeks; 4) hüvitas O.

Kruuda menetluskulu osaliselt ehk summas 62 000 eurot.

  1. Maakohtu tuvastatud faktid ja nendest tehtud järeldused, mis puudutasid süüdistust valeandmete esitamises TERE KMD-des, olid kokkuvõtlikult järgmised: 1) TERE oli OÜ Paide Piim asutaja, andis viimasele üle kõrgpastöriseeritud piima tootmisseadmed ja TERE kaudu müüdi OÜ Paide Piim toodangut.
  2. aastal tekkisid OÜ-l Paide Piim majandusraskused ja maksuvõlg. Maksu- ja Tolliameti avalduse alusel kuulutas kohus
  3. augustil 2014 välja OÜ Paide Piim pankroti. TERE omandas pangalt nõuded OÜ Paide Piim vastu ja temast sai selle äriühingu suurim pankrotivõlausaldaja; 2) OÜ Paide Piim pankrotivara müümine oli müüdavate seadmete spetsiifilisuse tõttu keeruline ja seetõttu nurjus mitu enampakkumist.
  4. veebruaril 2015 allkirjastasid OÜ Paide Piim võlausaldajad kompromissotsuse, mille järgi sai OÜ Paide Piim õiguse müüa pankrotivara – piimatootmise seadmed – otsustuskorras hinnaga 205 000 eurot (lisandus käibemaks). Pärast seadmete võõrandamist pidi OÜ Paide Piim rahuldama võlausaldajate nõuded, makstes Maksu- ja Tolliametile 160 000 eurot, AS-ile Rubla 5000 eurot ja TERE-le 30 900 eurot. Kohus kinnitas selle kompromissi ja lõpetas
  5. veebruaril 2015 OÜ Paide Piim pankrotimenetluse; 3) summa, millega OÜ Paide Piim sai õiguse vara otsustuskorras müüki panna, ei kajastanud seadmete turuhinda. Tegemist oli spetsiifiliste tootmisseadmetega, millel Eestis turgu pole. Seadmete ostmisest oli huvitatud TERE.
  6. a jaanuaris TERE-ga seotud inimeste kirjavahetuses räägiti OÜ Paide Piim seadmete vajalikkusest ja sellest, et nende ostjaks võiks olla TERE või „sõbralik ettevõte“ ning „siis saab seadmetega teha, mis vaja“; 4) seadmed ostis OÜ Paide Piim pankrotipesast TERE-ga seotud DTH, mis oligi eelviidatud kirjavahetuses osutatud „sõbralik ettevõte“. DTH juhatuse liige R. L oli TERE töötaja. DTH oli asutatud TERE toodangu müümiseks. DTH-ga seotud küsimusi otsustas O. Kruuda, mitte R. L. TERE-ga seotud inimeste kirjavahetuses, mida peeti pärast kompromissi kinnitamist ehk
  7. a veebruaris ja märtsis, arutati mh selle üle, et seadmete ostjaks peab olema äriühing, kellel on kindel võimalus seadmete ostmisel tasutav käibemaks tagasi küsida, sobivaks ostjaks peeti ka TERE-t ennast.
  8. märtsi
  9. a kirjas küsiti O. Kruudalt, kes on seadmete ostja, ja 4

(24)1-18-158 ta vastas, et mõtleb veel selle üle. OÜ Paide Piim pankrotivara ostja otsustas O. Kruuda. R. Lil selles küsimuses sõnaõigust ei olnud; 5) DTH ostis OÜ Paide Piim pankrotivara, mis koosnes kuuest seadmest: lõssitank, metallidetektor, kaks pulbritorni, vaakumauruti ja jäävee tootmise süsteem. Seadmete ostuhind oli kokku 205 000 eurot, millele lisandus käibemaks 41 000 eurot. DTH kandis raha müüjale
  1. märtsil 2015; 6) ostetud seadmetest kaks müüs DTH edasi TERE-le. Esiteks müüs DTH
  2. märtsi
  3. a lepinguga TERE-le jäävee tootmise süsteemi hinnaga 215 000 eurot, millele lisandus käibemaks 43 000 eurot. Teiseks müüs DTH
  4. mai
  5. a lepinguga TERE-le vaakumauruti hinnaga 560 000 eurot, millele lisandus käibemaks 112 000 eurot; 7) raha, mille eest DTH pankrotipesast seadmed ostis, pärines TERE-lt ja jõudis hiljem osaliselt tagasi TERE vara hulka. DTH esitas TERE-le jäävee tootmise süsteemi müügiarve summas 258 000 eurot (sh käibemaks)
  6. märtsil 2015 ehk samal päeval kui OÜ Paide Piim esitas DTH-le seadmete müügiarve summas 246 000 eurot (sh käibemaks). TERE tasus DTH arve
  7. märtsil 2015 ja samal päeval maksis DTH seadmete müügisumma OÜ-le Paide Piim. Lisaks tegi DTH 12 000 euro suuruse ülekande TERE-le; 8)
  8. mail 2015 esitas DTH TERE-le vaakumauruti müügiarve summas 672 000 eurot (sh käibemaks). Samal päeval tasus TERE selle arve ja DTH kandis laekunud rahast 82 030 eurot 80 senti TERE-le ja 590 000 eurot Fepower OÜ-le, kes omakorda kandis talle laekunud raha edasi TERE-le. DTH viitas raha Fepower OÜ-le üle kandes laenulepingule, mille need äriühingud, keda mõlemat esindas R. L., olid samal päeval sõlminud. Fepower OÜ-le laenu andes arvestati juba eos, et Fepower OÜ seda raha tõenäoliselt DTH-le tagasi ei maksa; 9) OÜ Paide Piim pankrotihaldur teadis, et seadmete müügilepingu teine pool on DTH, mitte TERE ja ta soovis teha tehingu DTH-ga. Seega puudus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 kohaselt näilikkuse eelduseks olev poolte kokkulepe, et tahteavaldustel pole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi. Järelikult ei olnud OÜ Paide Piim ja DTH vahel tehtud tehing näilik ning seadmete omand läks üle DTH-le, mitte TERE-le; 10) seadmete ostmine OÜ-lt Paide Piim ja nende kallimalt edasimüümine TERE-le oli DTH jaoks majanduslikult otstarbekas. Varem oli DTH ostnud TERE-lt piimatooteid ja müünud neid edasi. DTH tegevus lõppes siis, kui
  9. a suvel ei olnud embargo tõttu võimalik enam kaupa Venemaale müüa. DTH-l olid TERE ees kohustused ja seadmete ostmine, nende kallimalt edasimüümine ja saadud tulu arvelt kohustuste klaarimine oli loogiline. Seega on ümber lükatud süüdistuses esitatud väide, et seadmete ostmise ja kallimalt edasimüümise eesmärk oli üksnes käibemaksupettus; 11) alusetu on süüdistuses tehtud etteheide seadmete hinna kunstliku tõstmise kohta. Kauba odavamalt ostmist ja kallimalt edasimüümist ei saa ette heita. Seadmete väärtus vastas DTH ja TERE vahel sõlmitud lepingutes märgitud hindadele; 12) olukorras, kus TERE-l olnuks võimalik soetada vaakumauruti ja jäävee tootmise süsteem märksa soodsamalt OÜ-lt Paide Piim, on küsitav, kas DTH-ga sõlmitud lepingud olid TERE seisukohalt majanduslikult otstarbekad. Seetõttu pidanuks prokuratuur lähtuma süüdistuse sisustamisel MKS §-st 84 ja lugema tehingu hinnaks selle hinna, millega oli tegelikult võimalik kaupa osta. Kohus väljuks aga MKS § 84 kohaldades lubamatult süüdistuse piiridest, 5
(24)1-18-158 sest süüdistuses on tuginetud üksnes tehingute näilikkusele ega ole kajastatud faktilisi asjaolusid, mis võiksid anda alust järeldada, et maksustamisel tuleks lähtuda MKS §-st 84; 13) kuivõrd TERE ja DTH vahelised tehingud ei olnud näilikud, ei ole ka alust väita, et TERE 2015. a märtsi- ja maikuu KMD-des esitati valeandmeid. Kõik seaduses sätestatud tingimused DTH müügiarvetel märgitud käibemaksu mahaarvamiseks TERE sisendkäibemaksuna olid täidetud. Seetõttu tuleb O. Kruuda TERE käibedeklaratsioonides valeandmete esitamises

§ 3891lg 1 järgi õigeks mõista.

  1. Maakohtu tuvastatud faktilised asjaolud ja nendest tehtud järeldused, mis puudutasid süüdistust valeandmete esitamises TERE TSD-des, olid kokkuvõtlikult järgmised: 1)
  2. a jaanuarist kuni
  3. a juunini maksis TERE Fedata Invest OÜ pangakontole 996 614 eurot; 2) süüdistuses märgitud perioodil Fedata Invest OÜ-l majandustegevust polnud. Osaühingu juhatuse liikmel K. K-l äriühingus toimuvast ülevaadet ei olnud. Fedata Invest OÜ raamatupidamist korraldanud O. K. ütluste kohaselt piirdus osaühingu funktsioon sellega, et TERE-lt laekus ühingu kontole raha, mille O. K. pidi edasi kandma O. Kruuda ja temaga seotud äriühingute pangakontodele; 3)
  4. mail 2014 sõlmisid TERE, Fepower OÜ ja Fedata Invest OÜ lepingu, mille kohaselt andis TERE Fepower OÜ-le laenu limiidiga 800 000 eurot. Seda limiiti suurendati sama aasta
  5. juulil 900 000 euroni ja
  6. augustil 1 200 000 euroni. Laenu pidi TERE osade kaupa välja maksma Fedata Invest OÜ-le, kuid laenu tagastamise kohustus oli Fepower OÜ-l. Samal päeval sõlmitud teise lepingu kohaselt andis Fepower OÜ Fedata Invest OÜ-le laenu limiidiga 1 100 000 eurot. Osutatud lepingud ja nende lisad olid vajalikud üksnes selleks, et õigustada TERE ülekandeid Fedata Invest OÜ-le. Fepower OÜ lülitati lepingutesse, varjamaks fakti, et TERE tegi väljamakseid majandustegevuseta varatule äriühingule.
  7. mai
  8. a lepingud ei kajastanud tegelikke õigussuhteid ja nende eesmärk oli TERE raha kandmine Fedata Invest OÜ-le; 4)
  9. detsembri
  10. a kuupäevaga vormistati veel kaks lepingut. TERE ja Fepower OÜ vahel sõlmitud laenulepinguga nr 40/31.12-1 restruktureeriti Fepower OÜ senine võlgnevus summas 1 336 893 eurot 61 senti, lepiti kokku uutes tingimustes ja märgiti, et kogu laenu sihtotstarve on Viljandis Raua 6 asuva aurukatlamaja projekteerimis- ja ehitustööde finantseerimine. Laenulimiiti suurendati 1 412 000 euroni ja lepingus nähti ette, et laenusaaja võib taotlusel näidata selle isiku andmed, kellele laen välja makstakse. Samal päeval sõlmisid uue lepingu ka Fepower OÜ ja Fedata Invest OÜ, fikseerides Fedata Invest OÜ senise võlgnevuse ja leppides kokku uue laenulimiidi.
  11. detsembri
  12. a lepingud vormistati tagantjärele; 5) süüdistuses märgitud perioodil TERE poolt Fedata Invest OÜ-le tehtud ülekannete selgituseks ongi viidatud laenulepingule nr 40/31.12-
  13. Eeltoodust tulenevalt oli aga tegemist näiliku lepinguga, mis pidi õigustama TERE väljamakseid; 6) TERE kandis lepingule viidates raha Fedata Invest OÜ-le siis, kui O. Kruudal oli tarvis raha isiklikuks otstarbeks. Enamus Fedata Invest OÜ rahast laekus TERE-lt ja Fedata Invest OÜ tegi selle arvel makseid O. Kruudale ning temaga seotud isikutele nende kulude, sh olmekulude katteks. Juhul kui Fedata Invest OÜ-l polnud O. Kruuda või temaga seotud isikute 6

