KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2022. a, Tallinn Haldusasja number

) § 121 lg 4, § 187 lg 7, § 203 lg 2, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Vabariigi President kuulutas 29.06.2021 välja isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (ITDS muutmise seadus, 366 SE), millega nähti ette automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu ABIS loomine. Andmekogu ABIS on keskne riiklik andmekogu, kus säilitatakse riiklikes menetlustes kogutud biomeetrilisi isikuandmeid: näo- ja sõrmejäljekujutisi ning peopesajälgi (vt täpsemalt ITDS §-d 154 ja 155).
2. X esitas e-posti aadressilt XXXXXXX Tallinna Halduskohtule 29.07.2021 kaebuse presidendi tegevuse peale ITDS muutmise seaduse väljakuulutamisel. President rikub Eesti Vabariigi Põhiseaduses (PS) sätestatud kohustusi, jätab tagamata kaebaja põhiseaduslikud õigused ja kahjustab tema heaolu. Biomeetrilisi tunnuseid võib kasutada üksnes dokumendi ehtsuse kontrollimiseks ja kasutaja isikusamasuse kontrollimiseks otseselt kättesaadavate võrreldavate tunnuste abil, kui passi või muu reisidokumendi esitamine on seadusega nõutav. Asja lahendamiseks tuleb küsida arvamust Euroopa Liidu Kohtult.
3. Tallinna Halduskohus selgitas kaebajale 09.08.2021 e-kirjaga, et kaebus ei vasta seaduses sätestatud vorminõuetele: seda ei ole allkirjastatud, märgitud ei ole aadressi ega sidevahendite andmeid (

§ 54p 7, § 38 lg 1 p 1).

Halduskohus märkis ka, et ei ole veendunud kaebaja isikusamasuses. Kaebajale anti allkirjastatud kaebuse ning aadressi ja sidevahendite andmete (sh e-posti aadressi) esitamiseks aega kuni 16.08.2021. 3-21-1739 4. Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 01.09.2021 määrusega

§ 121lg 1 p 1 alusel.

Kaebaja soovib sisuliselt, et kohus kontrolliks abstraktselt ITDS muutmise seaduse kooskõla PS-ga, kuid selleks puudub halduskohtul pädevus.

§ 158

lg 4 võimaldab asja lahendamisel jätta kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on PS-ga vastuolus, kuid see eeldab konkreetset vaidlust, mille lahendus sõltub sellisest õigusnormist, mille kohaldamata jätmist kaebaja taotleb. Kaebuse sisu arvestades ei ole praegu tegemist sellise olukorraga. Presidendi tegevus seaduse väljakuulutamisel, millega kaebaja ei ole rahul, on osa seadusandlikust protsessist (vt PS VII ptk). Seega ei saa seda käsitleda haldustegevusena, mida saaks halduskohtus eraldiseisvalt vaidlustada. Abstraktse normikontrolli teostamise võimalused näeb ette põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus (vt § 2 p 1 ja

