← Eesti

1-20-6529/54

1-20-6529 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Sekretär Tõlk Kriminaalasi Süüdistatav Kaitsja Tõkend Prokurör Kannatanu Harju Maakohus,

§ 126lg 3 p 2 alusel K.

M.le. 10. Asitõendid – A. Samoilovi kinnipidamisel äravõetud esemed, s.o spordijalatsid Puma, pruunikas triibuline triiksärk Tiklas, rohelist värvi püksid Vaeltaja, beeži värvi säärised ja sokid –

§ 126lg 3 p 2 alusel A.

Samoilovile. 11. Asitõendid – A. T.ilt äravõetud esemed, s.o vabaajapüksid Würth Modyf, jalatsid Ecco, sinist värvi verekahtlase määrdumisega jope, halli värvi T-särk verekahtlase määrdumisega –

§ 126lg 3 p 2 alusel A. T.ile. 2 12. CD-plaadid ja DVD-plaadid jätta Kr

MS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

  1. Kohtuotsus anda kohtumenetluse pooltele ja edastada Tallinna Vanglale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK
  2. Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas Harju Maakohtule
  3. septembril 2020 süüdistusakti, mille kohaselt A. Samoilovile esitati süüdistus KarS § 113 lg 1 järgi E. H. tapmises. Harju Maakohtu
  4. septembri
  5. a määrusega anti süüdistatav talle esitatud süüdistuses kohtu alla. Harju Maakohtus toimusid kohtuistungid
  6. märtsil, 15-
  7. aprillil,
  8. aprillil,
  9. aprillil,
  10. mail ja
  11. mail
  13. Kohtuvaidluses taotles prokurör süüdi tunnistamist KarS § 113 lg 1 järgi ja tema karistamist 13 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistuse alguseks lugeda
  14. juuni 2020, mil A. Samoilov peeti kahtlustatavana kinni. Samuti palus prokurör mõista süüdistatavalt välja kriminaalmenetluse kulud kokku summas 4561,80 eurot, millele lisanduvad kohtumenetluses tekkinud kulu ja sundraha. Kriminaalmenetluse kulud kokku summas 5415 eurot palus prokurör jätta riigi kanda. Samuti palus prokurör hävitada kui väärtusetud järgmised esemed: katkise pudeli pudelikael; 2 suitsukoni; suitsupakend ZIG-ZAG; pluus Essentials; kapuutsiga dressipluus Divided; kapuutsiga jope Authentic Performance; aluspüksid (2 tk, valged ja mustad); tekk; sinist värvi jope Pierre Sport; plastikpudel Brusnichnaya 275 ml; jalanõud Adidas (surnukeha jalast); musta värvi püksid H&M (surnukeha jalast); kõrvaklapid Sony; surnukeha seljast aluspüksid; jope Smash; kleit; jope Smash taskus olnud esemed – katkise raamiga optilised prillid, musta värvi kapuutsiga jope, madratsikate, ristikujuline kulon, verekahtlase määrdumisega tualettpaberirull, klaaspudel Mõrnaja, suitsupakk Marlboro Gold; naistekotist võetud kiletasku E. H. nimele väljastatud juhiloaga, passiga ja meditsiiniliste dokumentidega; kasukas; sinist värvi kapuutsiga jope; kolme sinist värvi triipudega dressipluus; verekahtlase määrdumisega paber; sündmuskohalt võetud DNA-proov (1 tk); 2-liitrine plastikpudel Rock; A. Samoilovi kinnipidamisel äravõetud 0,5-liitrine viinapudel Oma Viin; K. M. riietelt ja A. T.i riietelt võetud DNA-proovid; A. Samoilovi kinnipidamisel äravõetud esemed: spordijalatsid Puma, pruunikas triibuline triiksärk Tiklas, rohelist värvi püksid Vaeltaja, beeži värvi säärised ja sokid. Jope Smash taskust leitud 5 eurot, 10 eurot ja 20 senti palus prokurör tagastada kannatanu M. L.ule. Kohtutäituri dokumendid K. M. nimele ja K. M.lt äravõetud riietusesemed palus prokurör tagastada K. M.le. A. T.ilt äravõetud riideesemed palus prokurör tagastada A. T.ile. CD- ja DVD-plaadid salvestistega palus prokurör jätta kriminaalasja materjalide juurde.
  15. Kaitsja taotles kohtuvaidlustes mõista A. Samoilov õigeks talle etteheidetud teos selle tõendamatuse tõttu ja palus ära märkida süüdistatava õigus nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist ning ära tuua A. Samoilovilt alusetult vabaduse võtmise päevade arv alates tema kinnipidamisest
  16. juunil
  17. Kriminaalmenetluse kulud 3 palus kaitsja jätta riigi kanda. A. Samoilov ei tunnistanud end teo toimepanemises süüdi ja palus end õigeks mõista. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  18. A. Samoilovile heidetakse ette KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemist, mis seisnes järgmises. Süüdistuse kohaselt kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte varem kui 30.05.2020 kell 13.15, viibides Tallinnas Juhkentali x asuva maja juures asuvas mahajäetud abihoones, lõi A. Samoilov E. H.le korduvalt jõuliselt kõvade tömpide esemetega (sh rusikas ja jalg) näo, pea ja ülakeha piirkonda ning ühel korral õhukese teraga torke-lõikevahendiga vasakule poole oimu piirkonnas. Sellise tegevuse tagajärjel suri E. H. sündmuskohal.
  19. KarS § 113 lg-s 1 kirjeldatud kuriteo objektiivne süüteokoosseis eeldab selle kindlaks tegemist, et on toime pandud suvaline tegu (tegevus või tegevusetus), mis põhjustas tagajärjena teise inimese surma.
  21. mai
  22. a sündmuskoha vaatlusprotokolli (kd II, tl 8-60) kohaselt leiti Tallinnas Juhkentali tee x olevas abihoones (kuuris) E. H. surnukeha, kelle tundis ära tema endine abikaasa A. H. (äratundmiseks esitamise protokoll, kd II, tl 61). Tunnistajate K. M. ja V. T. ütluste kohaselt oli tegemist K. M. ja E. H. (omavolilises) kasutuses olnud hoonega, kus nad vahepeal ööbisid. Nii tunnistaja K. M. kui ka süüdistatava kohtumenetluses antud ütlustest nähtub, et E. H. ja K. M. olid elukaaslased; K. M. sõnul olid nad koos neli aastat, abihoones elasid kaks aastat. Abihoone puhul oli tegemist mahajäetud kuuriga.
  23. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktiga nr 20E-AOS0033/270 (kd II, tl 64-86) on tuvastatud, et E. H. surma oli põhjuseks aju-kolju kinnine tömp trauma vasaku kiiruluu, oimuluu soomusosa ja kiilluu suure tiiva põhiluu-urkesse ja oimuluu nibujätkerakkudesse ulatuva joonmurruga, joonmurruga parema oimuluupüramiidi eesmisel pinnal, näokoljuluude murdudega, verevalandusega põhiluu-urkesse, otsmikuurkesse, paremasse ülalõuaurkesse ja mõlema oimuluu nibujätkerakkudesse; verevalumiga ajuripatsis, vasakpoolse kõvakelmealuse verevalumiga, koldeliste ämblikuvõrkkelmealuste verevalumitega mõlema oimusagara, parema otsmikusagara ning väikeaju parema poolkera pinnal, peaaju põrutuskolletega mõlemas oimusagaras, ulatuslike verevalumitega kõõlustanul, nahaaluste verevalumitega juustega kaetud peanahal ning näol, nahamarrastustega paremal põsel ja vasaku silma ülalaul, põrutushaavadega huulte limaskestal. Vigastuste tüsistusena tekkis peaajuturse koos peaaju keskjoonestruktuuride nihke ja aju-seljaajuvedeliku ringluse häirega ning kopsuturse. Vigastused on tekitatud korduvate jõuliste löökidega näkku ja juustega kaetud peanahale kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega, nende hulgas ka rusika ja jalaga ning mõne muu väljavõlvuvat osa või serva omava kõva tömbi piiratud pinnaga esemega. Lisaks surma põhjustanud vigastustele olid E. H.l nahaalused verevalumid kehatüvel, paremal õlavarrel, mõlemal labakäel, mis võivad olla tekitatud löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega (näiteks rusika või jalaga), kusjuures nahaalused verevalumid vasaku õlavarre välisküljel võivad olla tekitatud ka löögist või löökidest mõne pikliku kujuga kõva tömbi esemega. Nahaalused verevalumid alajäsemetel võivad olla saadud analoogsetest löökidest 4 kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega kui ka löökidest või kukkumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid või pindu. Nahakriimustused vasakul tuharal ja paremal reiel võivad olla tekitatud kriimustamisest mõne tömbi eseme terava osa või servaga. Nahaaluskude läbistav torke-lõikehaav vasakul pool otsmikul juustega kaetud peanahal on tekitatud terava vägivalla toimel, võimalik, et löögist õhukese teraga torke-lõikevahendiga (tera laius orienteeruvalt 1 cm). Kõik vigastused on tekitatud suhteliselt lühikest aega enne surma saabumist lühikese ajavahemiku jooksul.