(24)1-18-158 arvete tasumiseks vaba raha, andis raamatupidaja sellest O. Kruudale teada ja O. Kruuda korraldas TERE ülekande Fedata Invest OÜ-le; 7) kokkuvõttes ei olnud süüdistuses märgitud TERE ülekanded Fedata Invest OÜ-le summas 996 614 eurot seotud laenu teenindamisega, vaid O. Kruuda isiklike vajaduste rahuldamisega. Laenuleping oli vähemalt Fedata Invest OÜ-le makstud raha puudutavas osas näilik. Fedata Invest OÜ-le kantud raha ei kasutatud laenulepingus märgitud eesmärgil ehk Viljandis asuva katlamaja projekteerimis- ja ehitustööde finantseerimiseks. Lepinguga loodi mulje, et väljamaksetel on kohane alus, kuid tegelikult toimus O. Kruuda ja temaga seotud isikute finantseerimine TERE arvel; 8) süüdistuses käsitletaval perioodil kandis TERE Kiosk24 OÜ-le kokku 30 185 eurot 52 senti, millest Kiosk24 OÜ kandis 29 698 eurot edasi Fedata Invest OÜ-le, kes omakorda kandis 28 660 eurot edasi O. Kruudale ja O. K-le. Samuti kandis TERE Köök24 OÜ-le 47 940 eurot, millest Köök24 OÜ kandis 47 499 eurot edasi Fedata Invest OÜ-le, kes kandis 47 980 eurot 41 senti O. Kruudale ja temaga seotud isikutele. Samal päeval, kui TERE kandis raha Kiosk24 OÜ-le või Köök24 OÜ-le, jõudis see Fedata Invest OÜ kaudu O. Kruuda või mõne temaga seotud isiku kontole; 9) osaühingud Kiosk24 ja Köök24 olid süüdistuses märgitud ajavahemikul tegutsevad äriühingud, kes osutasid teenust TERE-le. Mõlema äriühingu osanik oli DTH ja juhatuse liige O. Kruuda. Süüdistuses märgitud ülekanded tegi TERE osaühingutele Köök24 ja Kiosk24 aga selleks, et üle kantud raha saaks kasutada O. Kruuda ning temaga seotud isikute arvete tasumiseks. Need ülekanded ei olnud seotud teenusega, mida osaühingud TERE-le osutasid; 10) väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument, on TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaselt ettevõtlusega mitteseotud kulu, millelt TuMS § 51 lg 1 järgi tuleb maksta tulumaksu ja mis TuMS § 54 lg 2 järgi on tarvis deklareerida. Kuna arved, mille alusel TERE osaühingutele Fedata Invest, Kiosk24 ja Köök24 väljamakseid tegi, ei kajastanud tegelikke majandustehinguid, tulnuks need TERE TSD-des deklareerida, mida TERE aga ei teinud. Seega esitati süüdistuses märgitud TERE TSD-des maksuhaldurile valeandmeid. Pole tähtsust, kas tänaseks on raha TERE-le tagastatud; 11) kokku jättis TERE maksustamisperioodidel jaanuarist 2015 kuni juunini 2016 enda TSD-des deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid summas 1 030 111 eurot 94 senti ja sellelt arvestatavat tulumaksu summas 257 527 eurot 99 senti; 12) valeandmeid sisaldanud TSD-d esitas ja kinnitas e-maksuametis TERE pearaamatupidaja S. S-Š., kelle suhtes lõpetati kriminaalmenetlus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 205 alusel. Ehkki O. Kruuda teopanust võinuks süüdistuses kirjeldada põhjalikumalt, on prokuratuur siiski kaitseõiguse tagamiseks piisavalt näidanud, et TERE raamatupidajad ei teinud äriühingu varast ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid omal algatusel, vaid O. Kruuda korraldusel. See asjaolu on ka tõendatud. Hoidumaks kõrvale sündikaatlepingust tulenevast dividendide maksmise keelust ja vältimaks tulumaksukohustust, korraldas O. Kruuda endale vajaliku raha kandmise TERE varast süüdistuses märgitud äriühingutele. Väljamaksed tehti O. Kruuda huvides ning just tema andis korralduse raha „ringitada“. Pearaamatupidaja teadis, et väljamakseteks vajalikke alusdokumente ei ole ja raha „ringitati“ TERE-st teiste äriühingute kaudu O. Kruudale ning temaga seotud isikutele. Arvestades seda, et kõnesolevaid väljamakseid TERE TSD-des ei deklareerinud, on selge, et S. S-Š. esitas valeandmed ühiselt ja kooskõlastatult O. Kruudaga. TERE-s töötati ettevõtlusega mitteseotud 7
(24)1-18-158 väljamaksete tegemiseks välja skeemid, mille eesmärk oli O. Kruuda ja temaga seotud isikute kulude katmine ning tulumaksukohustuse vältimine. Dokumente vormistasid O. Kruuda alluvad, kuid seda, kuidas neid vormistada, otsustas O. Kruuda. O. Kruuda pani kuriteo toime kavatsetult. 10. Valevande andmises mõistis maakohus O. Kruuda õigeks, kuna

§ 320

lg 1 järgi vastutab vande all teadvalt vale vara nimekirja andmise eest üksnes menetlusosaline. Saneerimisseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt oli TERE saneerimismenetluses menetlusosaline TERE, mitte tema esindaja O. Kruuda. Apellatsioonid 11. Maakohtu otsuse vaidlustasid: 1) prokuratuur, kes taotles O. Kruuda süüditunnistamist nii

§ 3891

lg 1 järgi süüdistuse kogu mahus kui ka § 320 lg 1 järgi, samuti süüdistatavale raskema karistuse mõistmist ja selle osalist täitmisele pööramist, ning kogu O. Kruudaga seotud menetluskulu jätmist süüdistatava kanda; 2) O. Kruuda kaitsjad vandeadvokaadid Kaspar Lind ja Jaanus Tehver, kes taotlesid kaitsealuse õigeksmõistmist süüdistuse kogu mahus ning tema menetluskulu hüvitamist. Ringkonnakohtu otsus 12. Tallinna Ringkonnakohus tegi 22. juunil 2021 otsuse, millega ta: 1) tühistas maakohtu otsuse osas, millega O. Kruuda: a. mõisteti

§ 3891lg 1 järgi õigeks valeandmete esitamises TERE KMD-des; b.

tunnistati

§ 3891

lg 1 järgi süüdi valeandmete esitamises TERE TSD-des, ja 2) tegi tühistatud osas uue otsuse, millega O. Kruuda: a. tunnistati

§ 3891lg 1 järgi süüdi valeandmete esitamises TERE KMD-des; b.

mõisteti

§ 3891

lg 1 järgi õigeks valeandmete esitamises TERE TSD-des; 3) jättis muus osas – sh O. Kruuda õigeksmõistmises

§ 320

lg 1 järgi ja talle

§ 3891

lg 1 järgi karistuse mõistmises – maakohtu otsuse muutmata; 4) mõistis riigilt O. Kruuda apellatsioonimenetluse kulu katteks välja 8100 eurot. 13. Põhjendades O. Kruuda süüditunnistamist valeandmete esitamises TERE KMD-des, märkis ringkonnakohus järgmist. Maakohus leidis õigesti, et OÜ Paide Piim ja DTH vahel tehtud tehing vastas poolte tahtele ega olnud näilik. Samas tuleb süüdistuses kirjeldatud ja kohtu tuvastatud asjaoludel käsitada MKS § 83 lg 4 mõttes näilikena tehinguid, millega O. Kruuda kontrolli all olnud DTH müüs jäävee tootmise süsteemi ja vaakumauruti TERE-le kokku 930 000 euro eest (sh käibemaks 155 000 eurot). Osutatud tehingute kohta väljastatud arvete alusel TERE-lt DTH-le laekunud 930 000 eurost tagastas DTH peaaegu kohe TERE-le 684 000 eurot. Seega oli seadmete müük TERE-le lepingutes märgitud hindadega näilik tehing. Sellega varjati tegelikku tehingut, mille kohaselt müüs DTH kõnesolevad seadmed TERE-le hinnaga 246 000 eurot. 8

(24)1-18-158 Riigikohus asus asjas nr 3-1-1-3-10 seisukohale, et näilikuks tehinguks võib olla ka müügileping, milles müügihind näidatakse tegelikult kokkulepitust erinevana. Kui hinnakokkuleppe tegelikkusele mittevastavuse tõttu näiliku ostu-müügilepingu eesmärk on võõrandada müügiese teistsuguse hinnaga, on varjatud tehinguks müügilepingus nimetatud eseme müük tegelikult kokku lepitud hinna eest. Praegusel juhul oli DTH ja TERE tegelik tahe tehingute tegemisel suunatud seadmete müügile koguhinnaga 246 000 eurot. Seda järeldust kinnitab ka asjaolu, et TERE poolt DTH-le seadmete eest üle kantud 930 000 eurot ületas DTH poolt OÜ Paide Piim pankrotivara eest makstud 246 000 eurot, täpselt sama summa (684 000 euro) võrra, mille DTH raha laekumise päeval TERE-le kas otse või Fepower OÜ kaudu tagastas. Seadmete müügihinda näidati kokkulepitust suuremana eesmärgiga deklareerida TERE käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja vähendada sellega maksukohustust. Raamatupidaja esitas valeandmeid sisaldanud TERE KMD-d maksuhaldurile O. Kruuda korraldusel. Samas jättis raamatupidaja DTH
  1. a maikuu KMD esitamata, kuna selle äriühingu tegelik juht O. Kruuda keelas tal seda teha.
  2. Põhjendades O. Kruuda õigeksmõistmist valeandmete esitamises TERE TSD-des, märkis ringkonnakohus järgmist. O. Kruudat süüdistatakse kokkuvõtlikult selles, et tema soovil ja huvides kandis TERE näilike laenulepingute või tegelikkusele mittevastavate dokumentide abil raha osaühingutele Fedata Invest, Kiosk24 ja Köök24, võimaldamaks O. Kruudal ja temaga seotud isikutel seda raha kasutada. Sellise tegevuse eesmärk oli süüdistuse kohaselt viia raha aktsiaseltsist maksuvabalt välja, varjates ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tekkinud tulumaksukohustust. Süüdistuse kohaselt ei olnud TERE väljamaksed osaühingutele Fedata Invest, Kiosk24 ja Köök24 seotud TERE majandustegevusega ja ülekannete aluseks olid näilikud laenulepingud või tegelikkusele mittevastavad dokumendid. Ringkonnakohtu hinnangul pidanuks süüdistus sisaldama faktilisi asjaolusid, mis sisustaksid näiliku tehingu tegemise faktoloogiat ja varjatud tehingu sisu. Selliseid asjaolusid süüdistusest ei nähtu. Süüdistusest võib ainult aimata, et tehingu poolte tegelik soov oli viia TERE-st kasum välja.
  3. mail 2014 TERE, Fepower OÜ ja Fedata Invest OÜ vahel sõlmitud laenuleping on ringkonnakohtu hinnangul nõuetekohane alusdokument süüdistuses märgitud väljamaksete tegemiseks. Seetõttu on ebaõige süüdistuses ja maakohtu otsuses tehtud järeldus, et TERE väljamaksed osaühingutele Fedata Invest, Kiosk24 ja Köök24 ei olnud nõuetekohase alusdokumendi puudumise tõttu seotud ettevõtlusega ja tuli maksustada TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel tulumaksuga. Maakohus asus materiaalõiguslikult ebaõigele seisukohale, et nõuetekohast alusdokumendi puudumist tuleb jaatada selle dokumendi näilikkuse tõttu. Nõuetele vastava algdokumendi puudumine (TuMS § 51 lg 2 p 3) ja teise tehingu varjamiseks tehtud näilik tehing (MKS § 83 lg 4) on erinevad maksustamise alused. TERE poolt laenulepingu alusel maksete tegemist Fedata Invest OÜ-le ei saa pidada iseenesest näilikuks. Näiliku tehingu jaatamiseks tuleb tuvastada, millist poolte tegelikule soovile vastavat tehingut varjati. Üksnes siis saab maksustamisel kohaldada varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. Asudes süüdistuses sisalduvat näilike laenulepingute või tegelikkusele mittevastavate dokumentidega seotud etteheidet sisustama kohtuliku uurimise käigus tuvastatud faktoloogiaga, väljus maakohus süüdistuse piiridest. Nimelt väljub süüdistuse piiridest maakohtu järeldus, et TERE ülekanded Fedata Invest OÜ-le ei olnud seotud laenulepingu teenindamisega, vaid O. Kruuda isiklike vajaduste rahuldamisega. Samuti väljub süüdistuse piiridest maakohtu järeldus, et süüdistuses märgitud maksed, mis TERE tegi osaühingutele Köök24 ja Kiosk24, ei ole seotud teenustega, mida need osaühingud TERE-le osutasid. Sisuliselt nõustus maakohus süüdistuse käsitlusega, et tegemist oli näilike tehingutega, ja asus tuvastama, milline oli poolte tegelik tahe nende tehingute tegemisel ehk varjatud tehing. Süüdistuses ei ole aga faktilisi asjaolusid, mis sisustaksid näilike tehingute tegemist. Olukorras, kus Köök24 OÜ ja Kiosk24 OÜ arved vastasid raamatupidamise seaduse (RPS) § 7 lg 1 nõuetele ning olid seega nõuetekohased algdokumendid TuMS § 51 lg 2 p 3 tähenduses, ei saa süüdistuses toodud makseid käsitada ettevõtlusega mitteseotud kuluna. 9
(24)1-18-158 15. O. Kruuda õigeksmõistmist

