lg 1 kohaselt tuleb surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud. Lg 2 kohaselt tuleb matusekulud hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. Kui matusekulud kandis muu isik, tuleb matusekulud hüvitada temale. Marko Vesi ei vaielnud tsiviilhagi varalisel nõudele vastu.
kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 p 5 kohasel on kahju tekitamine õigusvastane, kui sellega rikuti kannatanu omandit.
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et Marko Vesi vastu varalise kahju hüvitamise nõudes esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava Marko Vesi kuritegeliku käitumise tulemusena. Kui Marko Vesi ei oleks põhjustanud M. H.i surma, ei oleks V. ja H. H.il tekkinud kulutusi seoses M. H.i matustega. Kannatanud on neile tekkinud kulutused dokumentaalselt tõendanud ja nende suurus on kohtu arvates põhjendatud. Marko 14 Vesi ei ole kannatanute tsiviilhagi suurusele ka vastu vaielnud, ega vaidlustanud matusekulutuste summade suurust. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Eeltoodust tulenevalt tuleb varaline kahju süüdistatavalt välja mõista M. ja H. H. kasuks 5210 eurot. Moraalse kahju hüvitise suuruse jättis Marko Vesi kohtu otsustada.
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
Vastavalt
lg 5 hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi.
lg 2 kohaselt tuleb isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma üksnes isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral.
kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamine tähendab isiku kehalise või vaimse heaolu seisundi halvendamist. Kehavigastuseks loetakse deliktiõiguses vigastusi, millega kaasneb isiku kehalise terviklikkuse rikkumine või kahjustamine teatava välise füüsilise mõjutuse tulemusena. Tervisekahjustuseks loetakse mistahes hälbe tekitamist inimorganismi normaalse ja tavapärase seisundiga võrreldes. Menetlusesemeks olevas kriminaalasjas on kohtus leidnud tuvastamist M.Vesi süü KarS § 118 lg 1p1,7 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ja kriminaalasjas on tõendatud Marko Vesi poolt M. H.ile tervisekahjustuste tekitamine. Seega on käesolevas kriminaalasjas leidnud tõendamist, et tegemist oli õigusvastase käitumisega
lg 1 p 2 alusel ning süüdistatava õigusvastane käitumine on põhjuslikus seoses kannatanule kehavigastuste ja tervisekahjustuse tekitamisega. M.Vesi õigusvastase käitumise tulemusena on kannatanu M. H. saanud tervisekahjustusi ning kehavigastusi, mis tõid kaasa kannatanu surma. Kohtumenetluse käigus ei ole tuvastatud
Kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal üldjuhul tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju suuruse tõendamine ei ole iseenesest võimalik. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus
MS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Hagejal ei ole vaja endal mittevaralise kahju tekkimist eraldi tõendada, kui sellega kaasneb kehavigastus.
lg 5 näeb ette, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramiseks puuduvad objektiivsed kriteeriumid, kohus lähtub kahju hüvitise suuruse määratlemisel nii kuriteo asjaoludest, kannatanule tekitatud vigastustest kui ühiskonna üldisest heaolu tasemest. Võimalikuks vaidlusküsimuseks jääb ainult hüvitatava kahju ulatus ning konkreetse rahalise hüvitise suurus. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue kriminaalmenetluse raames võimaldab kannatanul ületada kuriteo negatiivseid tagajärgi. Samuti võimaldab see korvata ühiskonna õiglustunde riivet, mis 15 kuriteoga kaasneb. Mittevaralise kahju hüvitise määramine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb asjaoludest lähtudes. Ei ole võimalik kindlaks määrata täpseid tariife, mis mingi vigastuse eest järgneks. Kohtu ülesandeks on hinnata konkreetseid asjaolusid ning nendest tulenevalt määrata otsusega ka vastav rahasumma. Seega peab mittevaralise kahju hüvitis olema proportsionaalne õigusrikkumise raskusega. On keeruline, kui mitte võimatu välja tuua mingit põhimõtet, mis näitaks, millisel juhul on rikkumine raske või kerge. Tegu on üksikjuhtumile antava hinnanguga. Samas peab mittevaralise kahju hüvitist välja mõistes olema kohus veendunud, et väljamõistetava hüvitise sissenõudmine ei too kaasa kahju tekitanu ja tema perekonna heaolu olulist langust. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-1-01 andnud mittevaralise kahju suuruse määramiseks järgmisi juhiseid: „mittevaralise kahju suurus väljendub kohtu hinnangus, mille kujundamisel kohus juhindub õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ning kohtupraktikast. /…/. Hindama peab nii kahju tekitamise asjaolusid, kahju iseloomu ja kahju tekitanu süü astet kui kahju tekitanu varalist olukorda. Samuti võib hüvitise vähendamise aluseks olla kahju tekitanu poolt kannatanule hüvitatud või hüvitamisele kuuluv varaline kahju ja selle suurus. Kohus peab olema veendunud, et väljamõistetava hüvitise sissenõudmine ei too kaasa kahju tekitanu ja tema perekonna heaolu olulist langust.” Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-34-05 p 22 mh selgitanud, et moraalse kahju eest väljamõistetava hüvitise õiglane suurus peab vastama senisele kohtupraktikale ja ühiskonna üldise heaolu tasemele. Kohus leiab, et M.Vesi süüline käitumine, tekitas kannatanutel mittevaraline kahju ning Marko Vesi teol ja kannatanutele tekitatud mittevaralise kahju vahel on põhjuslik seos. Marko Vesi põhjustas oma süülise käitumisega M. H.i surma ja tema surm põhjustas vanematele, so V. ja H. H.ile mittevaralise kahju. Tegemist on ka selliste asjaoludega mittevaralise kahju põhjustamisel, mida on alust hinnata erandlike asjaoludena