  25. mail 2021 toimunud kohtuistungil üle kuulatud eksperti A. V. ütluste kohaselt on vaid peapiirkonda langenud vähemalt 18-20 lööki ehk isikut peksti intensiivselt, võttes arvesse ka kehatüvel ja jäsemetel tuvastatud vigastusi. Ekspertiisiakti kohaselt lähtudes koolnumuutuste iseloomust surm saabus orienteeruvalt 12-24 tundi enne laiba vaatlust sündmuskohal (
  26. mail 2020 kell 13.15). Kohtus selgitas ekspert, et on võimalik, et surm saabus ka 8-9 tundi enne laiba vaatlust. Samuti nähtub ekspertiisiaktist ja seda kinnitavad ka eksperdi ütlused kohtuistungil, et pärast talle vigastuste tekitamist võis E. H. elada veel 3-5 tundi. Samas tekivad reeglina selliste peavigastuste korral kohe teadvusehäired, mis arenevad sügava teadvusekaotuseni.
  27. Seega ekspertiisiaktist ja eksperdi ütlustest tuleneb, et E. H. surm oli vägivaldne, s.o põhjustatud teise isiku poolt, kes lõi teda muu hulgas korduvalt peapiirkonda, põhjustades ajukoljutrauma, mis lõppkokkuvõttes viiski kannatanu surmani. Samuti on oluline, et kuigi E. H. oli pärast peksmist veel üsna pika aja jooksul elus, on ebatõenäoline, et ta sai selle aja jooksul aktiivselt tegutseda.
  28. A. Samoilov eitab oma kohtumenetluses antud ütlustes teo toimepanemist. Samuti ei ole sündmust ehk E. H. väidetavat peksmist pealt näinud ükski tunnistaja. Eeltoodust tulenevalt selleks, et teha kindlaks, kas A. Samoilovile esitatud süüdistus on põhjendatud, tuleb praeguses kriminaalasjas tuvastada sündmuskohal, s.o Filtri tee x aadressil viibinud isikute ringi ajal, mil E. H. peksmine võis aset leida. Kohtumenetluses on tunnistajatena üle kuulatud A. T., K. M., J. T., A. G. ja V. T.. Samuti andis ütlusi ka süüdistatav A. Samoilov. Kohus jätab tõendite hindamisel tõendikogumist välja J. T. kohtumenetluses antud ütlusi, pidades neid tervikuna ebausaldusväärseks. Tunnistajal oli tõsiseid raskusi talle esitatavatest küsimustest arusaamisel ja nendele vastamisel, oli ilmne, et J. T. ei ole kindel, mis päevast üldse räägitakse ja ta meenutas enda ja teiste isikute käitumist väga katkendlikult ja vastuoluliselt ning sedagi vaid tingimusel, et kohtumenetluse pooled esitasid talle suunavaid küsimusi. Lisaks ei suutnud tunnistaja määratleda sündmusi ka ajateljel, s.o mis toimus hommikul ja mis toimus õhtul. Ka kohtueelses menetluses antud ütluste meenutamisel ei suutnud tunnistaja küsimustele vastata. Prokurörile vastates selgitas tunnistaja, et pärast paariaasta tagust liiklusõnnetust on tal mäluaugud.
  29. Võttes arvesse, et süüdistuses kirjeldatud teost on kohtumenetluse ajaks möödunud pikem aeg ja tunnistajate mälule on ilmselgelt avaldanud mõju alkoholi tarbimine, on sündmuskäigu ajaliste piiride määratlemiseks lisaks olulised kriminaalasjas asitõenditena vaadeldud videosalvestised sündmuskoha läheduses olnud videokaameratest. Kuna videosalvestiste kvaliteet ei võimalda näha toimuvat detailides, tuleb omakorda salvestistel kajastatut kõrvutada tunnistajate ja süüdistatava ütlustega.
  30. juuni
  31. a asitõendi vaatlusprotokollis (kd II, tl 905 98) vaadeldi Filtri tee x hoonel paigaldatud videovalvesüsteemi, mis on suunatud Filtri tee, Võistluse 41 ja Juhkentali tn 44 majade, bussipeatuse „Bussijaam“ ning Juhkentali tn-Filtri teeOdra tn ristmiku poole ajavahemikus
  32. mai 2020 kl 00.00 –
  33. mai 2020 kell 12.
  34. Salvestise aja erinevus reaalajaga on +14 minutit. Samas protokollis on vaadeldud ka aadressil Tartu mnt 31, Tallinn asuva hosteli videokaamerat ajavahemikus
  35. mai 2020 kell 08:00 kuni
  36. mai 2020 kell 11.
  37. Selle salvestise aja erinevus reaalajaga on +1 tund ja 3 minutit.
  38. juuli
  39. a asitõendi vaatlusprotokollis (kd II, tl 99-102) vaadeldi aadressil Juhkentali tn 37 asuvaid Neste tankla videokaameraid, mis on suunatud tanklast väljasõidu ja Juhkentali Rimi poe poole ajavahemikus
  40. mai 2020 kell 06:45-06:
  41. Salvestise aja erinevus reaalajaga on +1 tund.
  42. juuli
  43. a asitõendi vaatlusprotokollis (kd II, tl 103-106) vaadeldakse Tallinna linna juhtimiskeskuse turvakaamerat „Tallinn/Kesklinn/Juhkentali-Filtri“ ajavahemikus
  44. mai 2020 kell 16:35 kuni
  45. mai 2020 kell 13:
  46. Kaamera on suunatud Odra tn poolt Juhkentali tn ja Filtri tee poole ning töötab liikumise peale, mistõttu videosalvestised on katkendlikud. Aja erinevust võrreldes reaalajaga ei ole.
  47. Kohtu hinnangul on isikuliste tõendiallikate ja videosalvestise koostoimes tuvastatud järgnev sündmuste käik.
  48. juuni
  49. a asitõendi vaatlusprotokollist ja selle lisaks olnud Filtri tee 1, Tallinn asuva turvakaamerate videosalvestistelt nähtub, et
  50. mai
  51. a hommikul videosalvestise aja järgi kell 09:25 (tegelikult kell 09:11) lahkuvad K. M. ja E. H. koos abihoonest-kuurist, kus nad ööbisid (kd II, tl 90-91).
  52. mail 2020 kell 10:30 (tegelikult kell 10:16) tulevad Juhkentali tänaval asuvasse „Bussijaama“ peatusesse A. G. ja J. T.. Neile järgnevad E. H. ja A. Samoilov, kellel on seljas heledat värvi jope, laigulised rohelised püksid ja tumedad heledate taldadega jalatsid. A. Samoilov läheb abihoonesse, naised jäävad kolmekesi bussipeatuse pingile (kd II, tl 91). K. M. tuleb bussipeatusse mõne minuti möödudes ja seejärel alates kella 10:38 kuni kella 12:25 (tegelikult kella 10:24-12:11) liigub bussipeatuses viibivate naiste ja abihoone vahel. J. T. ja A. G. käivad ka abihoones, kuid viibivad seal vaid mõne minuti (kd II, tl 91 pöördel). Samuti nähtub videosalvestiselt, et kell 11.32 (kell 11:18) tuleb bussipeatuse juurde meesterahvas, kes ühineb seltskonnaga ja suhtleb nendega ning läheb ära kell 12:14 (kell 12:00). Videosalvestiselt nähtuvat kinnitab tunnistaja K. M., kelle ütlustest nähtub, et
  53. mai 2020 hommikul, olles Keskturu Grossi poe juures, said tema ja E. kokku A. Samoiloviga, samuti tulid sinna J. T. ja A. G.. Kuna A. Samoilov väitis, et tal valutab selg, tõi K. M. teda enda elukohta, s.o Juhkentali tänaval asuvasse abihoonesse. Süüdistatav andis raha alkoholi ostuks. Sama kinnitab ka tunnistaja A. G.. Teised ehk J. T., A. G. ja E. H. jäid bussipeatusse ja jõid seal viina, mida osteti süüdistatavalt saadud raha eest. Eeltoodut kinnitab ka A. Samoilov kohtus antud ütlustes, mille kohaselt
  54. mail 2020 kell 21.00 tuli ta Soomest Tallinnasse, soovides kohtuda oma pojaga. Olles laeval, sai ta kokku ühe vene keelt kõneleva meesterahvaga ning laevalt tulles läks ta selle meesterahva juurde, kus jätkas viina joomisega. Sealt pidi ta mingi hetk lahkuma, kuid vahepeal tutvus veel ühe mehega, kellel oli nägu verine ja kellega samuti tarvitati koos alkoholi. Ööbima läks ta hostelisse, kus ärkaski
  55. mai
  56. a hommikul tugeva seljavaluga. Grossi poe juures jätkas ta alkohoolsete jookide tarbimisega. Keila 10.00 ajal kohtas ta K.it, kellelt küsis, kas ta saaks nende juures magada. K. ütles, et tule meie juurde ja osta E.ile pea parandamiseks jooke. Veel oli seal kaks süüdistatavale tundmatut naisterahvast. Poest osteti viina ja muid jooke. A. Samoilov ostis ka 6 ise kaks pudelit viina tarvitamiseks, samuti arvab ta, et kindlasti andis raha ka alkoholi ostuks. Süüdistatav läks abihoonesse, kuid naisterahvad jäid välja bussipeatusse. Abihoones jõi süüdistatav 0,5 liitrit viina ja vahepeal ka tukastas. K. vahel käis ka tema juures abihoones, tegi suitsu. Süüdistatav palus mitmel korral, et K. kutsuks naisi abihoonesse, kuid K. ei tahtnud neid kutsuda, seetõttu oli A. Samoilov ka solvunud, et talt võeti vastu raha alkoholi jaoks, aga temaga ei suhelda. Vahepeal andis süüdistatav K.ile raha, et ta tooks 2 pudelit viina juurde, sest viimane väitis, et alkohol on otsas. Samuti viis K. M. A. Samoilovi palvel ära viimase võtit Masina tänava hostelisse, kus A. Samoilov oli ööbinud eelmisel ööl.