§ 320lg 1 järgi pidas ringkonnakohus põhjendatuks.

Kohtukolleegium ei nõustunud prokuratuuri apellatsioonis väljendatud seisukohaga, et O. Kruuda kui saneerimisavalduse esitanud juriidilise isiku seaduslik esindaja on käsitatav muu asjast puudutatud isikuna ehk menetlusosalisena tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 198 lg 1 p 2 mõttes. Saneerimisseaduse kohaselt on menetlusosaliseks vaid eraõiguslik juriidiline isik. O. Kruuda tegutses saneerimismenetluses küll TERE esindajana, kuid ta ei olnud ise menetlusosaline. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

  1. Ringkonnakohtu otsuse vaidlustasid prokuratuur ja kaitsjad vandeadvokaadid K. Lind ning J. Tehver. Prokuratuuri kassatsioonile esitasid vastuse kaitsjad ja kaitsjate kassatsioonidele prokuratuur. Kaitsjate kassatsioonid
  2. Kaitsjad taotlevad ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, millega ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse O. Kruuda õigeksmõistmises valeandmete esitamises TERE KMD-des ja jättis muutmata maakohtu otsuse O. Kruudale karistuse mõistmise ja temalt menetluskulu hüvitise väljamõistmise kohta. Kassaatorid paluvad mõista O. Kruuda kõigis talle esitatud süüdistustes õigeks. Kaitsjate põhiväited on kokkuvõtlikult järgmised.
  3. Ringkonnakohus väljus O. Kruudat TERE KMD-des valeandmete esitamises süüdi tunnistades nii süüdistuse kui ka prokuratuuri apellatsiooni piiridest, toimides pooltele üllatuslikult. Samuti puudub apellatsioonikohtu otsusest põhjendus, miks loeti ebaõigeks maakohtu hinnang tõenditele ja mille alusel jaatati kuriteo subjektiivse koosseisu täidetust ning isiku süüd. Ringkonnakohus jättis olulised tõendid käsitlemata ja vastamata mitmele olulisele kaitseväitele. Heites maakohtule ette materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, pole ringkonnakohus arusaadavalt selgitanud, millist normi maakohus vääralt kohaldas.
  4. Prokuratuur tugines nii süüdistuses kui ka apellatsioonis sellele, et TERE omandas seadmed OÜ Paide Piim pankrotivarast, mitte DTH-lt. Ringkonnakohus asus seevastu seisukohale, et OÜ Paide Piim ja DTH vaheline seadmete müügileping oli kehtiv, kuid näilikud olid hoopis DTH ja TERE vahel sõlmitud hinnakokkulepped. Ringkonnakohus leidis ekslikult, et nii toimides muutis ta vaid õiguslikku hinnangut. Tegelikult tugines ringkonnakohus täiesti uutele ja süüdistuses kajastamata faktilistele asjaoludele, millega kaitsjatel ei olnud võimalik arvestada ning millele nad ei saanud vastuväiteid esitada. Prokuratuur ei tuginenud süüdistuses asjaolule, et DTH ja TERE tegid kehtiva müügitehingu, mille hind oli 246 000 eurot. Ringkonnakohus ei arutanud kohtuistungil kaitsjate ja prokuröriga enda alternatiivset käsitlust ega kuulanud ära võimalikke vastuväiteid. Kuivõrd mõlemad kohtud kummutasid süüdistusversiooni, mille kohaselt soetas TERE seadmed varjatud tehinguga OÜ-lt Paide Piim, tulnuks O. Kruuda KMD-des valeandmete esitamises õigeks mõista.
  5. Süüdistusakt on sedavõrd puudulik, et selle alusel ei ole võimalik O. Kruudat KrMS § 268 lg-te 1 ja 5 nõudeid järgides süüdi tunnistada. Süüdistuses on tuginetud MKS § 83 lg-le 4, kuid samas on jäetud väidetav varjatud tehing kvalifitseerimata. Süüdistuses pole kirjeldatud ka TERE maksueelist ega toodud esile selle saavutamise tahtlust. Samuti on süüdistusakt terminoloogiliselt ebakorrektne ja vastuoluline, mistõttu on seda raske mõista.
  6. Süüdistuses pole avatud O. Kruuda kui kaastäideviija teopanust ehk seda, mida ta konkreetselt TERE maksudeklaratsioonides valeandemete esitamiseks tegi.

§ 3891lg-s 1 sätestatud 10

(24)1-18-158 valeandmete esitamise koosseisu saab täita vaid maksuhaldurile tegelikkusele mittevastavaid andmeid sisaldava maksudeklaratsiooni esitamisega. Nii süüdistuse kui ka kohtuotsuste kohaselt koostas ja esitas TERE maksudeklaratsioonid pearaamatupidaja S. S-Š., mitte O. Kruuda. Süüdistuses kirjeldatud O. Kruuda käitumine ei seondu maksudeklaratsioonide esitamisega ega saa seega moodustada kaastäideviimistegu. Isegi kui oleks tõendatud, et raamatupidaja esitas süüdistuses märgitud maksudeklaratsioonid O. Kruuda teadmisel ja soovil, ei moodustaks O. Kruuda selline teadlikkus ja soov teopanust, mis annaks alust pidada teda kuriteo kaastäideviijaks. Tõendamata ja samas süüdistuse piiridest väljuv on ringkonnakohtu järeldus, et S. S-Š. esitas maksudeklaratsioonid O. Kruuda korraldusel.
  1. Süüdistuses väidetud varjatud tehingut OÜ Paide Piim ja TERE vahel ei saanud olemas olla juba seetõttu, et selleks polnud OÜ Paide Piim tahteavaldust. Samas ei ole süüdistuses väidetud, et TERE ja DTH leppisid omavahel kokku teistsuguses ostuhinnas, kui
  2. märtsi ja
  3. mai
  4. a müügilepingutes kirjas. Seega puudub alus kõneleda mis tahes varjatud tehingust. Ringkonnakohus ei tuvastanud TsÜS § 89 lg-te 1 ja 3 ning MKS § 83 lg 4 kohaldamiseks vajalikke asjaolusid, s.o DTH ja TERE kokkulepet selle kohta, et seadmeid ei müüda mitte 930 000 euro, vaid 246 000 euro eest. Ringkonnakohtu osutatud Riigikohtu seisukohad asjas nr 3-1-1-3-10 on jäänud Eesti õiguspraktikas apokrüüfiliseks. Varjatud hinnakokkuleppest saab rääkida vaid väga erandlikel asjaoludel, mida praeguses asjas ei ole. DTH ja TERE vahel tehti tavapärased ja nõuetekohaselt dokumenteeritud müügitehingud, millel pole näiliku tehingu tunnuseid. Kauba müügi kohta on väljastatud korrektsed arved, mis kinnitavad poolte ühist tahet müüa kaup kirjalikes lepingutes märgitud hindadega. TERE tasus müügihinna DTH-le pangaülekandega. DTH andis kauba valduse ja omandiõiguse TERE-le üle. Seega on tehingud täidetud. DTH ei tagastanud raha TERE-le mitte niisama, vaid enda lepinguliste kohustuste täitmiseks. Nende kohustuste kehtivust ei ole süüdistuses ega ringkonnakohtu otsuses kahtluse alla seatud.
  5. Ka asjaolu, et DTH müüs kaupa soetushinnast kallimalt, ei tõenda tehingu näilikkust, kuna ettevõtluse eesmärk ongi odavamalt osta ning kallimalt müüa. Lepinguvabaduse põhimõtte kohaselt on lepingu pooled vabad otsustama selle hinna üle. Prokuratuur ei tõendanud, et DTH müüs seadmed TERE-le turuhinnast kallimalt. TERE-l polnud õiguslikku kohustust osaleda OÜ Paide Piim pankrotivara enampakkumisel ja osta seadmed sealt. Asjaolu, et DTH ei esitanud õigel ajal KMD-d, ei saa TERE-le ette heita. Samuti ei andnud DTH deklaratsiooni esitamata jätmine TERE-le maksueelist, mis on varjatud tehingu korral MKS § 83 lg 4 kohaldamiseks nõutav. Tõendamata on ka maksukohustuse varjamise eesmärk.
  6. Ringkonnakohus ei eitanud, et DTH ja TERE vahel tehtud tehingute hind võis vastata turuhinnale, kuid pidas seda fakti ekslikult ebaoluliseks. Samuti eiras ringkonnakohus DTH ja TERE vahel tehtud tehingute hinda tuvastades asjaolu, et DTH ostis ringkonnakohtu tuvastatud kahe seadme hinnale vastava summa eest OÜ-lt Paide Piim kuus seadet. Pole alust arvata, et ülejäänud neli seadet olid väärtusetud. DTH müüs seadmed turuhinnaga või isegi alla selle. Ringkonnakohus tuvastas DTH ja TERE vahel tehtud tehingute „tegeliku“ hinna, ilma poolte tahet kinnitavate tõenditeta, võttes ekslikult aluseks OÜ Paide Piim pankrotivara enampakkumise hinna. Pankrotivara müüdi tervikvarana, kuid TERE ostis DTH-lt üksnes endale vajalikud seadmed. Olukorras, kus isik teeb tehingu turuhinnaga, ei saa talle ette heita tehinguhinna kunstlikku suurendamist, veel vähem näilikku tehingut, mille sisuks on müük kõrgema hinnaga. DTH-lt ei saanud eeldada seadmete müüki alla turuhinna, sest see olnuks tema seisukohalt majanduslikult ebaotstarbekas.
  7. Ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et DTH ei deklareerinud TERE-le võõrandatud seadmete müügikäivet. Tõendid kinnitavad, et DTH deklareeris TERE-ga tehtud tehingud
  8. a märtsi11
(24)1-18-158 ja maikuu KMD-des ning tasus maksuvõla. Seda kinnitab maksuhalduri
  1. juulil 2018 väljastatud maksuvõla puudumise tõend.
  2. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, millised TERE KMD-des esitatud andmed olid valed ja millised andmed pidanuks TERE kohtu hinnangul maksuhaldurile esitama. Kohtuotsusest puudub ka varjatud maksukohustuse ulatuse arvestus.
  3. Ringkonnakohus pole nõuetekohaselt põhistanud O. Kruudale mõistetud karistust, samuti ei vasta kohtuotsuse resolutiivosa KrMS § 313 lg 1 p 3 nõuetele.
  4. Ringkonnakohus tugines süüdistatava apellatsioonimenetluse kulu hüvitamisel ekslikult KrMS § 175 lg-le
  5. Selles mahukas kriminaalasjas oli mitme kaitsja osalemine mõistlik ka olukorras, kus neil polnud selgelt eristatavat tööjaotust. Olukorras kus seadus võimaldab süüdistatavale kuni kolme kaitsjat, piirab ainult ühele kaitsjale makstud tasu hüvitamine ebaproportsionaalselt isiku õigust efektiivsele kaitsele ja rikub põhiseaduse (PS) §
  6. Prokuratuuri vastus kaitsjate kassatsioonile
  7. Prokuratuur märgib, et ringkonnakohtu otsus tuleb kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tühistada ning saata kriminaalasi ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Prokuratuuri kassatsioon
  8. Prokuratuur taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, millega O. Kruuda mõisteti