1. ptk). Õigustloova akti põhiseadusele vastavust kontrollib Riigikohus õigusaktides sätestatud tingimustele vastava taotluse alusel. Ka Riigikohus on selgitanud, et halduskohus ei vaata läbi õigustloovate aktide peale esitatud kaebusi, sest selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord (Riigikohtu 25.10.2017 määrus nr 3-17-749, p 9). Kaebaja võib taotleda PS-ga vastuolus olevate normide kohaldamata jätmist siis, kui tema suhtes on ITDS muutmise seaduse alusel tehtud toiminguid või antud haldusakte, mis puudutavad konkreetselt tema õigusi või kohustusi. Kuna kaebus tuleb pädevuse puudumise tõttu tagastada, ei ole vaja anda täiendavat võimalust kaebuse puuduste kõrvaldamiseks.
2. X esitas e-posti aadressilt XXXXXXX Tallinna Ringkonnakohtule 17.09.2021 avalduse, milles on viidatud halduskohtu 01.09.2021 määrusele. Kaebuse tagastamine rikub kaebaja õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Kohtud on kaebajat represseerinud, ta ei saa kasutada avalikku ruumi ja teenuseid ega vabalt ringi liikuda. Kaebajal ei ole võimalik avaldust digitaalselt allkirjastada, sest ta kasutab Windows 7 operatsioonisüsteemi. Kaebaja ei saa ID-kaarti taotleda, sest see tähendaks tema andmete kogumist. ITDS muutmise seaduse jõustumisel rikub Eesti riik Euroopa Liidu (EL) õigust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus käsitab kaebaja 17.09.2021 avaldust määruskaebusena Tallinna Halduskohtu 01.09.2021 määruse peale. Avaldusest saab järeldada, et kaebaja ei ole nõus kaebuse tagastamisega ning soovib haldusasja menetlust jätkata. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb vaidlustada halduskohtu määrust. Avaldus on esitatud määruskaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul.
4. Avaldusele kehtestatud vorminõuded aitavad tagada, et selle esitab avalduses märgitud isik, see isik on võimeline kohtumenetluses osalema ise või esindaja kaudu ning isik on menetluslikeks toiminguteks kättesaadav. Praegusel juhul ei vasta määruskaebus seaduses sätestatud vorminõuetele, eelkõige ei ole seda digitaalselt allkirjastatud (

§ 203lg 2, § 182 lg 1, § 54 p 7).

Kohtule ei ole esitatud ka käsikirjaliselt allkirjastatud dokumenti. Ringkonnakohus ei pea siiski vajalikuks jätta sel põhjusel määruskaebust käiguta ja anda kaebajale võimalust allkirjastatud määruskaebuse esitamiseks, sest määruskaebust ei saaks ühelgi juhul rahuldada. Ringkonnakohus tagastab määruskaebuse

§ 187lg 2 ja § 207 lg 2 alusel.

1. Halduskohus ei tagastanud kaebust selles esinevate puuduste ja nende kõrvaldamata jätmise tõttu, vaid põhjusel, et vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Seega ei ole määruskaebuse lahendamisel tähtsust, miks kaebaja ei saanud kaebust digitaalselt allkirjastada.
2. Kaebaja on oma õiguste rikkumise seostanud eelkõige sellega, et ITDS muutmise seadus on vastuolus PS-ga. Seega on kaebuse eesmärk tuvastada ITDS muutmise seaduse ja selle alusel 2

§ 203lg 2, § 201 lg 4).

Halduskohus saab kontrollida õigustloova akti või selle sätte põhiseaduspärasust üksnes siis, kui see on vajalik mõne halduskohtu pädevuses oleva konkreetse vaidluse lahendamiseks.

1. Kaebaja on määruskaebuses välja toonud, et ta ei saa taotleda isikut tõendavat dokumenti, sest siis kogutakse tema kohta andmekogusse ABIS kantavaid andmeid. Samas ei ole kaebaja väitnud, et ta oleks taotlenud isikut tõendavat dokumenti ja tema taotlus oleks jäänud läbi vaatamata või rahuldamata seetõttu, et ta keeldus biomeetriliste andmete esitamisest vms. Seega puudub haldusorgani tegevus, mis saaks kaebaja õigusi riivata. Ka kohtusse pöördumise põhiõigus ja konkreetse normikontrolli taotluse esitamise õigus on seotud isiku õiguste riive, mitte hüpoteetiliste juhtumitega.
2. Eelnevat arvestades on kaebaja võimalused halduskohtu 01.09.2021 määruse vaidlustamisega oma õigusi kaitsta on ilmselgelt vähesed. Määruskaebus tuleb seetõttu

§ 187lg 2 ja § 207 lg 2 alusel tagastada. Määruskaebuse tagastamisel loetakse, et määruskaebust ei ole esitatud. (allkirjastatud digitaalselt) 3