Obsah (4)

§ 182§ 6§ 65§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Otsuse tegemise aeg ja koht 26.02.2021, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-14351 Tsiviilasi KPMG Tax AS hagi Q Prefa

) § 180 lg 2 kohaselt kuuluvad ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused (

§ 182lg 2).

1. Hageja on usutavalt põhjendanud oma väiteid ettevõtte ülemineku kohta. Hageja poolt esitatud tõendite alusel asub kohus alljärgnevalt selgitatud põhjustel seisukohale, et QHaus Baltic OÜ ettevõte on läinud kostjatele koos vaidlusaluste rahaliste kohustustega üle.
2. Hageja on üksikasjalikult kirjeldanud temale kättesaadavaid andmeid Q-Haus Baltic OÜ majandustegevuse jätkamisest kostjate kaudu. Kostjad on hagejale vastu vaidlemisel valinud lauseituse taktika. Kostjad ei ole eitanud hageja poolt esitatud faktiväidete õigsust, kuid väidavad, et Q-Haus Baltic OÜ majandustegevus oli kostjate omast erinev ning et hageja pole tõendanud üle antud ettevõtte täpset koosseisu 4 (17.02.2020 avalduse p 10 ja 11, I lk 148; kostjate avaldused 24.08.2020 eelistungil, II lk 52p).
3. Q-Haus Baltic OÜ kanti äriregistrisse 31.07.
4. Äriregistri andmetel tegeles see äriühing puitehitiste ja nende elementide tootmisega (II lk 7 ja 102, vt ka Facebooki lehe väljatrükki II lk 13p). 05.09.2019 registreeriti Q-Haus Baltic OÜ uueks ärinimeks OÜ Pessaraag. 13.11.2019 kuulutati välja OÜ Pessaraag pankrot. Kostja Q Prefab OÜ kanti äriregistrisse 17.01.2019 ja ka see kostja tegeleb äriregistri andmetel puitehitiste ja nende elementide tootmisega. Facebookis on nimetatud kostja reklaaminud ennast esimese nimetatud valdkonna tootjana Balti regioonis, kes on saanud Saksa RAL-GZ 421 kvaliteeditunnustuse (II lk 20). Alljärgnevalt käsitletakse ka muid tõendeid, mis lükkavad ümber kostjate väite, et nemad tootmisega ei tegele. Kostja Q-haus Prefab OÜ (QHP123 OÜ) kanti äriregistrisse 24.11.
5. Äriregistri andmetel oli Q-Haus Baltic OÜ ja mõlema kostja juhatuse liige ja tegelik kasusaaja ettevõtte väidetava ülemineku ajal R. S. (III lk 29, 33, 34, 36, 37 ja 39).
6. Perioodil november 2016 – mai 2019 Q-Haus Baltic OÜ müügidirektorina töötanud tunnistaja A. V. ütluste kohaselt arutas R. S. temaga 2018 lõpus - 2019 alguses QHaus Baltic OÜ jagamist mitmeks eraldi juriidiliseks isikuks. Tunnistaja väitel oli kava eesmärgiks finantsriskide maandamine. „Et kui kliendil on mingi nõue Q-hausi vastu, siis ettevõtte tegevus saab edasi minna ka juhul kui üks nendest ettevõtetest pankrotistub.“ (II lk 197p).
7. Tunnistaja V. väitel toimus Q-Haus Baltic OÜ tootmistegevus Jõelähtme vallas Kärba kinnisasjal (II lk 197). 19.11.2018 kanti selle kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse kostja Q-haus Prefab OÜ (QHP123 OÜ. I lk 52). Q-Haus Baltic OÜ andis kinnisasja omandi üle mitterahalise sissemaksena kostja QHP123 OÜ osakapitali 10.11.2018 sõlmitud lepingu alusel (II lk 90). 18.01.2019 andis nimetatud kostja kinnisasja üürilepingu alusel kostja Q Prefab OÜ kasutusse (II lk 85 ja 88). www.qhaus.eu veebilehel on seda kinnisasja esitletud kostja Q Prefab OÜ tehasena (I lk 51). Kinnisasi arestiti täitemenetluse käigus 07.01.2020 ja arestimisaktis sisalduvatest fotodest nähtuvalt on ruumides tootmisseadmeid ja –materjale (I lk 101p103). Järelikult jäid Q-Haus Baltic OÜ tootmistegevuses kasutatud ehitised ja seadmed kostjate kontrolli alla. Kostja ebamäärane väide tootmistegevuse puudumise kohta (II lk 53; kostjate 16.11.2020 avalduse p 5, II lk 165p) on eelnimetatuga vastuolus ega lükka ümber tootmisvahendite üleminekut. Erinevalt kostjate arvamusest pole käesolevas vaidluses oluline see, kas tootmisvahendid jäid ettevõtte kontrolli alla omandiõiguse alusel või muul viisil (kostjate 16.11.2020 avalduse p 11). Ettevõtte üleminekut