§ 3891lg 1 järgi õigeks valeandmete esitamises TERE TSD-des, samuti osas, millega O.

Kruuda mõisteti õigeks

§ 320lg 1 järgi.

Tühistatud osas palub kassaator saata kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks. 31. Prokuratuuri hinnangul ei ole ringkonnakohus O. Kruuda osalist õigeksmõistmist

§ 3891lg 1 järgi piisavalt põhistanud.

Samuti ei nõustu kassaator sellega, et maakohus väljus O. Kruudat TERE TSD-des valeandmete esitamises süüdi tunnistades süüdistuse piiridest. Süüdistuses on märgitud, et osaühingutele Fedata Invest, Kiosk24 ja Köök24 tehtud ülekannete puhul heidetakse O. Kruudale ette kasumi varjatud väljaviimist eesmärgiga hoida kõrvale maksude tasumisest. See oligi poolte tegelik tahe, mida näilike tehingutega varjati. Samuti on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, et 29. mai 2014. a laenulepingu vastavus RPS §-s 7 sätestatud vorminõuetele annab aluse käsitada seda lepingut nõuetekohase alusdokumendina TERE varast väljamaksete tegemiseks. 32. O. Kruudat

§ 320lg 1 järgi õigeks mõistes kohaldasid kohtud ebaõigesti materiaalõigust. Saneerimisseaduse (San

S) § 9 lg-s 3 ette nähtud vande annab eraõigusliku juriidilise isiku esindaja. Selles vande tekstis viidatakse mh südametunnistusele, mis on ainuomane inimesele. Seega ei ole võimalik tõlgendada saneerimisseadust

§ 320

lg 1 kontekstis viisil, mis välistab saneeritava ettevõtja seadusliku esindaja kuulumise saneerimismenetluse menetlusosaliste hulka. Eraõigusliku juriidilise isiku seaduslik esindaja on käsitatav muu asjast puudutatud isiku ehk menetlusosalisena TsMS § 198 lg 1 p 2 mõttes. Kaitsjate vastus prokuratuuri kassatsioonile 33. Prokuratuuri kassatsioonile vastasid nii K. Lind kui ka J. Tehver, kes leiavad, et kassatsioon on alusetu ja tuleks jätta rahuldamata. 12

(24)1-18-158 KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  1. Kolleegium käsitleb käesoleva otsuse • I osas väidetavat valeandmete esitamist TERE KMD-des; • II osas väidetavat valeandmete esitamist TERE TSD-des; • III osas süüdistatava õigeksmõistmist valevande andmises; • IV osas O. Kruuda apellatsioonimenetluse kuluga seonduvat; • V osas kokkuvõttena kassatsioonimenetluse tulemust ja kaitsjate menetluslikke taotlusi; • VI osas süüdistuse mõningaid puudusi. (I) Valeandmete esitamisest TERE KMD-des (A) Deklareeritud andmete ebaõigsusest
  2. Otsustamaks, kas TERE
  3. a märtsi- ja maikuu KMD-des esitatud andmed olid

§ 3891

lg 1 mõttes valed, tuleb leida vastus sellele, kas nendes deklaratsioonides sisendkäibemaksu arvestamisel kajastatud kaks DTH arvet jäävee tootmise süsteemi ning vaakumauruti müügi kohta kogusummas 930 000 eurot (sh käibemaks 155 000 eurot) kajastasid tegelikku tehingut (siin ja edaspidi on mõlema seadme ostu TERE poolt käsitatud koos ühe tehinguna). Vastus osutatud küsimusele oleneb omakorda asjaolust, kas TERE ostis kõnesolevad seadmed DTH-lt ja kas ostuhind oli see, mis arvetel märgitud. Kriminaalasjas ei ole vaidlust, et seadmed on olemas ja et TERE need ka omandas.

  1. Kolleegium nõustub maa- ja ringkonnakohtuga, et tuvastatud asjaoludel on väär süüdistuse järeldus, mille kohaselt ei omandanud TERE seadmeid DTH-lt, vaid OÜ-lt Paide Piim. Prokuratuuri käsitluses oli OÜ Paide Piim ja DTH
  2. märtsi
  3. a seadmete müügileping näilik ning tehtud selleks, et varjata tegelikku tehingut, millega OÜ Paide Piim müüs samad seadmed hoopis TERE-le. Selline seisukoht põhineb aga MKS § 83 lg 4 ja TsÜS § 89 lg 1 ekslikul tõlgendusel.
  4. MKS § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. MKS § 83 lg 4 puhul on tegemist viitega tsiviilõiguse normidele, s.t tehingu näilikkus tuvastatakse, lähtudes TsÜS §‑st 89 (Riigikohtu üldkogu
  5. mai
  6. a otsus asjas nr 3-2-1-82-14, p 34 ja halduskolleegiumi
  7. oktoobri
  8. a otsus nr 3-15-1303/37, p-d 9–10).
  9. TsÜS § 89 lg 1 sätestab, et näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. TsÜS § 89 lg 2 kohaselt on näilik tehing tühine ja sama paragrahvi kolmas lõige näeb ette, et kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut.
  10. Seega eeldab tehingu näilikkus seda, et poolte tegelik tahe ei olnud suunatud vaidluse all oleva tehingu tegemisele, vaid nad soovisid sellega varjata teistsugust tehingut või teeselda tehingu toimumist üldse (Riigikohtu halduskolleegiumi
  11. märtsi
  12. a otsus nr 3-18-1740/36, p 14). 13