Iga surm toob kaasa ebameeldivusi ja hingevalu ning neid ebameeldivusi tuleb teatud piirini ka taluda. Käesolevas kriminaalasjas esinevad erandlikud asjaolud, mis seisnevad esmalt faktis, et vanem pidi matma oma lapse. Loodusseaduse kohaselt sureb vanem põlvkond enne oma lapsi, s.o lapsed matavad oma vanemad. Loodusseaduse vastane on aga vastupidine olukord, kus vanem peab üle elama oma lapse surma ja matma oma lapse. Selline loodusseaduse vastane olukord mõjub vanema psüühikale ja taoline mõju on seda suurem, kui laps, olgugi, et täiskasvanu, sureb kellegi vägivaldse teo tagajärjel. Sellisest olukorrast on raske üle saada ja vanem jääb kestvalt otsima põhjuseid, miks elu läks selliselt ja kuidas elu oleks siis, kui see kõik ei oleks juhtunud. Kannatanud tulid kohe peale sündmust Saaremaalt Tallinna, käisid haiglas oma poega vaatamas ja nägid teda peale operatsiooni voolikute ja muude meditsiiniseadmete külge kinnitatuna oma elu eest võitlemas. Nad pidid leppima mõttega, et poeg ei välju sellest olukorrast elusana. Seega viibisid kannatanud kuriteosündmusega ajalises läheduses. Neil asjaoludel loeb kohus mittevaralise kahju tekitamise piisavaks, et lugeda kahju tekkinuks erandlikel asjaoludel.
lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud, et rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus
MS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Samas peavad kohtute väljamõistetavad mittevaralise kahju hüvitiste suurused vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning kasvõi juba üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad. Rahalise hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada erineva isikukahju (nt erineva tervisekahjustuse) tekkimisel selle tagajärgi kannatanule, st tema eeldatavat "valu suurust".
Ehkki see on hagiavalduses sõnastatud raskesti mõistetavalt, võib kannatanu taotlusest aru saada, et viivist taotletakse nii tsiviilhagi summalt kui kaitsjale makstud tasudelt.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Tallinna Ringkonnakohus on oma 13.04.2016.a lahendis nr 1-15-9505 p-s 10.
Samuti mõistab kohus alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kannatanute menetluskulude nõude 6769.35 euro hüvitamiseni AS X kasuks viivis
MS § 306, 310- 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Marko Vesi KarS § 118 lg 1 p 1, 7 järgi ja mõista karistuseks vangistus 5 aastat. KarS § 73 lg 2 kohaselt kuulub kandmisele 6 kuud vangistust. 18 KarS § 68 lg 1 alusel arvata koheselt kandmisele kuuluva karistusaja hulka kinnipidamise aeg 09.06.20-10.06.20 s.o 2 päeva. Koheselt kuulub kandmisele seega 5 kuud ja 28 päeva vangistust, mille kandmisaja alguseks lugeda reaalselt kandmisele asumise kuupäev. KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et vangistust ei pöörata osaliselt s.o 4 aasta ja 6 kuud täitmisele, kui Marko Vesi ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Marko Vesi suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Marko Vesilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1460 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel määratud kaitsetasu 182.40 eurot ja ekspertiisikulu 222 eurot riigituludesse. Kohustada Marko Vesi tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsetasu ja ekspertiiskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 155.36 eurot. Menetluskulud kogusummas 1864.40 tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99921700035407. Selgitusena võib märkida „Marko Vesi, kriminaalasi 1-211667, menetluskulud.“ Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Välja mõista Marko Vesilt kannatanute V. H.i ja H. H.i kasuks varaline kahju summas 5210 eurot ja mittevaraline kahju summas 30000 eurot. Välja mõista Marko Vesilt TsMS § 367 alusel alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kannatanute V. H.i ja H. H.i nõude 35210 eurot täitmiseni V. H.i ja H. H.i kasuks viivis
lg 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 35210 eurot Mõista Marko Vesilt välja V. H.i ja H. H.i (kannatanute) kasuks valitud esindajale makstud tasu hüvitamiseks 6769.35 eurot ja kanda see AS X arvelduskontole EExxx. Välja mõista Marko Vesilt TsMS § 367 alusel alates kohtuotsuse jõustumisest kuni esindaja kulude hüvitamiseni summas 6769.35 eurot AS X kasuks viivis
Asitõendid – CD-plaadid salvestuste ja vaatlusprotokolli lisadega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule. 19 Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 03.09.2021 Kohtunik Liina Pohlak Rahvakohtunikud Ester Esvald Eva Ojavee 20
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.