  57. Filtri tee 1 videokaamera salvestiselt nähtub, et kell 12:36 (kell 12:22) lahkuvad naisterahvad, s.o J. T., A. G. ja E. H. kolmekesi bussipeatusest ja liiguvad Tallinna Bussijaama suunas (kd II, tl 91 pöördel - tl 92). Tunnistajate ütlustest nähtub, et nad jätkasid alkoholi tarvitamist nn Sikupilli (Sossi) mäel. Nimelt tunnistaja V. T. kinnitab, et nägi E. H. hommikul Keskturu juures asuva Grossi kaupluse juures. E. oli seal koos K.iga, J.ga, A.ga ja soomlasega ehk süüdistatavaga. Seltskond tarbis erinevaid alkohoolseid jooke. Mingil hetkel läksid kõik minema bussijaama suunas. Samuti kuulis tunnistaja, et K. olevat E.ile mitmel korral öelnud, et E. läheks koju, sest E. oli juba üsna purjus selleks ajaks. Mõne aja parast läks tunnistaja ka bussijaama poole. Bussipeatuses nagi ta J.t, A.t ja E.i. Seal joodi ka viina. Tunnistaja lahkus Sikupilli mäele. Mingi aja parast tulid mäele ka J., A. ja E.. Umbes tund aega hiljem helistas E.ile K. ja E. lahkus. Siis kui väljas oli juba hämar, lahkusid ka J. ja A.. Ka tunnistaja A. G. ütlustest nähtub, et bussipeatuse ootepaviljonist läks ta koos E. H.ga ja A. G.ga Sossi mäele Tselluloosi vabriku juurde, kus tarvitati koos V. T.ga edasi alkohoolseid jooke. K. M. nendega kaasa ei tulnud. Mingil ajal helistas E.ile K. ja E. H. läks ära. Samuti nähtub videosalvestistelt, et K. M. ei läinud ära koos teistega, vaid viibis ajavahemikus 12:25-13:50 (12:11 – 13:36) abihoones ja lahkus seejärel seljakotiga.
  58. Edasi nähtub Filtri tee 1 turvakaamera videosalvestiselt (kd II, tl 92), et E. H. ja K. M. tulevad tagasi abihoone juurde ja sisenevad sinna
  59. mail 2020 kell 16:05 (kell 15:51). Vahepealsel ajal ei ole A. Samoilov kuurist väljunud. Kell 16.48 (kell 16:34) lahkub K. M. abihoonest ja tuleb tagasi kell 17.02 (kell 16:48) punase kilekotiga. Seejärel lahkub tunnistaja abihoonest kell 18.33 (kell 18:19) ja suundub Bussijaama poole. Seda kinnitab ka Tallinna juhtimiskeskuse kaamera, millelt nähtub, et
  60. mail 2020 kell 16.35 bussipeatuse „Bussijaam“ juurest, mis asub aadressil Juhkentali tn 44 maja vastas, liigub Juhkentali Neste tankla ja Rimi poe poole K. M.. Seejärel suundub K. M. Bussijaama poole (kd II, tl 103 pöördel). Siinkohal on oluline, et Filtri tee 1 turvakaameral on erinevus reaalajaga 14 minutit (reaalaeg märgitud sulgudes), mistõttu ajad klapivad.
  61. Kohtu hinnangul asitõendi vaatlusprotokollid ja selle lisaks olnud videosalvestised koostoimes tunnistaja K. M. ja süüdistatava ütlusega tõendavad, et E. H., A. Samoilov ja K. M. viibisid koos abihoones
  62. mail 2020 ajavahemikus 15:51-18:19 (võttes arvesse Filtri tee 1 kaamera ajaerinevust reaalsest ajast), s.o üle 2 tunni, seejuures K. M. käis poes viina ja suitsu toomas, viibides eemal vaid 14 minuti jooksul. Nii süüdistatav kui ka K. M. kinnitavad muu hulgas, et jõid koos abihoones viina.
  63. Küll aga tuleb põhjalikumalt analüüsida süüdistatava ja tunnistaja ütlusi selles osas, mida tegi kuuris sel ajal E. H.. A. Samoilov kinnitas, et talle meenus, kuidas K. M. tõi E.i magama, 7 alles siis, kui süüdistatav sai kaineks ja mõtles toimunu peale, kohtueelses menetluses ülekuulamisel oli veel pohmellis, mistõttu vastas, et ei mäleta. A. Samoilov kinnitab kohtumenetluses, et ta magas abihoones ja siis tuli K. M., kes kantseldas suure kolinaga oma elukaaslast üle süüdistatava. E. tahtis vist kuhugi minna või midagi juua veel, aga K. M. ei olnud sellega nõus, seega oli ka mingi kisa või kära, K. M. ei kohelnud E.i väga viisakalt, võis olla ka mingi klohmimine. Kuna süüdistatavaga keegi ei suhelnud ja toimuv teda ei huvitanud, see oli elukaaslaste omavaheline asi, siis ta jäi uuesti magama, sest ta tundis, et teda ei austata, koheldakse n-ö rahakotina. Uuesti ärkas ta selle peale, et K. M. pakkis mingeid asju seljakotti ja ropendas või oli närviline. E. või vähemalt keegi oli madratsil teki all, tema jalad olid süüdistatava kõrval või risti. Selle peale tegi süüdistatav K. M.le ettepaneku tuua veel alkoholi ja andis tunnistajale selleks ka raha. Samas otsustas A. Samoilov peita raha pükste taskust soki sisse, sest tal meenus, et K. M. on paar aastat tagasi üritanud talt raha varastada. Peitmine toimus küll tunnistaja nähes, kuid süüdistatav lootis, et sokist raha varastamist ta tunneks. Kui A. Samoilov järgmine kord üles ärkas, siis samas voodis temaga oli inimene teki all ja K. tõi talle viina ja suitsud. Sel korral jäi K. M. ka abihoonesse ja jõi koos A. Samoiloviga viina. E. ei liigutanud ega öelnud midagi, A. Samoilovi mäletamist mööda oli ta terve päeva jooksul täpselt samas asendis voodis. Pärast seda jäi süüdistatav uuesti magama.
  64. Kohus märgib, et süüdistataval oli võimalik anda selgitusi sündmuse kohta kogu kohtueelse menetluse jooksul, sealhulgas näiteks vahistamisel ja ka hiljem, mistõttu selline järsk mälupildi tekkimine viitab pigem sellele, et süüdistatav üritab luua enda kaitseversiooniga sobivat meenutust, mis võimaldaks väita, et E. H. vigastusi põhjustas hoopis K. M.. Kohtu hinnangul on süüdistatava ütlused vastuolulised ka seetõttu, et algselt väidetavasti K. ja E. tülitsesid, „oli suur kisa ja kära“ või „klohmimine“, kuid seejärel oli E. kogu aeg liikumatult teki all, samal ajal kui süüdistatav K. M.ga jõid. Kui isegi oletada, et K. M. peksis E. H.t intensiivselt käte, jalgade ja erinevate esemetega abihoonesse sisenemisel vaid sel põhjusel, et kannatanu oli purjus, tegi ta seda järelikult A. Samoilovi juuresolekul ja kuuldel. Seega pidi tunnistaja olema mingil põhjusel kindel, et A. Samoilov teda ei peata ega teata tema käitumisest politseile. Kuigi A. Samoilov andis kohtumenetluses ütlusi selle kohta, et ta on ka varem näinud, kuidas K. M. lööb E.i ja see ei olnud midagi erilist, pidi peksmine tulenevalt ekspertiisaktis kajastatust erinema varem nähtust nii intensiivsuselt kui ka tagajärgedelt. Võttes arvesse, et süüdistatav ja K. M. ei olnud lähedased sõbrad ja veelgi enam, A. Samoilov kinnitab, et E. meeldis talle inimesena, kuid K. M. mitte eriti, ei ole selline versioon usutav. Seda eriti olukorras, kus pärast oletatavat peksmist jäi K. M. veel pikemaks ajaks kuuri, tarvitas süüdistatavaga alkoholi ja varastas lõpuks ka A. Samoilovile kuuluvat raha. Seega ei pea kohus süüdistatava ütlusi selles osas usaldusväärseks ja jätab neid otsuse tegemisel kõrvale.
