← Eesti

3-22-111/35

Obsah (7)§ 361§ 14§ 15§ 18§ 251§ 23§ 29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe (eesistuja), Monika Laatsit, Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 15.03.2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-111 Haldusasi Pol

) § 362 lg 2 alusel, sest isiku suhtes esinevad

§ 361

lg-s 1 nimetatud põhimõte ja

§ 361

lg 2 p-des 3–5 sätestatud 3-22-111 kinnipidamise alused ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p-s 6 sätestatud alus. Türgi Vabariigi kodanik X saabus lennureisiga Istanbulist Tallinna 14.01.2022 kell 20.

  1. Isik esitas piirikontrollis Türgi Vabariigi kodaniku passi kehtivusajaga 26.03.2021–26.03.2031, kus sisaldus Eesti viisa kehtivusajaga 11.01–02.02.
  2. Kuna piirikontrollis olid riiki saabumise alused ebaselged ja vajasid täiendavat kontrollimist, suunati isik teise astme kontrolli reisieesmärgi selgitamiseks. Isiku sõnade kohaselt saabus ta Eestisse turismieesmärgil 15 päevaks. Isik esitas hotelli broneering ajavahemikuks 14.01–28.01.2022 (14 ööpäevaks). Isik broneeris enda kinnitusel hotellitoa 14.01.2022, kuna teda ei lastud lennule ilma broneeringuta. Isikul oli tagasilennu pilet Tallinnast Istanbuli 01.02.
  3. Isik planeeris olla Eestis ligikaudu nädala ja soovis rongi või lennukiga minna nädalaks edasi Prantsusmaale. Isikul on väidetavalt Türgis oma ettevõte – hotell ja tapamaja. Eestis ei ole tal tuttavaid ja sugulasi . Seejärel muutis isik oma ütlusi ja teatas, et plaanis tulla üksnes Eestisse. Tallinna kohta leidis ta teavet väidetavalt internetist, samuti kiitsid seda sihtkohta sõbrad. Täpsemalt Eesti ja Tallinna kohta ta ei tea. Isikul oli kaasas pagas, kus olid ainult täiesti uued riided. Isikule selgitati, et talle on välja antud ühekordne viisa 8 kalendripäevaks ja tema soovitud tingimustel ei saa ta Eestisse siseneda. Isik väitis, et ta ei osanud viisat lugeda. Isikule anti mõista, et teda ei lubata riiki ja koostatakse Schengeni alale sisenemise keeld. Isik keeldus selle peale kodumaale naasmast ja palus piiripunktis rahvusvahelist kaitset. Riigipiiriseaduse (RiPS) § 9 lg 2 kohaselt annab politsei välispiiri ületamiseks loa piirikontrolli läbinud isikule, kelle suhtes ei esine välispiiri ületamist välistavaid asjaolusid ning kes on täitnud Eestisse sisenemise, Eestis viibimise ja Eestist lahkumise nõudeid. VSS § 282 lg 1 kohaselt keelab PPA välismaalasel, kes ei vasta välispiiri ületamise nõuetele, Eestisse siseneda ning koostab sisenemiskeelu otsuse. PPA-l on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse väljasaatmise vältimiseks (

§ 361

lg 2 p 5), kuna on esitanud taotluse alles siis, kui ta sai teada, et teda riiki ei lubata. Rahvusvahelise kaitse saamine on vähetõenäoline, kuna isik tunnistas, et esitas taotluse vaid põhjusel, et tema arvates olid piirikontrolli tegevad politseiametnikud tema vastu ebaviisakad ning tegelikult ei ole tal kodumaal mingeid probleeme.

§ 14

kohaselt tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus esitada PPA-le viivitamatult pärast Eestisse saabumist. Isik on oluliselt viivitanud sooviga taotleda rahvusvahelist kaitset ja teinud seda moel, mis annab põhjuse kahelda tema usaldusväärsuses. Taotluse mitteesitamise puhul oleks isikule koostatud sisenemiskeeld ning isik oleks RiPS § 91 kohaselt kinni peetud ning saadetud Türki. Lähim reis, millega oli võimalik isikut kodumaale välja saata, on 16.01.2022. Kohtule taotluse esitamise hetkeks on

§ 15lg-s 1 toodud toimingud juba teostatud.