§ 182

tähenduses ei välista see, et majandustegevuses tehakse ümberkorraldusi, näiteks asendades varasemalt ise tehtud tegevusi teenuste sisseostmisega. 5

1. Tunnistaja V. väitel toimus Q-Haus Baltic OÜ müügitegevus ja administreerimine Osmussaare tee 8 Tallinn kontoris (II lk 197p). 2018.a esitles www.qhaus.eu veebilehel seda kontaktaadressi Q-Haus Baltic OÜ, 2020.a aga kostja Q Prefab OÜ (II lk 163 ja 164; I lk 51).
2. Kostjad ei ole vaidlustanud hageja faktiväiteid selle kohta, et kostja Q Prefab OÜ jätkab Q-Haus Baltic OÜ poolt kasutatud domeenimede www.q-haus.eu ja www.qhaus.ee kasutamist ning Facebooki lehe „Q-haus prefabricated houses“ kasutamist (hageja 31.03.2020 avalduse p 2.10-2.12, II lk 2p ja 3). Samuti seda, et kostja Prefab OÜ tutvustab ennast avalikkusele kodulehe kaudu, mis on enamjaolt muutmata kujul võetud üle Q-Haus Baltic OÜ-lt (hageja 31.03.2020 avalduse p 2.10 ja 16.11.2020 avalduse p 2.2, II lk 160p). Tunnistaja V. kinnitas, et veebilehe sisus on tehtud ainult ebaolulisi muudatusi (II 198p). Peaaegu kõik tehtud töid esitlevad arvukad fotod on tegelikkuses tehtud Q-Haus Baltic OÜ poolt valmistatud hoonetest. Kostja Q Prefab OÜ poolt veebilehel pakutavad TEO ja CLIFF tooted on samad, mida müüs Q-Haus Baltic OÜ. Need tooted töötati välja Q-Haus Baltic OÜ korraldamisel (II lk 198 ja 198p). Kostjad võtsid omaks, et TEO ja CLIFF tooteid pakkus ka Q-Haus Baltic OÜ (II lk 171). Nende toodete pakkumine nii Q-Haus Baltic OÜ kui ka Q Prefab OÜ poolt nähtub nende mõlema poolt kasutatud Facebooki lehe „Q-haus prefabricated houses“ väljatrükkidest (hageja 31.03.2020 avalduse p 2.19, II lk 4 ja 23; hageja 28.10.2020 avalduse p 2.2.9, II lk 98p ja 121-122).
3. Q Prefab OÜ reklaamib ennast 16 aastasele kogemusele viidates (hageja 31.03.2020 avalduse p 2.10, II lk 2p, 11, 113, 123), kuigi on asutatud alles
4. Kostjad on seda põhjendanud „ettevõtte omaniku kogemusega“ (kostjate 16.11.2020 avalduse p 7, II lk 166), kuigi avaldatud reklaamaterjalides pole mingit viidet füüsiliste isikutele. Selle põhjendusega vastuoluliselt on kostjad samas viidanud „pikaajalise ajalooga kaubamärgi müügi“ kaalutlusele. Käesolevas vaidluses ei oma kogemuse kirjeldamise motiivid tähendust, oluline on aga see, et kostja Q Prefab OÜ reklaamib ennast Q-Haus Baltic OÜ kogemusele viidates. Nagu eespool selgitatud, teeb nimetatud kostja seda ka Q-Haus Baltic OÜ teostatud ehitusprojektidele viidates.