  65. Samas ka K. M. kohtumenetluses antud ütlused on kuuris toimunu osas vastuolulised ja nende pinnalt ei ole võimalik luua terviklikku pilti toimunust. Esiteks mäletab K. M., et viis E.i abihoonesse magama, kuid ei suutnud täpselt määratleda, millal see toimus – muu hulgas väidab ta, et viis E. H. kuuri magama „Bussijaama“ bussipeatusest, kus kannatanu istus koos teiste naistega; pakub ajaks 12:30-13:30, kui nad tulid Grossi poest ära. E. oli raskelt joobes. Samuti ei mäleta K. M., et ta oleks E. H.le pärastlõunal helistanud. Tema ütlused on vastuolus videosalvestistega, mille kohaselt E. H. läks abihoonesse vaid siis, kui ta tuli tagasi Sossi mäelt ehk kell 16:05 (tegelikult 15:51) Videosalvestist kinnitavad selles osas ka A. G. ja V. T. ütlused, 8 mis on üldjoontes loogilised ja järjepidevad ja seetõttu usaldusväärsed. Samuti selgitas K. M., et ta oli E.i peale kuri, sest E. oli taas ennast purju joonud. Tunnistaja palus A. Samoilovit, et ta ei annaks E.ile enam viina juurde, kuid E. ise võttis. K. M. karjus seetõttu E.i peale ja lõi teda lahtise käega näo piirkonda, mistõttu võis tal ninast verd tulla. Mingil hetkel viskas K. suure termose vastu seina katki, sest oli vihane, et A. Samoilov ja E. H. räägivad liiga valjusti ning ei tee K.i palvest välja. E. jäi mingi hetk magama seina äärde. Siis hakkasid K. ja A. viina jooma. Samuti kinnitab K. M., et vahepeal käis ta poes, et viina ja A. Samoilovile suitsu osta. Raha ostudeks andis süüdistatav. Lisaks tunnistab K. M., et ta varastas vahepeal A. Samoilovi soki vahelt 500 eurot. Algselt eitas K. M. kohtumenetluses, et oli armukade. Seejärel avaldati K. M. kohtueelses menetluses antud ütlusi, milles ta kirjeldab, et lõi E. H., kuna viimane oli A. Samoiloviga teki all alasti. Kohtus ei suutnud tunnistaja neid asjaolusid aga täpselt meenutada, vaatamata sellele, et tegemist pidanuks olema emotsionaalselt raske olukorraga. K. M. väitis kohtus esmalt, et E. ja A. mõlemad ehmatasid ja tõusid istukile, kui ta neid avastas ja mõni minut hiljem kinnitab, et nad mõlemad magasid ega ärganud üles, kui ta teki pealt võttis. Kohtumenetluses ei suutnud K. M. ka täpsemalt meenutada, millal ta neid koos nägi, kas see oli enne või pärast seda, kui ta käis poes või jõi koos A. Samoiloviga; millal ja mis põhjusel lõi ta termose katki vastu seina. Samuti väidab tunnistaja, et kui ta nägi A. Samoilovi ja E. H. paljalt, siis ta vihastas ja läks minema ja seejärel kohe kinnitab, et ta istus veel natuke ja võttis veel A. Samoilovilt raha. Eeltoodust tulenevalt ei ole ka K. M. ütlused nimetatud ajavahemikul kuuris toimunu osas usaldusväärsed ja neid tuleb tõendikogumist välja jätta.
  66. Kohtu hinnangul on aga käesoleva kriminaalasja kontekstis eeskätt oluline see, et nii Filtri tee 1 kui ka linnakaamerate salvestiste kohaselt lahkus K. M. kell 18.19 abihoonest ja ei tulnud enam tagasi enne, kui järgmisel päeval pidas ta sündmuskohal kinni politsei (kd II, tl 92 ja 92 pöördel ning tl 103 pöördel). E. H. ja A. Samoilov jäid seejuures abihoonesse. K. M. ise selgitas, et läks hostelisse ja ei saanud E.i kaasa võtta, kuna kannatanu oli väga purjus ja hosteli reeglid ei luba sel juhul seal viibida. Tunnistaja ütles, et soovis E.i järgi tagasi minna, kuid ta oli ka ise vahepeal alkoholi tarbinud ja seetõttu jäi hostelisse magama. Enne oli veel mitu korda helistanud E. H.le, kuid ta ei võtnud telefoni vastu. Ühtlasi mainib tunnistaja ka seda, et käis Balti jaamas, kus tarbis ka alkoholi ja ostis uusi riideid sealt või Keskturult, kuid tema ütluste segasuse ja vastuolulisuse tõttu ei ole kohtu hinnangul võimalik tuvastada, mis päeval ja mis kellaajal ta Balti jaamas või Keskturul käis. Tunnistaja ütlusi selles osas, et ta läks abihoonest lahkumise järel hostelisse kinnitab ka aadressil Tartu mnt 31 asuva hosteli videosalvestis (kd II, tl 96-97), mida on vaadeldud
  67. juuni
  68. a asitõendi vaatlusprotokollis ja mille kohaselt K. M. tuli hostelisse
  69. mail 2020 kell 19:58 (ehk siis tegelikult kell 18.55) ja lahkus sealt
  70. mail 2020 kell 05:17 (ehk siis tegelikult kell 4:14), seejuures seljas olid tal samad riided, käes valge kilekott. Kellaaegasid võrreldes on kohtu hinnangul väga ebatõenäoline, et K. M. jõudnuks käia Balti jaama turul ja osta sealt uusi riideid enne hostelisse minekut, kuna selleks olnuks tal napp pooltundi. Samas on märkimisväärne, et tunnistajalt on hostelist lahkudes seljas samad riided, kui need, millega ta tuli. Kohus möönab, et hosteli videosalvestise kohaselt lahkus tunnistaja K. M. sealt varahommikul, sisuliselt öösel. Oma ütlustes väidab ta samas, et tema juurde hostelisse tuli keegi Ivo, kes ütles talle, et abihoone juures on politsei. Võttes arvesse, et E. H. surnukeha avastati alles
  71. mail hommikul, on need 9 ütlused vastuolus videosalvestisega. Võttes aga arvesse, et K. M. ütlustes esinevad suured ebatäpsused sündmuste järjestuse ja aja osas, võib järeldada, et tunnistaja ei mäleta täpset hostelist lahkumise aega ega seda, kes ja mis asjaoludel avaldas talle, et abihoone juures on politsei.
  72. Lisaks ei ole kohtu hinnangul igal juhul võimalik järeldada, et kannatanut peksis hoopis K. M. näiteks enne kuurist lahkumist. Seda seetõttu, et Filtri tee 1 kaamera videosalvestise (kd II, tl 92 pöördel ja tl 93) ning samuti kohtumenetluses esitatud ja vaadeldud linnakaamera salvestise suurenduse (tl 259, DVD-plaat) kohaselt väljus E. H. kell 21:04 (ehk tegelikult 20:50) abihoonest, läks bussipeatuse juurde ja istus seal pingil kuni 21:13 (20:59), mil ta läks tagasi kuuri. Pärast seda ei ole kannatanu enam abihoonest väljunud. Samal ajal, kui E. H. istub bussipeatuses, kõnnivad mööda mitmed inimesed ja sõidavad ka autod, kuid keegi ei pööra kannatanule erilist tähelepanu. Ka E. H. ei pöördu kellegi poole abi saamiseks. Märkimisväärselt leiti E. H. surnukeha lahtirebitud pükstega (vt
  73. mai
  74. a sündmuskoha vaatlusprotokoll, kd II, tl 32 ja 32 pöördel, fotod nr 67-68), kuid videosalvestiselt nähtub, et tema püksid on kõndimise ajal terved. Samuti on E. H. leidmisel näha tugevat veremäärdumist näol, mis viitab ninaverejooksule. Samas on verega määrdunud vaid tema kleidi krae. Ekspert andis ütlusi selle kohta, et kui E. H. olnuks peksmise ajal püsti, peavad riided olema suunas ülevalt alla niretaoliselt määrdunud verega. Kohtu hinnangul on usutav, et riided olnuks määrdunud ka siis, kui E. H. oleks verejooksuga ringi liikunud. Kannatanu liigub abihoonest bussipeatusesse ja tagasi küll mõneti tuigerdades, kuid siiski üsna kindlalt. On märkimisväärne, et kriminaalasjas ei ole andmeid selle kohta, et bussipeatuse pingilt oleks leitud verd. Kohus võtab arvesse surnu ekspertiisiaktiga tuvastatud kannatanu vigastusi ja nii ekspertiisiaktis kui ka kohtuistungil antud eksperdi hinnangut selle kohta, et pärast vigastuste tekitamist pidanuks kannatanu surm saabuma 3-5 tunni jooksul ning kohe pidanuks tekkima teadvusehäired, mis arenevad sügava teadvusekaoni, mistõttu poleks kannatanu saanud 2,5 tundi hiljem ringi liikuda; sihipärane tegevus on välistatud; kannatanu võis näiteks mõmiseda. Seega ei ole kohtu hinnangul võimalik, et kannatanul kirjeldatud vigastusi oleks tekitanud K. M., kes lahkus abihoonest kell 18:
  76. Sündmuste järgnevat käiku saab tuvastada jällegi videosalvestiste ja tunnistajate ütluste abil. Filtri tee 1 kaamera videosalvestise kohaselt tulevad kell 22:00 (ehk tegelikult kell 21:46) abihoonesse kaks naisterahvast, s.o A. G. ja J. T. (kd II, tl 93). Seda, et nad tulid õhtul kuuri tagasi kinnitab ka A. G. oma ütlustes, mille kohaselt
  77. mai
  78. a õhtul tahtsid nad kontrollida, kuidas E.il läheb, mistõttu tulid abihoonesse tagasi. E. H. justkui magas, soomlane istus, K.it ei olnud. A. G. ja J. T. küsisid E.ilt, kas ta hakkab jooma, tõukasid teda, kuid vastuseks oli kuulda vaid „mkm“ ehk eitus. Kannatanu oli madratsil külili, näoga seina poole ja kuuris oli pime, mistõttu tema nägu tunnistaja ei näinud. Püsti kannatanu kordagi ei tõusnud. Kohtu küsimustele vastates täpsustas tunnistaja, et kannatanul võis olla veri külje peal, kaela ja põse vahel kõrva peal, kuid talle jäi mulje, et midagi tõsist ei olnud. Mingi hetk mindi kolmekesi, s.o A. G., J. T. ja A. Samoilov viina järgi. Filtri tee 1 turvakaamera kohaselt (kd II, tl 93) väljusid süüdistatav ja tunnistajad abihoonest 15 minuti möödudes pärast naiste sisenemist, s.o kell 22:15 (ehk tegelikult kell 22.01). Sama nähtub linnakaamera salvestistelt, kust on näha, et kell 22:02 liiguvad abihoonest Neste tankla ja Rimi poe juurde kaks naisterahvast ja üks meesterahvas ehk A. G., J. T. ja 10 A. Samoilov, kelle seljas on valge jope. Tagasi tulevad süüdistatav ja tunnistajad taksoga kell 23:34 (kd II, tl 93 pöördel ja tl 10 4 pöördel), A. Samoilovi seljas on juba tumeda värvi särk. A. G. selgitab, et kui nad tulid õhtul pärast viina ostmist tagasi, siis ei rääkinud kannatanu enam midagi ja oli samas asendis, mis enne. Mingi hetk tuli abihoonesse võõras venekeelne noormees, kes jõi koos nendega. Kui A. G. ja J. T. lahkusid kuurist pärast viina joomist ja läksid enda juurde magama, siis lahkus koos nendega ka noormees, aga tunnistaja ei tea, kuhu ta läks.