(24)1-18-158 Jaatamaks tehingu näilikkust, tuleb tuvastada, et tehingu kõigi poolte tegelik tahe ehk poolte ühine tahe oli suunatud sellele, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei oleks avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  1. oktoobri
  2. a otsus asjas nr 3-2-1-88-07, p 12 ja
  3. juuni
  4. a otsus nr 2-17-17217/37, p-d 20–21). Järeldust mitmepoolse tehingu näilikkuse kohta ei saa rajada vaid tehingu ühe poole tahtele (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. aprilli
  6. a otsus asjas nr 3-1-1-23-15, p 54).
  7. Menetletavas asjas ei ole tuvastatud ega isegi mitte väidetud, et sõlmides
  8. märtsil 2015 pankrotivarasse kuuluvate seadmete müügilepingu DTH-ga, oli OÜ Paide Piim pankrotihalduri tahe suunatud sellele, et võõrandada seadmed hoopis TERE-le. Prokurör on kohtumenetluses tõdenud, et „OÜ Paide Piim pankrotihalduri vaates ei olnud pankrotivara müümises midagi näilikku.“ (KoTo, kd 23, tl 2 pöördel) Järelikult ei olnud OÜ Paide Piim pankrotihalduri ja DTH vahel tehtud tehing näilik. Tuvastatud asjaoludel oli tegemist kehtiva müügilepinguga, mille objektiks olnud seadmete, sh jäävee tootmise süsteemi ning vaakumauruti omand läks üle DTHle.
  9. Ringkonnakohus leidis, et leping, millega TERE ostis DTH-lt 930 000 euro eest (koos käibemaksuga) jäävee tootmise süsteemi ja vaakumauruti, oli näilik tehingu hinna osas, sest tegelikult müüs DTH seadmed TERE-le 246 000 euroga (koos käibemaksuga).
  10. Kolleegium märgib, et materiaalõiguslikult peab paika ringkonnakohtu tõdemus, et müügileping, milles müügihind näidatakse tegelikult kokkulepitust kõrgema või madalamana, on TsÜS § 89 lg 1 kohaselt näilik. Kui tegelikult võõrandatakse müügiese teistsuguse hinnaga, on see varjatud tehing. Varjatud tehing on TsÜS § 89 lg 3 kohaselt kehtiv, kui see vastab sellise sisuga tehingu kehtivuse eeldustele, sh vorminõuetele. (Vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  11. aprilli
  12. a otsus asjas nr 3-1-1-3-10, p 21 ja tsiviilkolleegiumi
  13. aprilli
  14. a otsus asjas nr 3-2-1-162-13, p-d 38–39.)
  15. Kui võtta aluseks ringkonnakohtu seisukoht, et DTH ja TERE tegelik tahe oli suunatud jäävee tootmise süsteemi ning vaakumauruti müügile hinnaga 246 000 eurot, on õige ka apellatsioonikohtu järeldus, et samade poolte leping nende seadmete müügi kohta 930 000 euro eest on TsÜS § 89 lg 1 kohaselt näilik ja tühine. Sellisel juhul on TsÜS § 89 lg 3 kohaselt kehtiv varjatud tehing ehk DTH ja TERE müügileping hinnaga 246 000 eurot.
  16. Kaitsjad leiavad, et ringkonnakohus väljus DTH ja TERE hinnakokkuleppe näilikkust kindlaks tehes nii süüdistuse kui ka prokuratuuri apellatsiooni piiridest ning teise astme kohtu käsitlus oli pooltele üllatuslik. Samuti ei ole ringkonnakohus tuvastanud kõnesoleva hinnakokkuleppe näilikkuse eeldustele vastavaid asjaolusid.
  17. Kolleegium ei jaga kassaatorite arvamust süüdistuse piiridest väljumise kohta. Kas ja millises osas on tehing näilik ja kas sellega varjati mingit teist (kehtivat) tehingut, pole faktiline asjaolu, vaid asjaoludele TsÜS § 89 alusel antav materiaalõiguslik hinnang. Otsustamaks, kas ringkonnakohtul oli KrMS § 268 lg-te 1 ja 5 nõudeid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  18. novembri
  19. a otsus nr 1-18-86/128, p 61) järgides võimalik asuda seisukohale, et DTH ja TERE varjasid müügitehingu tegelikkuses väiksemat hinda, tuleb selgitada, kas sellise järelduse aluseks olevad asjaolud on olulises osas süüdistuse teokirjeldusest hõlmatud.
  20. Süüdistuses on kirjeldatud DTH ja TERE vahel tehtud tehinguid, samuti seda, millal ja kuidas tagastas DTH TERE-le viimaselt seadmete eest laekunud 930 000 eurost 684 000 eurot. Seejuures on süüdistusest võimalik aru saada, et prokuratuuri väitel ei täitnud DTH TERE-le ja Fepower OÜ-le makseid tehes ega Fepower OÜ raha TERE-le edasi kandes ülekannete selgitustes viidatud 14
(24)1-18-158 lepingulisi kohustusi. Süüdistuse põhjal on mõistetav, et prokuratuuri hinnangul tehti kõnesolevad pangaülekanded vastusoorituseta ja üksnes õigusnäivuse loomiseks. Samuti on süüdistuses kajastatud DTH ja TERE seotust ja seda, et TERE deklareeris DTH arvete alusel sisendkäibemaksu ning et DTH jättis
  1. a maikuu KMD esitamata O. Kruuda korraldusel.
  2. Seega ei lahkne faktilised asjaolud, millele tuginedes hindas ringkonnakohus DTH ja TERE hinnakokkuleppe näilikuks, KrMS § 268 lg 5 esimese lause mõttes oluliselt süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Nii süüdistuses kui ka ringkonnakohtu otsuses on leitud, et tegelikkusele ei vasta DTH arved, mille kohaselt oli jäävee tootmise süsteemi ja vaakumauruti soetamismaksumus TERE jaoks 930 000 eurot. Erinevus on vaid selles, et kui süüdistuse kohaselt oli tehingu teine pool ehk seadmete müüja OÜ Paide Piim pankrotihaldur ja tehingu tegelik hind 178 207 eurot 65 senti, siis ringkonnakohtu hinnangul oli müüja DTH ja tegelik müügihind 246 000 eurot.
  3. Samuti on alusetu kaitsjate etteheide apellatsiooni piiridest väljumise kohta. Prokuratuur taotles apellatsioonis muu hulgas O. Kruuda süüditunnistamist ja karistamist valeandmete esitamise eest TERE KMD-des. Prokuratuuri sellise taotluse õiguslik põhjendus ei olnud ringkonnakohtule siduv ja sellest kõrvalekaldumist ei saa pidada apellatsiooni piiridest väljumiseks.
  4. Küll möönab kolleegium, et ringkonnakohtu õiguslik hinnang, mille kohaselt käsitati näilikuna DTH ning TERE hinnakokkulepet, võis olla kohtumenetluse pooltele üllatuslik. Esimese ega teise astme kohtu menetluses ei arutatud võimalust hinnata süüdistuses kirjeldatud asjaolusid nii, et DTH ja TERE vahel oli kehtiv müügisuhe seadmete võõrandamiseks hinnaga 246 000 eurot. Pooled said sellest teada alles ringkonnakohtu otsusest. Kohtumenetluse poolte ärakuulamiseks ja kaitseõiguse tagamiseks pidanuks ringkonnakohus küsima enda võimaliku uue õiguskäsitluse kohta poolte seisukohta, andes neile võimaluse vastuväidete esitamiseks.
  5. Kohtu kohaldatav õigusnorm ei tohi olla süüdistatavale üllatuslik. Normile tuginemine on üllatuslik eeskätt siis, kui selle kohaldamise võimalus ei olnud kohtumenetluse poolele aegsasti piisavalt äratuntav ja kui selle normi kohaldamisele on võimalik esitada mõni selline vastuväide, mis varasema õigusliku hinnangu raames polnuks asjakohane. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  6. märtsi
  7. a otsus asjas nr 3-1-1-84-16, p 23.)
  8. Poolte üllatamisega võib aga tegemist olla ka siis, kui kohus tugineb õigusnormi kohaldamisel asjaoludele, mis erinevad nendest, mida käsitati sama normi võimaliku kohaldamise eeldustena senises menetluses, ega kuula pooli selles osas enne ära. Nii oli see ka praegusel juhul, sest kohtumenetluse pooled ja maakohus hindasid TsÜS § 89 lg 1 alusel OÜ Paide Piim pankrotihalduri ning DTH tehingu asjaolusid, ringkonnakohus aga DTH ja TERE vahelist tehingut puudutavaid fakte, ehkki ka viimased olid süüdistuses kajastatud. Seega rikkus ringkonnakohus pooli enne otsuse tegemist ära kuulamata jättes KrMS § 8 p 2 ja § 268 lg 6 nõudeid. Tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 12 mõttes.
  9. Olukorras, kus kohus annab süüdistuses kirjeldatud teole õigusliku hinnangu, lähtudes normist, mille kohaldamise võimalikkusest polnud süüdistatav kohtumenetluse ajal teadlik, ei ole kaitseõigust siiski rikutud, kui isikule on tagatud tõhus võimalus esitada vastuväited kohtuotsuse aluseks olevale õiguskäsitlusele järgnevas kohtukaebemenetluses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  10. jaanuari
  11. a otsus asjas nr 3-1-1-60-07, p 20). Ka käsilolevas asjas said kaitsjad esitada kassatsioonides vastuväiteid ringkonnakohtu seisukohtadele TsÜS § 89 lg-te 1 ja 3 ning MKS § 83 lg 4 kohaldamise kohta. Seda kaitsjad ka tegid. Osale nendest väidetest annab kolleegium hinnangu käesolevas otsuses. Ringkonnakohtu viga, mis seisnes poolte üllatamises, pole aga võimalik kassatsioonimenetluses täielikult parandada. Nimelt eeldab 15
(24)1-18-158 kaitsjate mõne vastuväite käsitlemine faktiliste asjaolude tuvastamise pädevust, mida Riigikohtul KrMS § 363 lg 5 kohaselt ei ole. Küll aga saab kõnesoleva puuduse kõrvaldada kriminaalasja uuel arutamisel teise astme kohtus.
  1. Ühtlasi soostub kolleegium kaitsjatega selles, et ringkonnakohtu põhjendus DTH ja TERE hinnakokkuleppe näilikkuse kohta ei ole ammendav. Kaitsjad tuginevad muu hulgas väitele, et DTH (ja Fepower OÜ) ei kandnud süüdistuses märgitud 684 000 eurot TERE-le mitte selleks, et tagastada müügisumma see osa, mis ületas tegelikult kokku lepitud hinda, vaid enda lepinguliste kohustuste täitmiseks. Kolleegium nendib, et ringkonnakohus pole DTH poolt TERE-le ja Fepower OÜ-le ning viimase poolt TERE-le tehtud ülekannete alusetust käsitlenud, vaid on vaikimisi lähtunud süüdistusversioonist, mille kohaselt tagastati raha TERE-le vastusoorituseta. Selles osas ei saanud ringkonnakohus tugineda ka maakohtu põhjendustele, kuna esimese astme kohus mõistis O. Kruuda TERE KMD-des valeandmete esitamises õigeks ega andnud hinnangut DTH ja TERE vahel tehtud tehingu kehtivusele. TERE-le raha tagastamise kohta on maakohus küll maininud, et Fepower OÜ-le laenu andes arvestati juba eos, et nimetatud äriühing seda raha tõenäoliselt DTH-le tagasi ei maksa. Sellest aga ei piisa, lugemaks ringkonnakohtu järeldus DTH ja TERE tehingu näilikkuse aluseks olevate asjaolude tõendatuse kohta piisavalt põhistatuks. Kokkuvõttes käsitles apellatsioonikohus tehingu näilikkuse eeldusi lünklikult, rikkudes sellega kohtuotsuse põhjendamise kohustust (KrMS § 3051 lg 1) ulatuses, mis on KrMS § 339 lg 2 mõttes oluline.
  2. Faktiliste asjaolude tuvastamise keelu tõttu ei saa kolleegium asuda ise välja selgitama, kas lepingulised kohustused, millele viidates DTH ja Fepower OÜ kandsid kõnesolevad 684 000 eurot TERE-le, olid olemas või tehti ülekanded üksnes selleks, et tagastada TERE-le seadmete eest üle kantud summa see osa, mis ületas nende tegelikku (varjatud) müügihinda. Muu hulgas sel põhjusel tuleb kriminaalasi saata uueks arutamiseks ringkonnakohtule, kellel on võimalik hinnata, kas kaitsjate vastuväide DTH ja Fepower OÜ poolt TERE-le tehtud ülekannete selgitustes viidatud tehingute kehtivuse kohta on tõendatud või mitte.
  3. Kaitsjatel on õigus, et see, kui müüja võõrandab kauba edasi soetushinnast (või ka turuhinnast) kallimalt, ei anna iseenesest alust käsitada müügilepingut TsÜS § 89 lg 1 mõttes näilikuna. Samuti tuleb märkida, et ainuüksi tehingu ebamõistlikult kõrge hind ei anna alust MKS § 83 lg 4 kohaldamiseks (Riigikohtu halduskolleegiumi
  4. aprilli
  5. a otsus asjas nr 3-3-1-71-12, p 17). Menetletava asja tehiolude kontekstis – arvestades muu hulgas kohtute veenvalt põhjendatud järeldust, et DTH oli TERE juhatuse liikme O. Kruuda tegeliku juhtimise ja kontrolli all, – peab siiski silmas pidama järgmist.
  6. See, kui müüja võõrandab kauba vahetult pärast ostmist edasi soetushinnast kordades kallimalt, kusjuures ostjaks on temaga seotud isik, kellel olnuks võimalik soetada sama kaup ka otse algselt müüjalt, võib rääkida ühe argumendina selle kasuks, et poolte näidatud edasimüügihind ei vasta nende tegelikule hinnakokkuleppele. Seda eriti siis, kui ostja deklareerib edasimüügitehingult sisendkäibemaksu, müüja jätab aga samalt tehingult müügikäibe (osaliselt) deklareerimata või teeb seda ettenähtust märksa hiljem ja lisaks kannab müüja osa müügieseme eest laekunud rahast ostjale tagasi. Kohtupraktikas on varemgi leitud, et tehingu näilikkusele ehk soovile teha tehing muu hinnaga võib lisaks tehingu rahastamise ja tasumise eripäradele põhimõtteliselt viidata ka pärast tehingu tegemist toimuv rahade edasine liikumine (Riigikohtu halduskolleegiumi
  7. novembri
  8. a otsus nr 3-15-1758/30, p 16).
  9. Varjatud tehingu maksustamine MKS § 83 lg 4 alusel eeldab seda, et varjatud tehinguga saavutatakse võrreldes näiliku tehinguga soodsam maksustamine ehk maksueelis (viidatud otsus nr 3-15-1303/37, p-d 9 ja 12). MKS § 83 lg-t 4 on võimalik kohaldada mh olukorras, kus ostjal 16
(24)1-18-158 oli tehingu kujundamisel kavatsus saavutada suurema summa sisendkäibemaksu mahaarvamine, kui müüja oleks reaalselt sellelt tehingult riigile käibemaksu tasunud. Sellisel juhul on MKS § 83 lg 4 alusel võimalik korrigeerida tehingu väärtust vastavalt selle tehingu väärtusele, mida pooled tegelikult silmas pidasid. Kui teeseldud tehinguga varjati teist, väiksema müügihinnaga tehingut, siis on ostjal õigus sisendkäibemaksu maha arvata mitte kogu arvel märgitud käibemaksu ulatuses, vaid aluseks tuleb võtta tehingu tegelik müügihind ja sellest lähtuvalt arvestada käibemaks ning mahaarvatava sisendkäibemaksu suurus. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. novembri
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-40-14, p 77) Näidatud hinnaga võrreldes väiksema hinnaga tehtud varjatud tehingu tuvastamisel ja MKS § 83 lg 4 alusel maksu määramisel ei tule lähtuda tehingu turuhinnast, vaid varjatud tehingu tegelikust hinnast (viidatud otsus nr 3-15-1303/37, p 13). Eelnevast järeldub muu hulgas, et menetletava asja lahendamisel pole otsest tähtsust, kas DTH müüs jäävee tootmise süsteemi ja vaakumauruti TERE-le turuhinnaga. Oluline on see, milline oli tegelik hinnakokkulepe (vt ka viidatud otsus nr 3-15-1758/30, p 12).
  3. Järeldust TERE KMD-des esitatud andmete (eba)õigsuse kohta ei mõjuta kaitsjate esile toodud asjaolu, et praeguseks on DTH
  4. a maikuu KMD esitanud ja deklareerinud seal ka vaakumauruti müüki TERE-le, samuti tasunud maksuvõla. O. Kruuda juhtimise ja kontrolli all tegutsenud DTH esitas
  5. a maikuu KMD alles
  6. mail 2018 (KoTo, kd 16, tl 21), s.o ligikaudu kolm aastat pärast deklareerimistähtaja möödumist ning samade tehingute kajastamist TERE sisendkäibemaksuarvestuses. Seepärast ei ole DTH kõnesoleva KMD esitamisel tähtsust, otsustamaks, kas TERE
  7. a maikuu KMD-s sisalduvad andmed olid esitamise hetkel valed.
  8. Kolleegium nõustub kaitsjatega, et ringkonnakohtu otsusest on puudu TERE KMD-des alusetult vähendatud (varjatud) maksukohustuse nõuetekohane arvestus. Teise astme kohtu lohakust näitab see, et kohus korrigeeris küll süüdistuses märgitud jäävee tootmise süsteemi ja vaakumauruti tegelikku soetushinda (178 207 euro 65 sendi asemel 246 000 eurot), kuid kopeeris TERE varjatud käibemaksukohustuse arvestuse ja suuruse (125 298 eurot 83 senti) sellest hoolimata süüdistusest. Tegemist on materiaalõiguse (käibemaksuseaduse § 29 lg 1 ja lg 3 p 1) väära kohaldamisega. Kui võtta aluseks ringkonnakohtu järeldus, et DTH müüs jäävee tootmise süsteemi ja vaakumauruti TERE-le kokku 246 000 euro eest (varjatud tehing), mitte aga arvetel märgitud 930 000 euro eest (näilik tehing), deklareeris TERE nendelt tehingutelt alusetult sisendkäibemaksu – ja varjas enda käibemaksukohustust – summas 0,2 x (930 000 € : 1,2 – 246 000 € : 1,2 ) = 114 000 eurot. See summa on süüdistuses märgitust 11 298 euro 83 sendi võrra väiksem.
  9. Lõpliku seisukoha küsimuses, kas ja kui, siis millises ulatuses TERE alusetult sisendkäibemaksu deklareeris ja käibemaksukohustust varjas, saab kujundada siis, kui ringkonnakohus on kriminaalasja uuel arutamisel kõrvaldanud eelosutatud ärakuulamis- ning põhistamisvead ja teinud viisipäraselt kindlaks, millise hinnaga TERE seadmed ostis. (B) O. Kruuda teopanusest
  10. Kaitsjate väite kohta, et süüdistus ei kajasta O. Kruuda kui kuriteo kaastäideviija teopanust, märgib kolleegium järgmist.
  11. O. Kruuda väidetavat teopanust TERE KMD-des valeandmete esitamisel on süüdistuses kirjeldatud tõesti mõnevõrra ebaõnnestunult ja pealiskaudselt. Muu hulgas on süüdistuses korduvalt märgitud, et üks või teine valeandmete esitamiseks ette võetud toiming tehti O. Kruuda „teadmisel“ või „huvides“. Süüteo toimepanemine pelgalt kellegi teadmisel ja/või huvides pole üldjuhul piisav, omistamaks süütegu ka sellele füüsilisele isikule, kelle teadmisel või huvides tegu 17
(24)1-18-158 toime pandi (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. oktoobri
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-49-11, p 47 ja
  3. juuni
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-42-15, p 82).
  5. Süüdistuse teksti tervikuna lugedes on siiski võimalik aru saada, et O. Kruudale heidetakse ette kogu arvatava käibemaksupettuse organiseerimist ja juhtimist. Nii on süüdistuses kirjas, et valeandmeid sisaldavad maksudeklaratsioonid esitas vahetult raamatupidaja, kes tegi seda O. Kruuda „teadmisel, soovil ja huvides“. Sõna „soovil“ viitab juba selgemalt sellele, et silmas on peetud O. Kruuda kui TERE juhatuse liikme korraldust või käsku esitada maksuhaldurile TERE sisendkäibemaksu kohta valeandmeid. Seejuures saab süüdistuse põhjal järeldada, et O. Kruuda oli tema korraldusel deklareeritavate andmete ebaõigsusest ja selle põhjustest teadlik. Muu hulgas on süüdistuses kajastatud seda, kuidas TERE poolt seadmete eest DTH-le üle kantud raha jõudis O. Kruuda „soovil“ suuremas osas tagasi TERE-le. Seega, ehkki süüdistuse sõnakasutus pole kõige selgem, on kokkuvõttes ikkagi mõistetav, et prokuratuuri väitel korraldas O. Kruuda kõiki neid süüdistuses kirjeldatud tehinguid ja toiminguid, mille eesmärk oli TERE käibemaksukohustuse alusetu vähendamine ning mis päädisid O. Kruuda korraldusel valeandmeid sisaldanud KMD-de esitamisega maksuhaldurile.
  6. Ringkonnakohus asuski seisukohale, et O. Kruuda kontrollis nii seadmete ostmist, seadmete hinna kujunemist kui ka TERE KMD esitamist ja DTH
  7. a maikuu KMD esitamata jätmist eesmärgiga deklareerida TERE KMD-des alusetut sisendkäibemaksu ning vähendada äriühingu maksukohustust. Samas möönab kolleegium kaitsjatega osaliselt nõustuvalt, et ringkonnakohtu otsuse punktis 45 toodud põhjendid O. Kruuda teopanuse kohta käivate tõendite käsitlemisel ja tema karistusõigusliku vastutuse eelduseks olevate asjaolude tuvastamisel on puudulikud. Õigupoolest piirdub ringkonnakohtu otsuses nende tõendite kohta märgitu mõne tekstilõiguga, mis on peaaegu sõna-sõnalt üle võetud maakohtu (kõnesolevas osas õigeksmõistvast) otsusest. Pealegi ei ole apellatsioonikohus maakohtu põhjendeid enda järeldustega selgelt seostanud. Tõendite sisulist analüüsi ja O. Kruuda süüküsimuse lahendamise seisukohalt oluliste asjaolude loogiliselt üles ehitatud ning ammendavat analüüsi ringkonnakohtu otsuses ei ole. Tegemist on KrMS § 3051 lg-s 1 ette nähtud kohtuotsuse põhistamise kohustuse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes.
  8. Materiaalõiguslikult ei pea aga paika kaitsjate väide, et