5. Kostjad on põhjendanud Q-Haus Baltic OÜ kodulehe sisu edasikasutamist muudatuste tegemiseks vajalike ressursside puudumisega (kostjate 06.03.2020 avalduse p 8, I lk 187p; kostjate 16.11.2020 avalduse p 10, II lk 166). See väide ei näi kohtule usutav. Kõnealuse veebilehe sisu muutmiseks vajalikud kulud on eelduslikult ebaolulised võrreldes muude käesolevas otsuses tuvastatud pingutustega, mida Q-Haus Baltic OÜ tegevuse jätkamiseks kostjate kaudu on tehtud. Veebilehte on muudetud, kuid vaid selliselt, et lehega seotud juriidilise isiku asendumine oleks võimalikult märkamatu. Eespool kirjeldatud asjaolud viitavad teadlikule soovile näidata ettevõtte tegevust jätkuvana vaatamata majandustegevusega seotud juriidiliste isikute vahetumisele. 6
6. Q-Haus Baltic OÜ majandustegevuses kasutatud tähise Q-haus kasutamise jätkamine kostja Q Prefab OÜ poolt näitab soovi jätta avalikkusele mulje majandustegevuse järjepidevusest. Tunnistaja V. väitel on tema 2020.a suhelnud varem Q-Haus Baltic OÜ klientideks olnud isikutega, kes on jätkanud Q-haus brändi all turustatavate toodete ostmist teadmata, et Q-Haus Baltic OÜ on vahepeal pankrotistunud (II lk 198). Kostja on alusetult leidnud, et tunnistaja ütlustest ei selgu, kes konkreetselt Q-haus kaubamärgi all on tegutsenud (kostjate 15.02.2021 avalduse p 7, III lk 26p) – menetluses esitatu põhjal pole teada, et keegi peale kostjate oleks pärast Q-Haus Baltic OÜ tegevuse lõpetamist seda tähist majandustegevuses kasutanud.
7. Kostjate väitel kuulub kaubamärk Q-haus „algusest peale“ R. S.ile (kostjate 16.11.2020 avalduse p 6, II lk 165p). Täpsemaid andmeid ega tõendeid kaubamärgi võimaliku õiguskaitse ja kuuluvuse kohta kostjad esitanud pole, kuid hageja pole kostjate eelnimetatud faktiväidet vaidlustanud. Kohtu arvates puudub sellel väitel käesolevas vaidluses tähendus – ettevõtte identiteeti kandvate tähiste kasutamise järjepidevus viitab ettevõtte üleminekule sõltumata sellest, kellele need tähised kuuluvad või mis õiguslikul alusel neid kasutatud on. Pole vaidlust, et oma tegevuse lõpetamiseni kasutas Q-haus kaubamärki Q-Haus Baltic OÜ ja järgnevalt on seda teinud kostja Q Prefab OÜ.
8. Kostjad pole sisuliselt lükanud ümber hageja väiteid Q-Haus Baltic OÜ tegevuses osalenud konkreetsete töötajate jätkuvast osalemisest ettevõtte tegevuses (hageja 31.03.2020 p 2.18jj, II lk 4). Q Prefab OÜ reklaamib juhi R. S.i kõrval ka kvaliteedijuhi R. E. ja projektijuhi T. K. jätkamist ettevõttes (II lk 21-22). R. E. ja T. K. olid varem QHaus Baltic OÜ töötajad (Maksu- ja Tolliameti 21.02.2020 kiri, I lk 157 ja 27.08.2020 kiri, II lk 65). K. S. on jätkanud Labour Trade OÜ töötajana (II lk 65). Selle ühingu juhataja ja tegelik kasusaaja on äriregistri andmetel R. S., Labour Trade OÜ kanti äriregistrisse kostjatega umbes samal ajal – 05.02.2019 (vt p 14 eespool. III lk 40 ja 42). Tunnistaja V. väitel on Q-Haus Baltic OÜ meeskond jätkanud suuremate muutusteta. Konkreetsest isikutest nimetas tunnistaja M.-A. E. (R.) jätkamist (II lk 197p), kes oli samuti varem Q-Haus Baltic OÜ töötaja (II lk 65).