Kinnipidamine on vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse vastu võtmiseks ja isikuga täiendava intervjuu tegemiseks. Lisaks eeltoodule on PPA kohustatud

§ 18

lg 2 kohaselt kontrollima esitatud tõendite ja andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid ning tegema selleks vajalikke menetlustoiminguid. Puudutatud isikule ei ole võimalik kohaldada

§-s 29 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid. Isik andis politseiametnikele vastuolulisi ütlusi enda Schengeni alal planeeritud viibimise kohta. Isikul on hotelli broneering ajavahemikul 14.01–28.01.2022 ning tagasipilet Türki 01.02.2022, mis kinnitab tema valmisolekut rikkuda viibimistingimusi ning jääda Schengeni territooriumile ebaseaduslikult, kuna viisa alusel on tal lubatud Eestis viibida ainult 8 päeva. Seega on PPA-l põhjendatud alus arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik olla PPA-le kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ning ta võib põgeneda endale sobivasse riiki. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. 2

(7)3-22-111
  1. X selgitas kohtuistungil, et saabus Eestisse seadusliku viisa alusel. Ta on suurettevõtte omanik. Kui ta sai 14.01.2022 Istanbulis viisa, ei lubatud teda lennukile, kuna tal ei olnud tagasilennupiletit. Lõpuks tuli ta Eestisse, aga saabumisest alates käituti temaga väga ebaviisakalt. Talle öeldi, et ta saadetakse kohe tagasi, mille peale isik ehmus. Kui ta oleks midagi seadusevastast teinud, oleks ta piiriametnikega nõustunud, aga puudutatud isik on enda teada käitunud seadusega kooskõlas ja läks endast välja. Isik tuli Eestisse puhkama, kuid sattus hoopis kinnipidamiskambrisse. Isik kinnitas, et esitas rahvusvahelise kaitse taotluse põhjusel, et temaga käituti ebaviisakalt. Mingisugust ohtu tal Türgis ei ole, kuid ta ei soovi siiski tekkinud olukorras kohe Türki naasta.
  2. Tallinna Halduskohus rahuldas 16.01.2022 määrusega taotluse ning andis PPA-le loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16.03.2022 (kaasa arvatud). X il on olemas isikut tõendav dokument ning viisa Eestis ja Schengeni alal viibimiseks 8 päeva jooksul ajavahemikus 11.01–02.02.2022 (ühekordne sisenemise ja väljumise õigus). Samas on isik väljendanud vestluses PPA ametnikega soovi viibida Eestis või Schengeni alal 15.01– 01.02.2022, s.o 18 päeva jooksul, mille kinnituseks on ta esitanud hotellibroneeringu Eestis vahemikus 14.01–28.01.2022 ja tagasilennupileti kuupäevaks 01.02.
  3. Samuti on isik PPA kinnitusel muutnud vestluse käigus enda selgitusi Eestisse saabumise asjaolude kohta, väites algselt, et soovis Eestist edasi liikuda Prantsusmaale, ja seejärel, et soovis jääda tagasilennuni üksnes Eestisse. PPA hinnang, et isiku suhtes esineb