  79. Samuti nähtub Filtri tee 1 videosalvestiselt, et 31 mail 2020 kell 00:10 (ehk tegelikult
  80. mail kell 23:56) tuleb abihoonesse Juhkentali tn poolt tumedates riietes meesterahvas A. T., kes on samuti kohtumenetluses üle kuulatud. Tunnistaja selgitas, et eelmise päeva õhtul umbes kella 23 ajal kõndis ta mööda Filtri teed ning otsustas siseneda abihoonesse, sest kuulis sealt hääli. Kohus märgib, et see on iseenesest kooskõlas K. M. selgitustega selle kohta, et ta ei tahtnud, et kuuris karjutakse. Sel hetkel oli A. juba jõudnud mitu pudelit kangemat õlut ara juua. Ta oli kurb, sest oli oma naisega tülli läinud. Sisenedes abihoonesse, nägi ta umbes 4 inimest, kellest oli kaks naisterahvast ja üks oli meesterahvas, kuid seda, kas neljas oli nais- või meessoost, seda tunnistaja täpselt ei maleta. Tunnistaja mäletas, et ta rääkis abihoones viibijatega, kõige rohkem rääkis ta meesterahvaga, kes istus tema lähedal. Samuti oli kuuris suur klaaspudel viina ning sellest pudelist ta ka jõi. Teised kolm isikut olid eemal ja ta ei mäleta, kui palju ta nendega rääkis. Abihoones oli pime ja nägusid ta ei mäleta. Samuti mäletab tunnistaja, et mingi hetk läks abihoonest välja ja ärkas hommikul teises kohas, kuigi ei mäleta, kuidas sinna sattus. Kuna tal paluti sealt lahkuda, läks ta tagasi abihoonesse oma seljakoti järele. See on kooskõlas ka videosalvestisega, mille kohaselt kell 01:26 (tegelikult kell 01:12) läksid abihoonest ära A. G. ja J. T., kes liiguvad Bussijaama suunas ning nende järel ka noormees, kes ristmikuni mitte jõudes kaob kaamera vaateväljast. Seega viibis A. T. abihoones öösel vaid süüdistatava ja tunnistajate A. G. ning J. T. juuresolekul, mistõttu ei ole usutav, et ta peksis sel ajal kannatanut.
  81. Süüdistatav A. Samoilov andis kohtumenetluses samuti ütlusi selle kohta, et tüdrukud tulid juba pimedal ajal tagasi ja küsisid, kas midagi juua on. Siis ütles süüdistatav, et ta organiseerib, tal on raha. Sealsamas avastas A. Samoilov, et soki vahelt on raha kadunud, kuid kuna tal oli pangakaart, siis see ei olnud tema jaoks probleem. Koos mindi viina ostma, süüdistatav ei mäleta täpselt ostmise asjaolusid, kuid tema mäletamist mööda hangiti kaks pudelit Absolut viina taksojuhilt, selleks võttis ta raha pangaautomaadist. Seejärel jõudsid nad tagasi abihoonesse. Esmalt avaldas süüdistatav istungil, et tagasijõudmisel jäi ta kohe magama ja ärkas alles järgmisel päeval. Siis meenus talle, et vahepeal tuli kuuri talle tundmatu venekeelne noormees, kellega süüdistatav ajas mõned sõnad juttu. See võis kesta 3-5 minutit ja siis jäi A. Samoilov jällegi magama. Ühtlasi meenus A. Samoilovile kohtu küsimustele vastates, et kui nad tulid tagasi koos viinaga, siis E. H. norskas tugevasti, kuid mingi hetk kui viina võeti, siis enam ei norsanud. Kohus märgib, et kohtuistungil selgitas ekspert, et vali norskamine võib tekkida inimesel, kes on teadvuse kaotanud, tegemist on n-ö poolkomatoosse hingamisega. Samas ei too norskamist välja ei tunnistaja A. G. ega tunnistaja A. T., kes pidanuks selles olukorras eripärast valju norskamist samuti märkama, seega ei saa välistada, et tegemist on süüdistatava väljamõeldisega, mille eesmärk on kinnitada, et kannatanu oli sel ajal veel elus. 11
  82. Kohtu hinnangul võib eeltoodust järeldada, et selleks ajaks, kui tunnistajad A. G. ja J. T. tulid õhtul abihoonesse, olid E. H.le juba surmavad vigastused tekitatud ja sel ajavahemikul, s.o kell 20.59-21.46 sai seda teha vaid süüdistatav A. Samoilov. See on täiesti kooskõlas ka surnu ekspertiisiaktis antud hinnanguga ja eksperdi ütlustega selle kohta, et surm võis saabuda 12-24 tunni jooksul enne surnu läbivaatust sündmuskohal kell 13:15 ja peksmine võis toimuda 3-5 tundi enne surma saabumist. Kohtuistungil arvas ekspert, et surma saabumisest võib selliste traumade puhul olla möödunud ka mõnevõrra vähem kui 12 tundi ning ka see ei mõjuta teo võimalikkusele antavat hinnangut. Kohtu seisukohalt on oluline, et kannatanu, kes vähem kui tund aega tagasi liikus ringi isegi ei liigutanud, kui teda raputati ega reageerinud A. G. ega J. T. ettepanekutele alkoholi tarvitada ja sisuliselt vaid mõmises – tunnistaja sõnade kohaselt ütles „mkm“, mis on kooskõlas eksperdi seisukohaga, et pärast vigastuste tekitamist võis kannatanu mingil määral reageerida, kuid mitte aktiivselt tegutseda. Pärast süüdistatava ja tunnistajate tagasitulekut viinaga oli kannatanu A. G. sõnul samas asendis ja enam ei vastanud midagi. A. G. kinnitas kohtumenetluses, et nägi abihoonesse tulles ja kannatanut raputades E. H. kõrval või kaelal verd. Samas on võimalik, et kui kannatanut pärast peksmist ei olnud liigutatud, ei olnud tal tugevat ja märkimisväärset verejooksu ninast, mida tunnistaja oleks märganud ka pimedas ruumis. On tähelepanuväärne, et süüdistatav, kes avastas endal suure summa raha kadumist, oli siiski kohe (sest abihoonest väljuti 15 minuti jooksul) valmis kulutama veel raha tunnistajatele alkoholi ostmiseks, kui päeval ei suhelnud tunnistajad temaga ja süüdistatav avaldas kohtus, et oli nende peale solvunud ning ka väga joobes ja unine. Kohtu hinnangul võib see viidata sellele, et A. Samoilov soovis hajutada tunnistajate tähelepanu ja vähendada nende võimet märgata E. H. seisundit ning teatada sellest politseile. A. G. ütluste kohaselt oli süüdistatav seejuures ärkvel siis, kui nad tulid abihoonesse. A. T. kinnitas, et suhtles kuuris põhiliselt meesterahvaga. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus usaldusväärseks süüdistava ütlusi selle kohta, et ta oli raskes joobes ja unine ning jäi praktiliselt kohe magama pärast abihoonesse tagasitulekut.
  83. Samuti ei pea kohus võimalikuks, et E. H.t peksis keegi läbi ajal, mil A. Samoilov ja tunnistajad käisid ostmas viina. Esmalt nähtub tunnistaja A. G. ütlustest, et E. H.l olid teadvuse häired juba siis, kui A. G. ja J. T. tulid abihoonesse. Teiseks ei nähtu videosalvestiselt, et keegi oleks sel ajal abihoones käinud. Abihoone ümbruskond jääb küll mitte perfektselt, aga siiski kaamerate vaatevälja ja mingit liikumist ei ole selle aja kestel täheldatud. Samuti ei avastanud ka süüdistatav ja tunnistajad tagasi tulles mingeid hoonevigastusi, mis näitaks, et hoonesse on sisenetud mujalt, kui tavapärasest sissepääsust. Lisaks ei märgatud ka seda, et kannatanu asend oleks kuidagi muutunud.
  84. Kohtu veendumust, et teo pani toime just A. Samoilov, süvendasid ka A. T.i ja A. Samoilovi enda ütlused
  85. mail