§ 3891

lg 1 järgi saab maksuhaldurile valeandmete esitamise (kaas)täideviimise eest vastutada üksnes see isik, kes on ise (omakäeliselt) esitanud maksuhaldurile valeandmeid sisaldava maksudeklaratsiooni. Riigikohus on korduvalt märkinud, et maksudeklaratsioonis valeandmete esitamise kui süüteo eest võib (kaas)täideviijana vastutada isik, kes ise valeandmeid sisaldavat deklaratsiooni ei allkirjasta, kuid kelle kaalukas teopanus valeandmete esitamisse väljendub mingis muus teos (vt nt viidatud otsus asjas nr 3-1-1-60-07, p 25 ja

  1. juuni
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-43-10, p 15). Näiteks on senises kohtupraktikas täideviimiskvaliteeti andvaks teopanuseks loetud süüteoplaani väljatöötamist ja selle elluviimise organiseerimist isiku poolt, kes ise maksudeklaratsioone ei esita ega anna selleks isegi vahetut juhist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. aprilli
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-20-15, p 53).
  5. Maksukohustuslase juhatuse liige, kes annab maksudeklaratsioone koostavale ja esitavale raamatupidajale korralduse kajastada deklaratsioonis tegelikkusele mittevastavaid andmeid (arveid) on üldjuhul käsitatav maksuhaldurile valeandmete esitamise kaastäideviijana (kui raamatupidaja on andmete ebaõigsusest teadlik) või vahendliku täideviijana (kui raamatupidaja andmete ebaõigsusest ei tea) (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  6. oktoobri
  7. a otsus asjas nr 3-1-1-48-14 ja
  8. oktoobri
  9. a otsus nr 1-15-9501/62). Järelikult ei välista pelgalt see, et O. Kruuda ise TERE maksudeklaratsioone maksuhaldurile ei esitanud, tema vastutust

§ 3891lg-s 1 ette nähtud kuriteo kaastäideviimise eest. 18

(24)1-18-158 (C) Vahekokkuvõte 67. Eeltoodud põhjusil leiab kolleegium, et osas, mis puudutab O. Kruuda süüditunnistamist

§ 3891lg 1 järgi selles, et ta esitas kaastäideviijana valeandmeid TERE 2015.

a märtsi- ja maikuu KMD-des, tuleb ringkonnakohtu otsus KrMS § 8 p 2, § 268 lg 6 ja § 3051 lg 1 nõuete olulise (KrMS § 339 lg 1 p 12 ja lg 2) rikkumise tõttu tühistada ning saata kriminaalasi ringkonnakohtule uueks arutamiseks. (II) Valeandmete esitamisest TERE TSD-des

  1. Kolleegium peab prokuratuuriga nõustuvalt alusetuks ringkonnakohtu etteheidet, et maakohus väljus süüdistuse piiridest.
  2. O. Kruudat süüdistatakse kokkuvõtlikult selles, et tema „teadmisel ja soovil“ (ehk selgemalt öeldes käsul või korraldusel) tehti TERE varast osaühingutele Fedata Invest, Kiosk24 ja Köök24 ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid summas 1 030 112 eurot 42 senti (ehkki liites süüdistuses maksete saajate lõikes märgitud summad, kujuneb ettevõtlusega mitteseotud väljamakse suuruseks 996 614 € + 30 185,52 € + 47 940 € = 1 074 739 eurot 52 senti). TERE välja makstud raha jõudis pärast pangaülekandeid, mis tehti O. Kruuda kontrolli all olnud isikute pangakontode vahel, lõpuks vastusoorituseta O. Kruuda ja mitme temaga seotud isiku vara hulka. Selleks, et TERE ei peaks kõnesolevatelt väljamaksetelt tulumaksu tasuma, kajastati TERE raamatupidamises tehinguid, mida tegelikult ei tehtud, jättes ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed TERE TSD-des deklareerimata. Valeandmeid sisaldanud TSD-d esitas TERE raamatupidaja süüdistuse kohaselt maksuhaldurile O. Kruuda „soovil, teadmisel ja huvides“. Süüdistuses on veel märgitud, et O. Kruuda „korraldusel teostati näilike tehingute (laen, kokkulepe) alusel Tere AS arvelduskontolt varjatult kasumi väljaviimist eesmärgiga kõrvale hoiduda maksude tasumisest.“
  3. Maakohus tuvastas, et lepingud, millele viidates tegi TERE osaühingutele Fedata Invest, Kiosk24 ja Köök24 süüdistuses toodud väljamaksed, ei kajastanud tegelikke õigussuhteid. Need vormistati üksnes selleks, et TERE saaks teha tulumaksuvabalt ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid O. Kruudale ja temaga seotud isikutele. Mõnevõrra lihtsustatult võib maakohtu tuvastatut resümeerida nii, et O. Kruuda võttis TERE raha endale ja lasi TERE-l seetõttu tekkinud tulumaksukohustuse varjamiseks vormistada hulga väljamõeldud sisuga lepinguid jm dokumente ning teha majandusliku sisuta ülekandeid enda kontrolli all olevate isikute pangakontode vahel.
  4. Kolleegiumi hinnangul ei välju maakohtu osutatud järeldus mitte kuidagi O. Kruudale esitatud süüdistuse piiridest. Süüdistuses on selgelt märgitud, et kõnesolevad väljamaksed ei olnud seotud TERE ettevõtlusega; väljamaksete alusena näidatud lepingud olid näilikud ja nende eesmärk oli võimaldada teha TERE varast maksuvabalt väljamakseid O. Kruudale ning temaga seotud isikutele, mh nende tarbimiskulude katteks. Olukorras, kus TERE väljamaksete aluseks olevad tehingud olid süüdistuse kohaselt näilikud ja neid tegelikult ei tehtudki, jääb ebaselgeks ringkonnakohtu etteheide, et süüdistus oleks pidanud sisaldama faktilisi asjaolusid, mis „sisustaksid näiliku tehingu sõlmimise faktoloogiat“.
  5. Materiaalõiguslikult on väär ringkonnakohtu seisukoht, et TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaldamise välistab see, et TERE poolt Fedata Invest OÜ-le, OÜ-le Kiosk24 ja OÜ-le Köök24 tehtud väljamaksete alusena näidatud lepingud ja arved on kooskõlas RPS §-s 7 sätestatud vorminõuetega. Samuti ei ole õige apellatsioonikohtu arvamus, et „raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastava algdokumendi puudumine (TuMS § 51 19

