← Eesti

2-21-16503/9

Obsah (5)§ 244§ 667§ 173§ 696§ 247

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm Määruse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2022. a, Tallinn Kohtuasja number 2-21-16503 Kohtuasi X ta

§ 244

lg 1 tuleb tõlgendada laiendavalt nii, et eeltõendamismenetluse algatamine on lubatav ka nende tõendite kogumiseks, mis võimaldavad teha kindlaks kostja isiku ja tulevases hagimenetluses vaidluse korral tõendada, et just see isik on kommentaari autor. Siinjuures peavad olema täidetud eeltõendamismenetluse üldised tingimused (tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda, vastaspoole nimetamata jätmine peab olema põhistatud ja kogutavad tõendid peavad olema asjakohased). Antud juhul

§ 244lg-s 1 nimetatud eeldusi eeltõendamismenetluse algatamiseks ei esine.

2.2. Tegemist ei ole olukorraga, kus tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine raskeneda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandes (

I komm, lk 1340) on selgitatud, et taotleja peab eeltõendamismenetluse korraldamise taotluses tõendi kaotsimineku või selle kasutamise raskenemise ohtu põhistama. Seejuures ei tohi tema väited olla hüpoteetilised, vaid peavad rajanema taotluses välja toodud ning usutavalt põhjendatud asjaoludele. Tõendi kaotsimineku või selle kasutamise raskenemise oht peab olema reaalne ja usutav. Taotleja ei ole usutavalt põhjendanud, et tõendid võiksid reaalselt kaotsi minna või nende kasutamine raskeneda. Üksnes hüpoteetilised väited, et andmed võivad kaduma minna regulaarse andmete kustutamise käigus või kui veebimajutusteenuse pakkuja teavitab kahju tekitajat taotleja nõuetest, pole piisav eeltõendamismenetluse algatamiseks. Olukorras, kus eeltõendamismenetluse algatamise seaduses sätestatud eeldused ei ole täidetud, ei saa kohus eeltõendamismenetlust algatada. Määruskaebus ja menetluse edasine käik Taotleja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja algatada eeltõendamismenetluse. 3.1. Taotleja leiab jätkuvalt, et eeltõendamismenetlus on lubatav ja viitab ringkonnakohtu senisele praktikale. Taotleja hinnangul on selge oht tõendite kaotsiminekuks olemas. Samas oleks kohus pidanud eeltõendamismenetluse algatama ka juhul, kui nimetatud oht on madal või seda ei ole. Eeltõendamismenetluse alustamata jätmine rikub taotleja põhiõigust kohtulikule kaitsele. Maakohus oleks pidanud eeltõendamismenetluse sätteid tõlgendama nii, et taotlejale oleks tagatud võimalus koguda teda kahjustava kostja tuvastamiseks tõendeid. Puudub mõistlik põhjus, miks peaks taotlejaid kohtlema erinevalt tulenevalt sellest, kuidas nende au teotav sisu on veebis avaldatud (eraldi veebilehel, mitte veebikommentaarina). Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 667

lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning saata tsiviilasi eeltõendamismenetluse algatamise otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise sisuliselt lahendada. 3 2-21-16503 Maakohus viitas asjakohaselt

§ 244

lg-le 1 ja ringkonnakohtu praktikale, kui leidis, et eeltõendamismenetluse algatamine on lubatav ka selliste tõendite kogumiseks, mis võimaldavad teha kindlaks kostja isiku ja tulevases hagimenetluses vaidluse korral tõendada, et just see isik on hageja õigusi rikkunud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 03.09.2021 määrust tsiviilasjas nr 2-21-9208; 16.06.2021 määrust tsiviilasjas nr 2-21-2306; 14.05.2021 määrust tsiviilasjas nr 2-21-4217; 22.10.2020 määrust tsiviilasjas nr 2-20-3067 ja 13.03.2020 määrust tsiviilasjas nr 2-19-13636). Samuti on õige arusaam, et sealjuures peavad täidetud olema eeltõendamismenetluse üldised tingimused (tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda, vastaspoole nimetamata jätmine peab olema põhistatud ja kogutavad tõendid peavad olema asjakohased). Samas ei tähenda see kolleegium hinnangul, et käesoleval juhul ei saaks kaebaja taotlusel eeltõendamismenetlust algatada. Põhjendamatu on maakohtu arusaam, nagu oleks taotleja õiguseid rikkuvate veebilehtede looja(te) andmete säilimine nt veebikommentaaride autoritega võrreldes enam tagatud ning taotluses toodud asjaoludel ei ole oht andmete kaotsiminekuks või kasutamise raskenemiseks piisavalt reaalne. Kolleegiumi hinnangul on taotleja praegusel juhul piisava veenvusega põhjendanud, millest tulenevalt esineb oht kostja andmete kohta olemasoleva informatsiooni (tõendite) kaotsiminekuks. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et puudub mõistlik põhjus, miks peaks isikuid kohtlema erinevalt tulenevalt sellest, kuidas taotleja õigusi rikkuv sisu veebis on avaldatud (selleks eraldi loodud veebilehel või -kommentaarina). Kaebaja pöördus kohtusse abi saamiseks oma põhiseadusliku õiguse kaitseks ning vastupidisel tõlgendamisel ei ole kaitstud tema põhiseaduslik õigus enda õiguste tõhusale kaitsele, milline olukord ei saa olla õigusriigis lubatav (vt eelmises punktis viidatud lahendid). Seetõttu tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja saata taotlus maakohtule eeltõendamismenetluse algatamise uueks otsustamiseks.

§ 173

lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 247lg 4 teise lause kohaselt ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada.

(allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.