§ 361

lg-s 1 nimetatud põhimõte,

§ 361

lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused ning VSS § 68 p-s 6 nimetatud alus, on põhjendatud. Isik on andnud vastuolulisi selgitusi Eestisse saabumise eesmärkide ja planeeritavate tegevuste kohta. Ta on viidanud nii turismi eesmärgil Eestisse saabumisele kui ka sellele, et soovib Eestis elada ja ettevõtte siia tuua (vt isikuandmete ankeet, PPA taotluse lisa 5). Isik ei selgitanud kohtuistungil, kus ta plaanib viibida hotellibroneeringu lõppemise (28.01.2022) ja tagasilennupileti (01.02.2022) vahelisel ajal, selgitades umbmääraselt, et võib oma plaane muuta. Isik on väitnud ühtlasi nii seda, et liigub Eestist edasi Prantsusmaale, kui ka seda, et jääb üksnes Eestisse. Isiku selgitus, et ta mõistis viisat ebaõigesti (s.t et ta ei saa viibida Schengeni alal kogu viisa kehtivuse ajal, vaid 8 päeva jooksul), võib iseenesest olla inimlikult mõistetav. Samas kui PPA seda isikule selgitas, ei otsustanud ta teha PPA-ga koostööd ja uurida reisiplaanide muutmise võimalikkust kooskõlas viisaga, vaid esitas hoopis rahvusvahelise kaitse taotluse. Seejuures on isik kinnitanud, mh kohtuistungil, et esitas selle reaktsioonina PPA ametnikult saadud teabele, et teda ei pruugita Eestisse lubada ja saadetakse tagasi kodumaale. Tegelikkuses teda kodumaal mingi oht ei ähvarda. Kohtuistungil selgitas puudutatud isik, et mõistab nüüd viisa tingimusi, kuid sellele vaatamata ei soovi kujunenud olukorras kohe kodumaale naasta. Keskmise mõistliku täiskasvanud isiku puhul saab lugeda sellist rahvusvahelise kaitse taotlemise õiguse kuritarvitamist ebaharilikuks, arvestades, et sellega võib kaasneda pikemaajalisem kinnipidamine rahvusvahelise kaitse asjaolude väljaselgitamiseks. Selliselt toimimine tekitab täiendava põhjendatud kahtluse puudutatud isiku ja tema reisi eesmärgi osas. Isik ei ole enda sõnul varem välisriiki reisinud, kuid saabus nüüd üksinda selge eesmärgita Eestisse. Seejuures selgitas isik, et võttis kaasa USA dollarid, kuna reisib esimest korda ega olnud kursis, mis raha on Eestis käibel. Järelikult ei ole isik teinud kuigi palju eeltööd oma reisi sihtkoha osas. Seejuures olid isikul kaasas vaid täiesti uued ja kasutamata rõivad. Olgugi, et isik selgitas seda kohtuistungil kultuuriliste eripäradega, võib siiski eeldada, et üldjuhul võetakse reisile kaasa ka varem kasutatud rõivaid. Isik on isikuandmete ankeedil ühtlasi kinnitanud, et teda on kuriteo eest karistatud ning selgitas kohtuistungil, et Türgi riigivõimu 3

(7)3-22-111 puhul oli tegemist samalaadse probleemiga, nagu tal on tekkinud Eestis. Nimetatud asjaolud tingivad vajaduse isiku Eestisse saabumise põhjuste ning rahvusvahelise kaitse taotluse asjaolude täiendavaks väljaselgitamiseks. Vastuoluliste selgituste andmine ja põhjendamata rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine, s.o soovimatus Türki naasta, osutavad sellele, et isik ei pruukinud avaldada kõiki olulisi asjaolusid enda ja Eestisse saabumise eesmärkide kohta. Asjaolu, et rahvusvahelise kaitse taotlus esitati lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks ning isik ei soovi Eestist lahkuda, on tuvastatud isiku enda ütlustega. Eelnev loob piisava põgenemisohu kahtluse, seda enam, et isik ei ole väljendanud selgelt valmisolekut oma viisa tingimusi järgida. Muu hulgas on isik viidanud soovile siirduda Prantsusmaale ning valmisolekule enda reisiplaane jooksvalt muuta, millest järeldub, et isik ei näe vaatamata väidetavalt esmakordsele välisreisile probleeme võõrriigis hakkama saamise ja ühest riigist teise liikumisega. X osas tuvastatud asjaolusid arvestades ei saa pidada tõhuseks

§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamist kinnipidamise asemel. Puuduvad andmed selle kohta, et isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

  1. X palub 31.01.2022 ringkonnakohtusse saabunud avalduses, et tema kohta tehtaks juba otsus. Ta on võetud pantvangi, kuid ta ei saa aru, kuidas see on võimalik, kui ta on ettevõtte omanik. Ta on loobunud oma rahvusvahelise kaitse taotlusest . Ta soovib, et ta lastaks kohe vabaks, saadetaks kodumaale või antaks talle siin õigused.
  2. PPA selgitas 02.02.2022 vastuses, et X esitas 16.01.2022 türgikeelse avalduse rahvusvahelise kaitse taotlemisest loobumiseks. Selle eestikeelne tõlge valmis 18.01.
  3. PPA koostas 19.01.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse lõpetamise otsuse nr 70021100061, millega puudutatud isik tutvus 26.01.
  4. Rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses olemise ajal ei tohi isikut Eestist välja saata (

§ 251lg 2).

Puudutatud isik saab PPA 19.01.2022 otsust vaidlustada kuni 07.02.