  86. a hommikul toimunu kohta. Nimelt selgitab A. T., et pärast seda, kui ta ärkas hommikul (oli valge) teises majas abihoone lähedal, läks ta tagasi kuuri oma seljakoti järele. Kui ta tuli sisse, nägi ta meest, kellega ta õhtul suhtles ja teist inimest, kes oli tekiga kaetud nii, et ainult jalad paistsid; inimese pea oli samuti tekiga kaetud. Meesterahval oli seljas punaseruuduline särk. A. T. teretas meesterahvast ja ütles, et unustas oma seljakoti. Meesterahvas ütles, et kõik on korras. Tunnistaja hinnangul olid seljakotis kõik tema asjad alles, sealhulgas kaks nuga, alles oli üks õllepudel kahest, kuid A. T. pidas võimalikuks, et jõi ise ühe pudeli ära. Tunnistaja istus oma seljakoti kõrvale, uksest paremale, madratsi peale ja siis nägi 12 enda arvates magavat inimest. Kuna oli jäänud veel viina, siis A. T. jõi veel pudelist ja siis lülitus välja. Tunnistaja ei oska hinnata, kui kaua ta oli üleval ja jõi, kuid tema hinnangul võis see olla umbes pool tundi. Kui ta ärkas uuesti üles, oli tema kõrval, temast vasakul, inimese laip. A. T. selgitab, et sai kohe aru, et inimene on surnud, sest tema nägu oli verine ja oli ka muidu arusaadav, et tegemist ei ole elus inimesega. Tunnistaja ehmus väga ära ja lahkus abihoonest. Ta jõudis parki, istus pingi peale ja helistas alguses oma ülemusele, kellele rääkis juhtunust. Ülemus soovitas helistada politseisse ja A. T. helistas Häirekeskusele. Tunnistaja ütlused on loogilised ja ilma sisemiste vastuoludeta ning kohtul ei ole põhjust kahelda nende usaldusväärsuses.
  87. Tunnistaja ütlusi kinnitavad esmalt videosalvestised, s.o Filtri tee 1 kaamera salvestis (kd II, tl 94 ja 94 pöördel), millelt nähtub, et A. T. tuleb tagasi abihoonesse
  88. mail 2020 kell 06:13 (tegelikult 05:59) ja lahkub sealt lõplikult kell 10:04 (tegelikult 09:50), liikudes Võistluse tn suunas, seejuures on tal lahkumisel seljas seljakott. Lisaks kinnitab A. T.i ütlusi
  89. juuni
  90. a asitõendi vaatlusprotokoll (kd II, tl 1-7), mis kajastab A. T.i kõnet Häirekeskusele
  91. mail 2020 kell 11:
  92. Selles kõnes teatab tunnistaja, et ta viibib pargis, kõrval on Kunderi tänav ja ta jalad ning käed on verised ning ta soovib teatada laibast. A. T. selgitab kõnes, et ta oli väga purjus ega mäleta toimunu asjaolusid. Kuigi selle pinnalt võib tõstatada küsimuse tunnistaja ütluste usaldusväärsusest, on samas usutav, et pärast enda jaoks ootamatult surnukeha kõrval ärkamist Häirekeskusele helistades ei pruukinud tunnistaja olla võimeline rääkima toimunu detailidest, eriti kui ta ei teadnudki E. H. surma asjaolusid ega mõistnud, mis juhtus. Igal juhul on aga videosalvestistelt tuvastatav, et tunnistaja tuli abihoonesse tagasi alles kell 6 hommikul, s.o umbes 7 tundi enne surnukeha vaatlust sündmuskohal. Tulenevalt eksperdi seisukohtadest ei saanud tunnistaja seega põhjustada E. H. vigastusi ja sellest tulenevalt ka kannatanu surma
  93. mai
  94. a hommikul.
  95. Süüdistatav A. Samoilov andis aga kohtumenetluses ütlusi selle kohta, et kui ta ärkas üles, siis ta nägi, et tunnistaja A. T. istub täpselt samas asendis ja sama koha peal, kus ta istus eelmisel õhtul, prügikoti peal. Süüdistatav küsis tema käest, kas viina on ja leidis samas enda kõrvalt pool pudelit viina, pakkus seda tunnistajale ja jõi ka ise. Kui viin otsa sai, siis tahtis süüdistatav suitsu teha, kuid ei leidnud oma tulemasinat üles. Selle peale tegi süüdistatav A. T.ile ettepaneku minna välja, osta tulemasin ja viina. A. Samoilov arvab, et ta oli küllalt välja magamata, pohmellis või veel joobes. Süüdistatava sõnul A. T. nõustus temaga kaasa tulema, kuid väljumisel pani ta tähele, et tunnistaja ei tulnud temaga kaasa. Siiski läks süüdistatav välja ja otsis suitsule tuld. Seejärel tuli süüdistatav tagasi A. T.i otsima, kuid ei näinud teda enam abihoones. Õigupoolest ei näinud ta enam abihoones kedagi. Süüdistatav istus mõni aeg selle sama prügikoti otsas, kus oli A. eelnevalt istunud või ööbinud ja otsustas minna Grossi poodi viina ostma. Seejärel istus ta Grossi poe juures, kuhu tulid ka teised inimesed, mingi hetk tuli sinna ka K. M.. Süüdistatav ütles K. M.le, et viimane varastas talt raha. Seejärel jõi süüdistatav veel alkoholi ja jäi magama turuputkas; kui ta ärkas, oli juba õhtu. Üks mees kutsus talle takso, ta võttis veel alkoholi ja läks hostelisse, kus teda ka kinni peeti.
  96. Süüdistatava ütlused enda liikumise kohta sündmuskohal
  97. mail 2020 on iseenesest kooskõlas videokaamerate salvestistega. Nimelt nähtub Filtri tee 1 videokaamera salvestiselt, et kell 06:42 (s.o tegelikult kell 06:28) väljub A. Samoilov abihoonest ja liigub edasi Juhkentali 13 tn-Filtri tee-Odra tn ristmiku suunas, kust suundub Juhkentali tee poole (kd II, tl 94 pöördel). Ka linnakaamera salvestiselt nähtub, et kell 06:30 liigub A. Samoilov bussipeatuse „Bussijaam“ juurest Juhkentali Neste tankla poole ja seejärel kell 06:33 liigub tanklast Tallinna bussijaama poole. A. Samoilovi seljas on pruunikas särk, rohelised laigulised püksid ja mustad valgete taldadega jalatsid. (Kd II, tl 104 pöördel- tl 105.) Filtri tn 1 videosalvestiselt nähtub, et kell 06:48 (tegelikult seega kell 06:34) abihoone suunas Bussijaama poolt liigub A. Samoilov, teeb suitsu ja siseneb abihoonesse. 07:04 (seega tegelikult kell 06:50) lahkub A. Samoilov abihoonest ega tule enam tagasi (kd II, tl 95). Neste tankla salvestiselt nähtub, et kell 07:51 (s.o tegelikult kell 06:51) ilmub Juhkentali tn 44 poolt Neste tankla kaamera väljavaatesse A. Samoilov, kelle suus on sigaret. Rimi poe ees läheneb A. Samoilov tundmatule noormehele ja suhtleb temaga. Noormehe kehakeelest nähtub, et A. Samoilov saab eitava vastuse ja ta suundub seejärel Tallinna bussijaama poole. (Kd II, tl 99-100). A. Samoilov peeti kahtlustatavana kinni
  98. juunil 2020 kell 00:05 aadressil Masina 9, Tallinn (kd II, tl 229-230). Seejuures on kohtu hinnangul märkimisväärne süüdistatava iseloomustamisel see, et indikaatorvahendi kasutamise protokollist, mis on koostatud samal päeval kell 01:15 nähtub, et isik keeldus puhumast, selgitades, et on joonud palju viina. Samuti on protokolli märgitud, et A. Samoilov on agressiivselt meelestatud ega allu korraldustele, mis vähemalt kaudselt kinnitab asjaolu, et alkoholijoobes võib süüdistatav käituda agressiivselt. Samal päeval kell 11.05 on süüdistatava alkoholijoobeks mõõdetud indikaatorvahendiga 0,43 mg/l. (Kd II, tl 225-226.)
  99. Samas ei ole kohtu hinnangul kuidagi usutavad A. Samoilovi ütlused selle kohta, et tulles tagasi abihoonesse ei näinud ta seal ei A. T.i ega kedagi teist. Esiteks viibis süüdistatav abihoonest eemal vaid mõne minuti jooksul. Selle aja kestel ei väljunud keegi abihoonest. Surnu ekspertiisiakti ja eksperdi ütluste kohaselt pidi E. H. olema selleks ajaks kindlasti surnud, mistõttu oleks ta saanud abihoonest kaduda vaid juhul, kui keegi oleks teda sealt välja tassinud. Arvestades abihoone seisukorda oleks aga sedalaadi liikumine kindlasti jäänud kaamerate vaatevälja ja võtnud ka aega. Samuti on raske ette kujutada põhjust, miks pidanuks A. T. järsku otsustama talle tundmatu naise surnukeha kuurist välja viima. Tegemist oli valge ajaga, mistõttu isegi arvestades A. Samoilovi võimalikku pohmelli või joovet ei ole võimalik, et kaks inimest jäid tema jaoks kuuris täiesti märkamatuks, eriti arvestades, et E. H. kõrval veetis ta sisuliselt kogu öö ja suhtus temasse enda väitel hästi ning teiseks enda sõnul tuli tagasi abihoonesse just A. T.i otsides. Kohtu hinnangul võivad seega A. Samoilovi sellised ütlused olla tingitud soovist luua võimalik alternatiivne versioon selle kohta, et E. H. surma põhjustas ikkagi hommikul A. T. ja seda siis väljaspool abihoonet või on süüdistatava mälust ühel või teisel põhjusel tõepoolest kustunud hommikul kuuris avanenud vaatepilt (võimalik, et ka eelneval päeval toimunu). Kohtu hinnangul ei ole olemasolevate tõendite pinnalt seejuures võimalik kindlalt väita, et A. Samoilov kindlasti paigutas ise A. T.i E. H. surnukeha kõrvale või määris ta verega, kuid see ei ole kriminaalasja lahendamise seisukohalt ka määrav. Kohtu hinnangul ei ole põhimõtteliselt välistatud, et kannatanu asendi muutus toimus surmast tingitud füsioloogiliste muutuste tagajärjel. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt erines aga kannatanu asend surnukeha leidmisel igal juhul sellest, mis asendis ta oli eelneval õhtul tunnistaja A. G. ütluste kohaselt ehk siis kannatanu ei olnud enam külje peal näoga seina poole, vaid selili, nägu pööratud paremale (kd II, tl 18 pöördel- tl 14 19). Samuti nägi A. T. ärgates E. H. nägu, mis tähendab, et A. Samoilov pidi enne äraminekut vähemalt tõmbama kannatanult teki pealt.