(24)1-18-158 lg 2 p 3) ja teise tehingu varjamiseks tehtud näilik tehing (MKS § 83 lg 4) on täiesti erinevad materiaalõiguslikud alused“.
  1. TuMS § 51 lg 1 sätestab, et residendist äriühing maksab tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt sama seaduse §-dele 48–
  2. Ettevõtlusega mitteseotud kulu viidatud sätte tähenduses on mh väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument (TuMS § 51 lg 2 p 3). Selliste kulude kohta peab residendist juriidiline isik esitama TuMS § 54 lg 2 kohaselt maksudeklaratsiooni.
  3. TuMS § 51 eesmärk on maksustada ettevõtlusest välja viidud kasumit. Ettevõtlusest välja viidud tähendab seda, et kauba või teenuse eest väidetavalt makstud tasu saab äriühing kasutada varjatult ja maksuvabalt väljamaksete tegemiseks (nt dividendi maksmine osanikele, töötasu maksmine töötajatele või juhatuse liikmetele, kaupade või teenuste eest maksmine isikule, kes varjab oma ettevõtluse käivet). (Riigikohtu halduskolleegiumi
  4. veebruari
  5. a otsus asjas nr 3-3-1-60-11, p 32)
  6. TuMS § 51 lõike 2 punkti 3 kohaldamine on võimalik nii siis, kui arvel on formaalsed puudused, kui ka siis, kui arve ei ole sisuliselt õige (viidatud otsus nr 3-18-1758/26, p 10). Nimelt tuleb lähtuda sellest, et kui tehingu majanduslik sisu on märgitud ebaõigesti, pole tegemist nõuetekohase algdokumendiga. Selline asjaolu võib olla piisavaks aluseks, et kohaldada TuMS § 51 lg 2 p
  7. (Riigikohtu halduskolleegiumi
  8. detsembri
  9. a otsus asjas nr 3-3-1-57-13, p 13) Teisisõnu on TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaldatav mh ka juhtudel, kus arvel kajastatud tehingut ei ole tegelikult toimunud (Riigikohtu halduskolleegiumi
  10. juuni
  11. a otsus asjas nr 3-3-1-27-14, p 28). Sel juhul ei ole MKS § 83 lg-le 4 tuginemine ilmtingimata vajalik (viidatud otsus nr 3-15-1758/30, p 10; vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
  12. veebruari
  13. a otsus asjas nr 3-3-1-83-13, p-d 17–19). TuMS § 51 lg 2 p-s 3 sätestatud väljamakse puhul ei ole vaja tuvastada väljamakse seotust maksumaksja ettevõtlusega, sest selliseid väljamakseid tuleb nii või teisiti maksustada (Riigikohtu halduskolleegiumi
  14. mai
  15. a otsus asjas nr 3-3-1-12-12, p 17). Mis tahes rahaülekanne või sularaha väljamakse, mille tulemusena muutub äriühingu raha ettevõtluses kasutamise kontroll võimatuks, tuleb maksustada TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaselt kui ettevõtlusega mitteseotud väljamakse (Riigikohtu halduskolleegiumi
  16. septembri
  17. a otsus asjas nr 3-3-1-42-11, p 14).
  18. Seega, erinevalt ringkonnakohtu leitust saab väljamakse lugeda TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel ettevõtlusega mitteseotuks ka põhjusel, et selle makse tegemise kohta käival algdokumendil kajastatud tehingut polegi sellisel kujul toimunud (tegemist on näiliku tehinguga), kusjuures osutatud juhul pole alati tingimata tarvis kindlaks teha, kas ja kui, siis millist tehingut näiliku tehinguga varjati. Samas on O. Kruuda süüdistuses kirjeldatud faktid küllaldased, asumaks nende tõendatuse korral seisukohale, et see tegelik tehing, mida MKS § 83 lg 4 tähenduses näilike tehingutega varjati ja mille alusel TERE osaühingute Fedata Invest, Kiosk24 ja Köök24 kaudu O. Kruudale ja temaga seotud isikutele raha üle kandis, oli kinkeleping (võlaõigusseaduse (VÕS) § 259) TERE ja raha lõppsaajate vahel (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  19. septembri
  20. a määrus nr 1-19-7473/180, p 43). Sellisel juhul võis TERE-l tekkida kõnealustelt väljamaksetelt tulumaksukohustus alternatiivselt ka TuMS § 50 lg 1 alusel. Märgitu ei muudaks aga võimalikku järeldust TERE tulumaksukohustuse varjamise ega selle ulatuse kohta.
  21. Kolleegiumi hinnangul andis esimese astme kohus enda tuvastatud faktidele materiaalõiguslikult veatu hinnangu, leides, et kuna TERE väljamaksete aluseks olnud arvetel märgitud tehingud polnud tegelikud, pidanuks TERE TuMS § 51 lg 1, lg 2 p 3 ja § 54 lg 2 kohaselt need väljamaksed enda TSD-des ettevõtlusega mitteseotud kuluna deklareerima. Ringkonnakohtu kriitika on seega 20
(24)1-18-158 alusetu, põhinedes TuMS § 51 lg 2 p 3 vääral tõlgendusel. Kriminaalasja uuesti arutades tuleb ringkonnakohtul vastata ka nendele kaitsjate apellatsioonides esitatud väidetele, mida kasseeritud kohtuotsuses O. Kruudat TERE TSD-des ekslikul põhjusel õigeks mõistes ei käsitletud. (III) O. Kruuda õigeksmõistmisest valevande andmises 78. Kolleegium ei nõustu prokuratuuriga, et kohtud eksisid O. Kruudat

§ 320lg 1 järgi õigeks mõistes selle kuriteokoosseisu tõlgendamisel.

Samas jätsid kohtud enne õigeksmõistva otsuse tegemist kontrollimata, kas süüdistuses kirjeldatud teos võivad olla mõne teise kuriteo tunnused. 79. Prokuratuur heidab O. Kruudale

§ 320

lg 1 järgi ette, et tema andis TERE juhatuse liikmena kohtus vande, mille kohaselt olid tema poolt kohtule esitatud TERE saneerimisavaldusele lisatud võlanimekirjas kajastatud andmed õiged, ehkki tegelikult teadis O. Kruuda nende ebaõigsusest. Nimelt oli võlanimekirjast O. Kruuda korraldusel välja jäetud 1 014 619 euro 45 sendi suurune TERE kohustus Faasani Kaubandus OÜ ees. 80.

§ 320

lg 1 näeb ette karistuse kannatanu või tunnistaja poolt kriminaal- või väärteomenetluses või tsiviilkohtu- või halduskohtumenetluses teadvalt vale ütluse andmise eest või menetlusosalise poolt vande all teadvalt vale seletuse või vande all teadvalt vale vara nimekirja või sissetulekute või kulude arvestuse andmise eest. 81. Kohtud leidsid õigesti, et O. Kruuda kui TERE juhatuse liige ei olnud selle äriühingu saneerimismenetluses menetlusosaline ega vastanud seega ka

§ 320

lg 1 asjasse puutuvas alternatiivis ette nähtud erilisele isikutunnusele (

§ 24lg 1). San

S § 4 kohaselt kohaldatakse saneerimismenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui saneerimisseadusest ei tulene teisiti. TsMS § 198 lg 1 p 2 järgi on hagita menetluses menetlusosalisteks avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud. Hagita menetluse osalised kaasab kohus omal algatusel (TsMS § 198 lg 3 esimene lause).

  1. Kõnesolevas tsiviilasjas oli avaldajaks ehk siis ka menetlusosaliseks TsMS § 198 lg 1 p 2 mõttes TERE kui SanS § 7 lg 1 kohaselt enda saneerimist taotlenud juriidilisest isikust ettevõtja (SanS § 3 lg 1). Väär on prokuratuuri kassatsioonis väljendatud seisukoht, et O. Kruudat kui TERE seaduslikku esindajat tuleb käsitada puudutatud isikuna TsMS § 198 lg 1 p 2 tähenduses. Selleks pidanuks kohus O. Kruuda TsMS § 198 lg 3 kohaselt puudutatud isikuna menetlusse kaasama, mida kohus aga ei teinud ja milleks tal poleks ka alust olnud (menetlusosaliste ringi kohta saneerimismenetluses vt lähemalt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  2. mai
  3. a määrus asjas nr 3-2-1-25-11, p-d 24–30).
  4. Väites, et saneerimisavalduse esitanud juriidilist isikut esindav juhatuse liige tuleb

§ 320

lg 1 kohaldamisel võrdsustada saneerimismenetluse menetlusosalisega, taotleb prokuratuur sisuliselt teo tunnistamist süüteoks seaduse analoogia põhjal. See on aga

§ 2lg 4 järgi keelatud (vt ka nt viidatud otsus asjas nr 3-1-1-49-11, p 39).