  1. Kui otsus jõustub 08.02.2022, võtab PPA isiku staatuse muutumise tõttu Eestis seadusliku aluseta viibiva välismaalasena arvele ja saab alustada väljasaatmist ettevalmistavate toimingutega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. X on esitanud halduskohtu määruse edasikaebamise tähtaja jooksul ringkonnakohtule avalduse, milles ta soovib, et ta lastaks kohe vabaks, saadetaks kodumaale või antaks talle siin õigused. Kuigi puudutatud isik ei ole oma avalduses selgesõnaliselt märkinud, et ta soovib halduskohtu 16.01.2022 määrust vaidlustada, on sellest arusaadav, et ta ei ole rahul sellega, et teda kinnipidamiskeskuses hoitakse. Seega käsitab ringkonnakohus X avaldust määruskaebusena, mille saab HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
  3. PPA on 02.02.2022 vastuses selgitanud, et puudutatud isik esitas avalduse rahvusvahelise kaitse taotlemisest loobumiseks ja PPA koostas 19.01.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse lõpetamise otsuse. Praeguseks on selgunud, et puudutatud isik on 07.02.2022 esitanud avalduse, mille kohaselt soovib ta oma rahvusvahelise kaitse menetluse lõpetamise otsusest loobuda ning menetlust jätkata.

§ 23

lg 4 kohaselt on taotlejal õigus nõuda taotluse uuesti läbivaatamist ning

§ 23lg 5 kohaselt tühistab PPA sellisel juhul tagasilükkava otsuse ja jätkab taotluse läbivaatamist, uuendades eelmist rahvusvahelise kaitse 4

(7)3-22-111 menetluse. Seetõttu tunnistas PPA 10.02.2022 otsusega nr 7002110006-2 kehtetuks oma 19.01.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse lõpetamise otsuse nr 7002110006-1 ja uuendas X rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse. PPA on seda asjaolu selgitanud 10.02.2022 vastuses haldusasjas nr 3-22-302, millele on mh lisanud ka isiku avalduse rahvusvahelise kaitse menetlusest loobumiseks (lisa 10) ja PPA 10.02.2022 otsuse (lisa 11). Ringkonnakohtu hinnangul on need tõendid asjakohased ka praeguses menetluses, kus vaidluse all on küsimus, kas puudutatud isik on õiguspäraselt kinnipidamiskeskusesse paigutatud. Ringkonnakohus võtab seetõttu PPA 10.02.2022 vastuse koos lisadega 10 ja 11 praeguse haldusasja materjalide juurde. 8. Halduskohus leidis, et puudutatud isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik ja proportsionaalne ning PPA taotlus tuleb

§ 361

lg 1 ja lg 2 pde 4 ja 5 ning VSS § 68 p 6 alusel rahuldada.

§ 361

lg 1 kohaselt võib isikut kinni pidada § 361 lg-s 2 sätestatud alusel, kui

§ 29

lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.

§ 361

lg 2 p 4 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht; ning p 5 järgi siis, kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.

§ 361

lg 21 kohaselt käsitatakse sama paragrahvi lg 2 p-des 4 ja 7 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu. VSS § 68 p 6 järgi esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. 9. Halduskohtu seisukoht, et puudutatud isiku puhul esines

§ 361lg 2 p-s 5 sätestatud kinnipidamise alus, ei ole põhjendatud.

Nimetatud alus on kohaldatav juhtudel, kui rahvusvahelise kaitse taotlus esitatakse pärast seda, kui isikut juba peetakse kinni lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks VSS alusel ning objektiivsete kriteeriumide põhjal ja konkreetse juhtumi asjaolude hindamise tulemusel on piisavalt alust arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi lahkumiskohustus või vältida väljasaatmist (Riigikohtu 15.04.2021 määrus nr 3-20-2119, p-d 12–13; 17.04.2020 määrus nr 3-19-1068, p-d 16–17; Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2020 määrus nr 3-19-2377, p-d 23–24 ja seal viidatud kohtupraktika). Ringkonnakohus on varem olnud seisukohal, et

§ 361

lg 2 p 5 kohaldamiseks ei pea isikule olema tehtud lahkumisettekirjutust, mille täitmise rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine katkestab. Konkreetse juhtumi asjaolusid silmas pidades võib olla piisav, kui PPA on isiku VSS § 15 lg 3 alusel 48 tunniks kinni pidanud, tehes sellega ettevalmistusi isiku tagasisaatmiseks, ning on piisav alus arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse eesmärgiga lahkumiskohustus edasi lükata või väljasaatmist vältida (Tallinna Ringkonnakohtu 07.04.2020 määrus nr 3-20-2027, p 16; 14.09.2020 määrus nr 3-20-1275, p 15).