  100. A. T.i ütlusi kinnitavad kaudselt tunnistaja A. G. ütlused selle kohta, et
  101. mai
  102. a hommikul läksid nad J. T.ga abihoone juurde, et kontrollida E. H.t. Nad vaatasid sisse ja neil hakkas halb, kas pohmelli või lõhna tõttu. Sisse A. G. ei läinud. Kannatanu oli pikali, samamoodi nagu ta enne oli. Vastates prokuröri küsimusele ütles A. G., et E. vist ei olnud enam elus, samuti oli näha tema valgeid aluspükse, millest saab järeldada, et kannatanul tõepoolest ei olnud enam teki peal. Nad istusid natuke bussipeatuse pingil ja siis läksid Grossi poe juurde ja rääkisid sellest V. T.le. Iseenesest nähtub ka Filtri tee 1 videosalvestiselt, et
  103. mail 2020 kell 11:06 (seega tegelikult 10:52) tulevad abihoone juurde J. T. ja A. G.. J. T. siseneb abihoonesse, A. G. ootab väljas. Kahe minuti pärast J. T. väljub abihoonest ja mõlemad lähevad bussipeatusesse, kus istuvad pingile. Veel kahe minuti pärast nad lahkuvad Odra tn suunas.
  104. Kohtu arvates tõendavad teo toimepanemist A. Samoilovi poolt vähemalt kaudselt ka temal leitud kannatanu vere jäljed.
  105. juuni
  106. a asitõendi vaatlusprotokollist, milles on vaadeldud süüdistataval seljas olnud riided ja võetud DNA-proovid (kd II, tl 165-205) ning DNAekspertiisiaktist nr 20E-GE0619 (kd II, tl 206-218) tuleneb, et verekahtlasest määrdumisest süüdistatava vasaku varruka kätise allosalt ja pükstelt parema jala tuhara alt leiti DNAtäisprofiil, mis langeb kokku E. H. DNA-profiiliga. Samuti leiti E. H. DNA-profiil segaproovist, mis oli võetud A. Samoilovi särgi vasaku hõlma keskosalt ja vasaku hõlma 4 ja 5 nööpaugu vaheliselt alalt, samuti aga A. Samoilovi paremas jalas olnud säärise serval ning sisemisel äärel. Säärisel olnud verejäljed ei ole osaliselt imbunud. Võttes arvesse, et sääris oli A. Samoilovil pükste all, on imbumata verejälje sattumine selle sisse juhuslikult sisuliselt välistatud. Kohtu hinnangul on seejuures märkimisväärne just see, et A. Samoilovi riietel on nii vähe verejälgi, need on väiksed ja erinevates kohtades, s.o eeskätt särgil ja säärisel; seda võrreldes A. T.iga, kes lebas E. H. kõrval ja kelle riietelt, eriti jopelt, leiti hulgaliselt verepritsmeid, ülekandumisjälgi, tilkumisplekke ja liikumisjälgi (vt
  107. juuni
  108. a asitõendi vaatlusprotokoll, mille kohaselt vaadeldi A. T.ilt äravõetud riideid, kd II, tl 118-150). Sellised üksikud jäljed ei saanuks kuidagi tekkida juhuslikult, sest A. Samoilovi enda sõnul ei lamanud ta öösel E. H. kõrval, ei üritanud kordagi teda äratada või muul viisil temaga suhelda. Eriti tähelepanuväärsed on kohtu hinnangul paremas jalas olnud säärise serval ja sisemisel äärel olnud ja osaliselt mitte imbunud jäljed, mis saanuks tekkida kannatanu jalaga löömisel. Samuti pöörab kohus tähelepanu sellele, et linnakaamera salvestise kohaselt oli A. Samoilovil
  109. mai
  110. a õhtul koos A. G. ja J. T.ga viina otsingutele lahkumisel seljas valge jope, mida tal aga abihoonesse tagasipöördumisel enam seljas ei olnud. Süüdistatav ise ei andnud selles osas mingeid selgitusi. Kuna kohtu tuvastatu kohaselt pidi kannatanu peksmine toimuma vahetult enne A. G. ja J. T. tulekut, ei ole välistatud, et E. H. vere jäljed olid ka süüdistatava jopel, mille asukoht on aga teadmata. Verejälgede vähesust süüdistataval võib põhjustada ka kannatanu peksmine nii, et tema pea või nägu on kaetud mingi riietuseseme või tekiga. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt leiti E. H. kõrvalt hulgaliselt verega kaetud riideid. 15
  111. Kaitsja hinnangul ei ole kriminaalasjas tuvastatud A. Samoilovi motiiv teo toimepanemisel või ka teo toimepanemise vahend. Kohus märgib, et teo motiiv on küll oluline teo asjaolude selgitamisel, kuid ei ole koosseisu tunnus, mistõttu selle tuvastamata jätmine ei tingi A. Samoilovi õigeksmõistmist. Lähtudes A. Samoilovi enda selgitustest ja K. M. ütlustest selle kohta, et ta varastas süüdistatavalt 500 eurot, võis süüdistatav elada kannatanu peal välja oma viha K. M. vastu; võttes arvesse, et A. Samoilov kavatses enda sõnul kinkida raha pojale, pidi summa olema tema jaoks oluline; samuti on võimalik, et süüdistatava ja kannatanu vahel tekkida tüli muul põhjusel, näiteks intiimsuhete pinnalt, millele viitavad E. H. katkirebitud püksid. Kuigi A. Samoilov kinnitab, et tal ei olnud kunagi soovi astuda kannatanuga vahekorda ja talle meeldis E. H.ga vaid suhelda, on ta samas ise väitnud, et E. H. oli talle sümpaatne ja ta andis talle vahetevahel raha. Olukorras, kus kannatanu jäi süüdistatavaga abihoonesse üksi ja tema elukaaslane oli lahkunud, võis A. Samoilov eriti alkoholijoobes olles siiski arvata, et kannatanu soovib temaga intiimsuhteid ja käituda vastavalt. Igal juhul nähtub tunnistajate ja ka süüdistatava enda ütlustest, et tema ja kannatanu vahel ei olnud selliseid lähedasi suhteid, mis välistanuks kannatanu peksmist. Seoses teo toimepanemise vahendi tuvastamatusega märgib kohus, et ekspertiisi kohaselt võis peapiirkonna vigastusi valdavalt tekitada ka käte- või jalalöökidega, samuti viitavad mõned jäljed peksmisele mõne pikliku objekti, näiteks prussiga. Võttes arvesse abihoone seisukorda ja selles leiduvate esemete rohkust, sai süüdistatav lisaks oma kätele ja jalgadele kasutada ükskõik millist hoones leiduvat objekti. Eksperdi ütluste kohaselt ei pea seejuures peksja kätele vältimatult jääma jälgi, kuigi isiku läbivaatuse protokolli kohaselt on A. Samoilovi paremal käel kriimustused. Kohtu hinnangul on tähelepanuväärne ka abihoonest leitud klaasist pudelikael (vt
  112. septembri
  113. a asitõendi vaatlusprotokoll, kd II, tl 87-89), kusjuures pudeli ülejäänud osa on leidmata. Nimelt on pudelikael teravate katkiste ebaühtlaste servadega ja kõige teravama pudelikaela katkise osa laius on 1,2 cm. Võttes arvesse, et kannatanul tuvastati läbiv haav juustega kaetud peanahal, mille tekitamine on võimalik teraga, mille laius on 1 cm (vt surnu ekspertiisiakt kd II, tl 72 pöördel ja tl 67-68), ei ole välistatud selle põhjustamine näiteks katkiläinud klaaspudeli terava killuga. Eksperdi ütluste kohaselt on ebatõenäoline, et selline haav on tekkinud noalöögi tulemusel (noaterad on üldiselt ka laiemad kui 1 cm) ja kohtu hinnangul ei viita noalöögile ka haava asukoht. Kuni kannatanu leidmiseni oli süüdistataval piiramatult aega võimalike kildude korjamiseks ja väljaviskamiseks. DNA-ekspertiisiakti nr 20E-GE0619 kohaselt on pudelikaelalt leitud A. Samoilovi DNA-täisprofiil, mistõttu tegemist peab olema ühega pudelitest, mida joodi tühjaks samal päeval ja millest jõi just A. Samoilov.