Kassaatori põhjendid selle kohta, miks peaks

§ 320

lg 1 hõlmama ka saneerimisavalduse esitaja seadusliku esindaja valevannet, on osaliselt nõustumisväärsed, ent nende õige adressaat on seadusandja. Riigikohus on korduvalt märkinud, et õiguspoliitilistele argumentidele tuginedes ei saa normi tekstist isiku õigusi kitsendavalt ulatuslikult kõrvale kalduda ja et karistusõigusnormi sisu selgitamisel tuleb esmajoones tugineda selle grammatilisele tõlgendamisele (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. märtsi 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-117-16, p 27 ja 15. juuni 2021. a otsus nr 1-20-3067/33, p 10). 21

(24)1-18-158
  1. Leides, et süüdistusaktis märgitud kuriteokoosseisu ei saa kohaldada, peab kohus KrMS § 306 lg 1 p 3 järgi kontrollima, kas tegu võib vastata mõnele muule kuriteokoosseisule, tagades seejuures KrMS § 268 lg 6 nõuete täitmise (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. juuni
  3. a otsus asjas nr 3-1-1-54-16, p 24). KrMS § 309 lg 2 kohaselt on õigeksmõistva otsuse tegemine üldjuhul välistatud, kui kohtu kindlakstehtu vastab mis tahes süüteo tunnustele (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. märtsi
  5. a otsus nr 1-20-470/34, p 23).
  6. Menetletavas asjas jätsid kohtud hindamata, kas O. Kruudale

§ 320

lg 1 järgi esitatud süüdistuses kirjeldatud käitumine võib selle tõendatuse korral vastata mõne teise süüteokoosseisu tunnustele. Süüdistuse kohaselt esitas O. Kruuda kohtule TERE saneerimisavalduse lisana võlanimekirja (SanS § 7 lg 3), millest oli tema korraldusel välja jäetud TERE kohustus Faasani Kaubandus OÜ ees. Märgitut silmas pidades tulnuks kohtutel kontrollida ennekõike seda, kas O. Kruuda võis toime panna

§ 344

lg 1 või § 345 lg 1 või nende ideaalkogumina karistatava kuriteo (vrd nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. aprilli
  2. a otsus nr 1-16-5757/65, p-d 11– 14).
  3. Jättes KrMS § 306 lg 1 p 3 ja § 309 lg 2 nõuded järgimata, rikkusid kohtud O. Kruudat

§ 320lg 1 järgi õigeks mõistes Kr

MS § 339 lg 2 tähenduses oluliselt kriminaalmenetlusõigust. See tingib kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks saatmise. Kriminaalasja uuesti arutades tuleb ringkonnakohtul esmalt tuvastada, kas süüdistuses kirjeldatu on tõendatud, ja anda seejärel KrMS § 268 lg 6 nõudeid järgides hinnang, kas ja kui, siis millisele kuriteokoosseisule O. Kruuda tegu kohtus kindlaks tehtud kujul vastab. Käesolevast otsusest tulenevalt pole enam alust kaaluda

§ 320kohaldamist.

(IV) O. Kruuda apellatsioonimenetluse kulust

  1. Vastuseks kassatsiooni väitele, et ringkonnakohus poleks tohtinud apellatsioonimenetluse kulu suurust kindlaks määrates KrMS § 175 lg-t 2 kohaldada, märgib kolleegium järgmist.
  2. Kaitsjad esitasid ringkonnakohtule taotluse hüvitada O. Kruudale 17 595 eurot, mis süüdistatav maksis apellatsioonimenetluses õigusteenuse eest kahele lepingulisele kaitsjale. Ringkonnakohus mõistis riigilt süüdistatava apellatsioonimenetluse kulu katteks KrMS § 185 lg 1 alusel välja kokku 8100 eurot.
  3. Taotletud hüvitise vähendades tugines ringkonnakohus muu hulgas KrMS § 175 lg-le 2 ja seda kolleegiumi hinnangul põhjendatult. Kaitsjate tööülesanded polnud eristatud ja KrMS § 175 lg 2 mõtte kohaselt ei saa ühe ning sama kaitseülesande täitmise eest mitmele kaitsjale makstud tasu menetluskulu hulka arvata suuremas ulatuses kui see, mida oleks võimalik pidada ühele kaitsjale või esindajale sama ülesande täitmise eest makstavaks mõistlikuks tasuks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. juuni
  5. a määrus asjas nr 3-1-1-63-13, p 23 ja
  6. juuni
  7. a otsus nr 1-19-31/63, p 22).
  8. Mis puudutab väidet, et KrMS § 175 lg 2 on põhiseadusvastane, saab kaitsjaga nõustuda selles, et KrMS § 175 lg 2 riivab süüdistatava põhiõigusi (mh PS § 21 lg 1 ls 2, §-d 14 ja 25). Osutatud riivet õigustab riigi fiskaalhuvi piirata riigieelarve kulusid. Menetletava juhtumi asjaoludel ei kaalu KrMS § 175 lg-st 2 tulenev süüdistatava õiguste riive selle eesmärki üles. Apellatsioonimenetlus ei olnud erakordselt mahukas ega kätkenud eriliselt keerukaid õigusküsimusi. Apellatsioone arutati ühel kohtuistungil vähem kui kolme tunni vältel. Kohtumenetluse poolte seisukohad rajanesid suuresti juba esimese astme kohtu menetluses välja kujunenud positsioonidel. Kolleegiumi hinnangul olnuks O. Kruuda piisavalt tõhus kaitsmine apellatsioonimenetluses jõukohane ka ühele vandeadvokaadile. Asjaolu, et O. Kruuda otsustas 22

(24)1-18-158 kasutada talle KrMS § 42 lg-ga 2 tagatud õigust mitmele kaitsjale, ei tähenda, et riik oleks põhiseadusest tulenevalt kohustatud talle hüvitama kõigile kaitsjatele makstud tasu. Konkreetse normikontrolli raames ei saa kolleegium hinnata, kas KrMS § 175 lg-st 2 tulenev piirang võib mõnes muus olukorras osutuda ebaproportsionaalseks.
  1. See, kes ja millises ulatuses peab käsilolevas kriminaalasjas apellatsioonimenetluse kulu hüvitama, oleneb KrMS § 185 kohaselt sellest, milline otsus kriminaalasja uuel arutamisel tehakse. Samas märgib kolleegium, et olenemata eesseisva menetluse tulemusest ei saa O. Kruuda kanda jätta seda osa apellatsioonimenetluse kulust, mis on tingitud asjaolust, et ringkonnakohus ei lahendanud apellatsioone õigesti juba esimesel korral ja kriminaalasi tuli saata teise astme kohtule uueks arutamiseks (vrd ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. veebruari
  3. a otsus asjas nr 3-1-1-94-06, p 10.2 ja
  4. novembri
  5. a otsus nr 1-17-5210/59, p 41). (V) Kokkuvõte ja menetluslikud taotlused kassatsioonimenetluses
  6. Eeltoodud põhjusil ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 6 ning § 362 p-dest 1 ja 2, tühistab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
  7. juuni
  8. a otsuse osaliselt, saates kriminaalasja tühistatud osas uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Kokkuvõtlikult tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ja kriminaalasi teise astme kohtule uueks arutamiseks saata selles osas, mis puudutab O. Kruudat. Kolleegium ei käsitle kassaatorite väiteid O. Kruuda karistuse kohta, kuna praegu ei ole veel teada, kas ja kui, siis millises ulatuses tunnistatakse O. Kruuda talle esitatud süüdistuses süüdi.
  9. Teisi süüdistatavaid peale O. Kruuda ringkonnakohtu otsuse osaline tühistamine ei puuduta. Ühtlasi ei võta KrMS § 410 lg 2 võimalust pöörata ülejäänud süüdistatavate suhtes tehtud õigeksmõistev kohtuotsus pärast praegust kassatsioonimenetlust täitmisele.
  10. Kaitsjad esitasid Riigikohtule kaks taotlust, milles palutakse hüvitada O. Kruudale kassatsioonimenetluses lepingulistele kaitsjatele makstud tasu kogusummas 11 205 eurot, sh 5715 eurot K. Linnu osutatud õigusteenuse eest ja 5490 eurot J. Tehveri osutatud õigusteenuse eest. Mõlemad taotlused hõlmavad tasu, mis maksti kaitsjatele ringkonnakohtu otsuse analüüsi, kassatsiooni koostamise, prokuratuuri kassatsiooniga tutvumise ja sellele vastamise eest. J. Tehveril kulus õigusabi osutamiseks 30,50 tundi ja K. Linnul 31,75 tundi. Mõlema kaitsja tunnitasu koos käibemaksuga oli 180 eurot.
  11. Kolleegiumi hinnangul saab O. Kruuda valitud kaitsjatele kassatsioonimenetluses makstud tasu pidada KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistlikuks ja seega lugeda menetluskuluks 4000 euro ulatuses. Esiteks välistab KrMS § 175 lg 2 võimaluse hüvitada süüdistatavale mõlemale kaitsjale sisuliselt samade kaitseülesannete täitmise ehk teineteise töö dubleerimise eest makstud tasu. Kahe eraldiseisva, kuid valdavas osas samu teemasid käsitleva kassatsiooni esitamine oli tarbetu ja pigem koormas menetlust. O. Kruuda saavutanuks praeguse tulemuse ka ühe kaitsja kassatsiooni ja kassatsioonivastuse alusel. Teiseks tuleb valitud kaitsjale kassatsiooni koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates võtta arvesse, millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud ja millises mitte (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  12. juuni
  13. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 1058 ja
  14. juuni
  15. a otsus nr 1-20-3067/33, p 20). Menetletavas asjas osutusid kaitsjate kassatsioonides esitatud väited märgatavas osas alusetuks. Seetõttu mõistabki kolleegium KrMS § 186 lg 1 alusel riigilt O. Kruuda kasuks välja 4000 eurot.
  16. Kaitsja J. Tehveri taotlus asendada O. Kruuda nimi Riigikohtu avaldatavas otsuses tähemärgiga jääb rahuldamata, kuna KrMS § 4081 lg 2 kohaselt tuleb süüdistatava nimi avaldatavas kohtulahendis avalikustada. 23
(24)1-18-158 (VI) Süüdistuse puudustest
  1. Kolleegium, nagu ka maakohus, nõustub kaitsjatega, et menetletavas asjas esitatud süüdistus ei vasta lõpuni kohtupraktikas esile toodud süüdistuse selguse ja täpsuse nõudele (vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. detsembri
  3. a otsus nr 1-17-3371/311, p 68 koos sealsete viidetega). Ennekõike käib see O. Kruudale

§ 3891lg 1 järgi esitatud süüdistuse kohta.

Siiski ei ole süüdistus selline, et see muudaks kaitseõiguse teostamise ja asja menetlemise võimatuks või ebamõistlikult raskeks. Seadmata eesmärgiks süüdistuse puuduste ammendavat käsitlust, juhib kolleegium tähelepanu mõnele tüüpveale, mis kipuvad menetluspraktikas korduma. 98.

§ 3891

järgi esitatud süüdistuses on viidatud reale seadusesätetele, millel pole mingit seost O. Kruudale tehtud karistusõigusliku etteheitega maksuhaldurile valeandmete esitamises. Iseäranis pentsik on viide äriseadustiku (ÄS) § 315 lg-le 2, mis näeb ette aktsiaseltsi kahju hüvitamise nõude enda juhatuse liikme vastu, aga ka osutus ÄS § 307 lg-tele 1 ja 4, mis reguleerivad aktsiaseltsi juhatuse esindusõigust. 99. Süüdistuses kasutatakse juriidilisi termineid vales tähenduses. Nii on mõistet ettevõte (TsÜS § 661 ja VÕS § 180 lg 2) pruugitud ekslikult äriühingu kui ettevõtja (ÄS § 1) sünonüümina. Samuti nimetatakse O. Kruudat vääralt OÜ Paide Piim ja TERE omanikuks, ehkki asjaõigusseaduse § 6 lg 2 teise lause järgi ei saa juriidiline isik teisele isikule kuuluda. 100.

§ 3891

lg 1 järgi esitatud süüdistuse teokirjelduse faabula pole üles ehitatud lõpuni loogiliselt ja teksti üksikud osad on omavahel piisavalt seostamata. Seepärast on süüdistuse tekst originaalkujul võrdlemisi raskesti jälgitav. See, millise õigusliku tähenduse on prokuratuur ühele või teisele faktiväitele omistanud, selgub mõnikord alles n-ö tagantjärele ehk süüdistuse hilisemate osadega tutvudes. Süüdistus on kohati üle koormatud ebaoluliste detailidega, mis pigem raskendavad selle mõistmist, millist tegu prokuratuur O. Kruudale ette heidab. Kolleegium märgib, et süüdistuses tuleb karistusõiguslikult olulisi asjaolusid kirjeldada sidusa narratiivina nii, et see oleks raskusteta arusaadav ka lugejale, kellel erinevalt prokurörist pole väidetava kuriteosündmuse kohta eelteadmisi. Lähtepunktiks süüdistuse ülesehitamisel olgu menetletava kuriteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu tunnused. (allkirjastatud digitaalselt) 24

(24)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.