  1. PPA on halduskohtule esitatud taotluses selgitanud, et puudutatud isik saabus lennureisiga Istanbulist Tallinna 14.01.2022 kell 20.
  2. Kuna piirikontrollis olid isiku riiki saabumise alused ebaselged ja vajasid täiendavat kontrollimist, suunati ta reisieesmärgi selgitamiseks teise astme kontrolli. Isikuga suheldi tõlgi vahendusel. Talle selgitati, et teda ei lubata riiki ja ta saadetakse piirilt tagasi. Pärast selle info saamist palus isik tõlgi vahendusel varjupaika (kell 21.22). 15.01.2022 oli taotlus vastu võetud. Samal kuupäeval ei saanud isik luba Eestisse sisenemiseks ja politseiametnikud olid asunud talle koostama sisenemiskeelu otsust. Sisenemiskeelu otsuse koostamise ja enda riigist väljasaatmise takistamiseks esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse. Kui isik ei oleks taotlust esitanud, oleks talle esialgu ilmnenud asjaolude põhjal koostatud sisenemiskeeld ja ta oleks RiPS § 91 kohaselt kinni peetud. VSS § 282 lg 5 alusel sisenemiskeelu otsuse täitmiseks peab PPA välismaalase kinni VSS §-des 19–191 sätestatud korras. Vastavalt 5

(7)3-22-111 RiPS § 91 lg-le 1 oleks isik saadetud Eesti Vabariigist välja Türki. PPA taotlusele oli lisatud isiku kinnipidamise protokoll. Selle kohaselt pidas PPA Põhja prefektuuri juhtivametnik isiku kinni

§ 361lg 1, lg 2 p-de 4–6 ja lg 21 alusel.

Kinnipidamise ajaks on protokollil märgitud 14.01.2022 kell 21.11. Muud isiku kinnipidamise protokolli ei ole PPA kohtule esitanud. Eelnevast järeldub, et puudutatud isik peeti kohe kinni

alusel ning VSS alusel ei ole teda kinni peetud. Seega ei saanud halduskohus

§ 361lg 2 p 5 alusel isiku kinnipidamiseks luba anda.

11. Ringkonnakohus nõustub aga halduskohtuga, et puudutatud isikut võib kinni pidada

§ 361lg 2 p 4 kohaselt.

Sätte aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p b. Seejuures ei ole põgenemise oht iseseisev kinnipidamise alus, vaid asjaolu, mis õigustab

361 lg 2 p 4 alusel kinnipidamiskeskusesse paigutamist. Sätte peamine eesmärk on tagada, et isik oleks PPA-le kättesaadav asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks). Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Sätte kohaldamine aitab kaasa ka taotleja teise liikmesriiki edasiliikumise ennetamisele (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1– 18.2). Isikut on

§ 361

lg 2 p 4 alusel õigus kinni pidada senikaua, kuni rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud on välja selgitatud. Kui pärast tähtsust omavate asjaolude selginemist teisi kinni pidamise aluseid ei esine, tuleb isik vabastada (vt Tallinna Ringkonnakohtu 03.09.2021 määrus 3-21-1340, p 13; 09.10.2020 määrus nr 3-201232, p 13.2). 12. PPA esitas halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

sätete alusel vahetult pärast isiku rahvusvahelise kaitse taotluse saamist, mil esines ilmne vajadus selgitada välja taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud.