  114. Kohus leiab, et A. Samoilov pani tapmise toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tapmine on toime pandud kaudse tahtlusega, kui toimepanija kindlalt ei tea, kuid peab võimalikuks, et tema tegu põhjustab kannatanu surma ning möönab seda. Seega on kaudse tahtluse puhul tähtsad mõlemad tahtluse elemendid - intellektuaalne element (võimalikuks pidamine) ning voluntatiivne element (möönmine). Kaudse tahtluse ja kergemeelsuse piiritlemisel on seejuures võimalik just voluntatiivse elemendi ehk tahte kaudu. Kui isik loob teadlikult sellise kausaalahela kulgemise, mille käiku ja tagajärgi ta ei taha ega suudagi kontrollida, kiidab ta need tagajärjed kaudse tahtluse tähenduses samal ajal ka heaks. Isiku käitumises võimalikku tagajärge puutuva tahtluse tuvastamine pannakse suuresti sõltuvusse konkreetse teo väliselt avalduvast ohtlikkuse astmest, mida senises praktikas on nimetatud teo objektiivseks 16 avaldumiseks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  115. oktoobri
  116. a otsus asjas nr 3-1-179-15, p 8).
  117. Kannatanu E. H. surm saabus intensiivse peksmise tagajärjel tekitatud vigastuste tõttu. Eksperdi hinnangul löödi kannatanut vähemalt 18-20 korda näo- ja peapiirkonda. Kannatanu peksmisel niivõrd intensiivsel viisil elutähtsasse piirkonda oli tegemist olemuslikult E. H. elule ohtliku teoga ja A. Samoilov kujutas ette ja möönis mistahes tagajärje, sh kannatanu surma saabumist. Kriminaalasjas ei ole tuvastatud, et peksmise ajal või pärast peksmist oleks Seda kinnitab kohtu hinnangul ka tõsiasi, et pärast peksmist ei proovinud süüdistatav osutada kannatanule abi ega kontrollinud tema enesetunnet, vaid jätkas alkoholi tarbimist ning lahkus lõpuks sündmuskohalt.
  118. Eeltoodust tulenevalt vastab A. Samoilovi tegu KarS § 113 lg 1 koosseisule. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Karistus
  119. KarS § 113 lg 1 näeb ette karistuseks kuue- kuni viieteistaastase vangistuse. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
  120. Kohtu hinnangul praeguses asjas puuduvad karistust kergendavad või raskendavad asjaolud. Hinnates isiku süü suurust, võtab kohus arvesse teo toimepanemise asjaolusid, s.o seda, et E. H. surm on põhjustatud intensiivse peksmisega. Kannatanu oli teo toimepanemisel purjus ega suutnud endast oluliselt tugevamale süüdistatavale ilmselgelt osutada olulist vastupanu; E. H. asend pärast tegu ja tema riiete määrdumine viitab sellele, et teo toimepanemise ajal lamas ta põrandal (madratsil). Pärast tegu tarvitas süüdistatav kannatanu kõrval rahulikult alkoholi koos teiste isikutega, mis viitab küünilisele suhtumisele kannatanu elu ja tervisesse. Samas võtab kohus arvesse, et süüdistataval ei ole kehtivaid kriminaalkaristusi (vt karistusregistri väljavõte, kd II, tl 227-228) ja tegemist on keskealise inimesega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et A. Samoilovit tuleb karistada vangistusega sanktsiooni keskmise määra lähedal, s.o 10 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuse aeg ja lugeda karistuse kandmist alates isiku kahtlustavana kinnipidamisest
  121. juunil
  122. Tõkend vahistamine (vt kd II, tl 231-236) tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud
  123. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel tuleb välja mõista A. Samoilovilt riigituludesse menetluskuluna esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1460 eurot, surnu kohtuarstliku ekspertiisi (
  124. augusti
  125. a ekspertiisiakt nr 20E-AOS0033/270 ja
  126. juuni
  127. a kohturadioloogilise uuringu akt nr 015/2020, kd II, tl 85) tegemisega seotud kulu 343 eurot, DNA-ekspertiisi (
  128. juuli
  129. a ekspertiisiakt nr 20E-GE0619, kd II, tl 217) tegemisega seotud kulu 2793 euro ulatuses, DNA-ekspertiisi (
  130. septembri
  131. a ekspertiisiakt nr 20E-GE0689, kd II, tl 223 pöördel) tegemisega seotud 17 kulu 912 euro ulatuses ja määratud kaitsja tasu 3658,70 eurot (vt kd II, tl 237-254, kd I –
  132. mai
  133. a kohtumäärus), kokku seega 9166,70 eurot.
  134. Võttes arvesse väljamõistetava summa suurust, asjaolu, et süüdistatavale mõistetakse pikk vanglakaristus ning seda, et tema enda ütluste kohaselt kaotas ta seoses vahi all viibimisega sissetuleku, määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest, s.o esimese 11 kuu jooksul igakuiselt 763,80 eurot ja
  135. kuul 764,90 eurot Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99921700032507 ja selgitus „kriminaalasi nr 1-20-6529, sundraha ja menetluskulud.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
  136. Jätta riigi kanda DNA-ekspertiiside tegemise kulu kokku summas 5415 eurot, s.o
  137. juuli
  138. a ekspertiisiakti nr 20E-GE0629 kulust 4047 eurot ja
  139. septembri
  140. a ekspertiisiakti nr 20E-GE0689 kulust 1368 eurot tulenevalt sellest, et kohtupraktika kohaselt tuleb analüüsiobjektide arvu hindamisel lähtuda võetud proovidest, mitte läbiviidud reaktsioonidest. Asitõendid
  141. Asitõendid (vt kd II, tl 255-256) – sündmuskohalt võetud katkise pudeli pudelikael; 2 suitsukoni; suitsupakend ZIG-ZAG; pluus Essentials; kapuutsiga dressipluus Divided; kapuutsiga jope Authentic Performance; aluspüksid (2 tk, valged ja mustad); tekk; sinist värvi jope Pierre Sport; plastikpudel Brusnichnaya 275 ml; jalanõud Adidas (surnukeha jalast); musta värvi püksid H&M (surnukeha jalast); kõrvaklapid Sony; surnukeha seljast aluspüksid; jope Smash; kleit; jope Smash taskus olnud esemed – katkise raamiga optilised prillid, musta värvi kapuutsiga jope, madratsikate, ristikujuline kulon, verekahtlase määrdumisega tualettpaberirull, klaaspudel Mõrnaja, suitsupakk Marlboro Gold; naistekotist võetud kiletasku E. H. nimele väljastatud juhiloaga, passiga ja meditsiiniliste dokumentidega; kasukas; sinist värvi kapuutsiga jope; kolme sinist värvi triipudega dressipluus; verekahtlase määrdumisega paber; sündmuskohalt võetud DNA-proov (1 tk); 2-liitrine plastikpudel Rock; A. Samoilovi kinnipidamisel äravõetud 0,5-liitrine viinapudel Oma Viin; K. M. riietelt ja A. T.i riietelt võetud DNA-proovid – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad, võttes arvesse nende seisukorda.
  142. Asitõendid (vt kd II, tl 255-256) – jope Smash taskust leitud 5 eurot, 10 eurot ja 20 senti – anda KrMS § 126 lg 3 p 3 alusel riigi omandisse. Kohus ei nõustu prokuröri taotlusega tagastada raha kannatanu M. L.ule. Kuigi raha on leitud E. H. valdusest (surnukehal olnud jopest), ei ole kriminaalmenetluse käigus tuvastatud E. H. pärijate ring. M. L. küll kinnitas, et ta kandis kulusid seoses E. H. matusega, kuid see ei muuda teda automaatselt E. H. pärijaks. Kuna tegemist on E. H. õega, ei ole ta pärimisseadusest tulenevalt esimese ringi pärija olukorras, kus E. H.l on lapsed või vanemad. Seega ei ole kriminaalmenetluses tuvastatud isik, kellele raha kuulub. Võttes arvesse ka leitud rahasumma võrdlemisi ebaolulist suurust, on kohtu hinnangul võimalik selle jätmine riigi omandisse. 18
  143. Asitõendid (vt kd II, tl 255-256) – sündmuskohalt leitud kohtutäituri dokumendid K. M. nimele ja K. M.lt äravõetud esemed: sinist värvi T-särk Puma, laigulised püksid, spordijalatsid, punast värvi kapuutsiga pusa EdHardy, lapilised püksid –

§ 126lg 3 p 2 alusel K.

M.le. Asitõendid – A. Samoilovi kinnipidamisel äravõetud esemed, s.o spordijalatsid Puma, pruunikas triibuline triiksärk Tiklas, rohelist värvi püksid Vaeltaja, beeži värvi säärised ja sokid –

§ 126lg 3 p 2 alusel A.

Samoilovile. Asitõendid – A. T.ilt äravõetud esemed, s.o vabaajapüksid Würth Modyf, jalatsid Ecco, sinist värvi verekahtlase määrdumisega jope, halli värvi T-särk verekahtlase määrdumisega –

§ 126lg 3 p 2 alusel A. T.ile. 45. CD-plaadid ja DVD-plaadid, mis on menetlustoimingu protokollide lisaks jätta Kr

MS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Elina Elkind Eve Krupp Aime Raimets Kohtunik Rahvakohtunik Rahvakohtunik 19

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.