§ 18

lg 2 kohaselt peab PPA kontrollima rahvusvahelise kaitse taotleja esitatud tõendite ja andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid ning tegema selleks vajalikke menetlustoiminguid. Nagu PPA esindaja halduskohtu istungil selgitas, oli PPA-l järgmise toiminguna kavas anda isiku rahvusvahelise kaitse taotlus menetlemiseks sellega tegelevale ametnikule (protokoll kell 14:17:25). Rahvusvahelise kaitse menetlus oli seega algusjärgus ning isiku põhjalikumad väited esitamata ja kontrollimata. Ringkonnakohus jagab ka halduskohtu hinnangut, et isiku kinnipidamisel ja kohtuistungil antud selgitustest nähtub, et isiku pagulase staatust puudutavad asjaolud on ebaselged. Seetõttu oli vajalik, et isik oleks PPA-le nende asjaolude selgitamise menetlustoiminguteks kättesaadav. 13. Õige on ka halduskohtu hinnang, et puudutatud isikul esineb VSS § 68 p-st 6 tulenev põgenemise oht. Asjaoludest nähtub, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse pärast seda, kui selgus, et tal ei lasta olemasoleva viisa alusel Eestisse siseneda ja ta peaks esimese lennuga Türki naasma. Isik jäi rahvusvahelise kaitse taotluse juurde ja kinnitas soovimatust Türki tagasi minna ka kohtuistungil pärast seda, kui talle veel kord selgitati, et PPA teda olemasoleva viisa alusel riiki ei lase ja teda oleks eelduslikult samal päeval Türki tagasi saadetud (istungi protokoll 14:06:36). Sealjuures on puudutatud isik selgitanud nii kinnipidamisel kui ka kohtuistungil, et esitas rahvusvahelise kaitse taotluse põhjusel, et Eesti ametnikud käitusid temaga ebaviisakalt; samas Türgis on ta oma eluga rahul ja seal ei ähvarda teda hädaoht (vt PPA 15.01.2022 taotluse lisa 5; istungi protokoll kell 14:08:48 ja 14:10:13). Nagu nähtub asja materjalidest, on isik hiljem rahvusvahelise kaitse taotlusest loobunud ja seejärel taas uuesti selle menetlemist soovinud. Lisaks oli isikul esialgu kavas tulla Eestisse ilma tagasisõidupiletit omamata (vt PPA 15.01.2022 taotluse lisa 5), ta on esitanud vastuolulisi selgitusi oma reisi eesmärgi kohta ning maininud mh seda, et sooviks Prantsusmaale minna (istungi protokoll 13:54:37). Need asjaolud tekitavad kahtluse, et isik otsib erinevaid võimalusi Schengeni õigusruumi pääsemiseks ning et 6

(7)3-22-111 ta ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le rahvusvahelise kaitse menetluse toiminguteks kättesaadav. Põgenemisohu jaatamiseks ei pea isik olema eelnevalt üritanud riigist lahkuda või juba korra lahkunud. Tegemist on prognoosotsusega, mille raames hinnatakse isiku teatud liiki käitumise tõenäosust. Võimalik oht ei pea olema realiseerunud (Tallinna Ringkonnakohtu 11.08.2020 määrus nr 3-21-651, p 20). Seega olid PPA taotluse ja halduskohtu määruse tegemise ajal

§ 361lg 2 p 4 kohaldamise eeldused täidetud.

Ringkonnakohus märgib siinkohal, et kuna esmakordsel kinnipidamiskeskusesse paigutamise taotlemisel ja loa andmisel tuleb tegutseda piiratud informatsiooni tingimustes, piisab esmakordse loa andmiseks sellest, et kinnipidamiskeskusse paigutamine on vajalik ega ole ilmselgelt mittemõõdukas (Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p-d 12 ja 14).

  1. Tulenevalt HKMS § 158 lg-st 2 tuleb ringkonnakohtul loamenetluses arvestada ka kohtumenetluse käigus muutunud asjaoludega (nt Riigikohtu 05.04.2019 määrus nr 3-17-2005, p 7). PPA selgitas, et puudutatud isik esitas 16.01.2022 avalduse rahvusvahelise kaitse taotlemisest loobumiseks, mille eestikeelne tõlge valmis 18.01.
  2. Seejärel koostas PPA 19.01.2022 otsuse, millega lõpetas puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse. Seega ei olnud seejärel iseenesest isiku pagulase staatust puudutavaid asjaolusid enam vaja välja selgitada. See vajadus tekkis siiski uuesti, kui isik avaldas 07.02.2022 soovi oma rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemist jätkata. Ringkonnakohus leiab, et PPA võis sellegipoolest ajavahemikus 18.01–07.02.2022 puudutatud isikut

§ 361lg 2 p 4 alusel kinni pidada.

Nagu PPA selgitas, oli isikul õigus vaidlustada PPA 19.02.2022 otsus halduskohtus kuni 07.02.2022 (vt

§ 23lg 3, § 251 lg 1, § 31 lg 1 p 1).

15. Kokkuvõttes ei saa praegusel juhul puudutatud isikut kinni pidada

§ 361

lg 2 p 5 kohaselt, kuid teda on õigus kinni pidada

§ 361lg 2 p 4 alusel.

Eelnevast tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. 16.

§-st 13 ja HKMS § 175 lg-st 3 lähtuvalt tuleb kohtumääruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga. 17. X ile tuleb türgi keelde tõlkida käesoleva määruse sissejuhatus, resolutsioon ja põhjendused. (allkirjastatud digitaalselt) 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.