9. Kostjad on oma selgitustes toimunu kohta olnud ebamäärased ja vastuolulised, millest kohus järeldab nende seisukohtade probleemsust. Kostjad on väitnud, et ei tegele tootmisega, mis on aga selges vastuolus veebilehel ja sotsiaalmeedias avaldatud teabega. Kostjad pole selgitanud, miks oli Q-Haus Baltic OÜ tegevuse lõpetamisel vaja anda tootmisruumid ja seadmed neile üle (vt p 16 eespool), kui nad ei jätkanud tootmist. Kostjate väitel tegeleb Q Prefab OÜ projektijuhtimisega (II lk 165, III lk 26), samas pidavat äriühingul tootmispinna asemel olema logistikakeskus (III lk 26). Näib vastuoluline, et projektijuhtimiseks on tarvis logistikakeskust. Q-Haus Baltic OÜ-lt üle võetud tehast on ka Q Prefab OÜ reklaaminud oma tehasena (vt p 16 eespool), mis on tootmise puudumise väitega vastuolus. Tooteid, millega Q Prefab OÜ väidetavalt tegeleb, on kostja püüdnud näidata Q-Haus Baltic OÜ omadest 100% erinevana (III lk 26p). See on vastuolus eespool tuvastatuga 7 (p 18). TEO ja CLIFF tooted on standardlahendused, mida pakkus ka Q-Haus Baltic OÜ. Seega on kostjad alusetult väitnud, et Q-Haus Baltic OÜ toodeteks olid „kliendijooniste järgi teostatud projektid“, Q Prefab OÜ-l aga „oma standardlahendused“. Kostja rõhutus, et Q-Haus Baltic OÜ vastutas toote kvaliteedi eest, Q Prefab OÜ aga mitte, on vastuolus nimetatud kostja reklaammaterjaliga Balti regioonis erakordse kvaliteeditunnustuse saamise kohta (II lk 20, vt ka p 14 eespool).
10. Kostja väited kodulehe ja kaubamärgi käimasoleva uuendamise kohta (III lk 26p) ei muuda tõsiasja, et seni on kasutatud oluliste muudatusteta Q-Haus Baltic OÜ-lt üle võetud veebilehte ja kaubamärki (vt p 18 ja 21 eespool).
11. Ettevõtte üleminekut ei välista see, et Q-Haus Baltic OÜ-ga võrreldes on Q Prefab OÜl väiksem käive (III lk 26) ega ka see kui Q Prefab OÜ majandustegevus ongi korraldatud mingil määral varasemast erinevalt. Q-Haus Baltic OÜ maksejõuetuks muutumise põhjustest tuli kindlasti õppida. Q-Haus Baltic OÜ ettevõtte jätkusuutliku osa tegevuse jätkamine või selle üleandmise tasuliste tehingutega oleks pidanud olema korraldatud Q-Haus Baltic OÜ pankrotimenetluses või sellele eelnevalt saneerimist taotledes.
12. Ettevõtte üleminekut ümberlükkavad või kinnitavad asjaolud peavad kõik olema kostjatele teada. Kui ettevõte läks üle, siis toimus see tehingutega, mille pooleks kostjad olid. Kostjatel, kelle juht ja tegelik kasusaaja on Q-Haus Baltic OÜ juht ja tegelik kasusaaja R. S., peab olema võimalik kirjeldada oma praegust majandustegevust detailselt ja tõendada, et see ei ole Q-Haus Baltic OÜ-lt üle võetud. Kui maksejõuetuks muutunud äriühingu ettevõte hageja poolt väidetud viisil üle võetakse, siis tehakse seda reeglina varjatult, et vältida maksejõuetu võlgniku võlausaldajate katseid oma nõudeid teiste isikute vastu maksma panna. Seega on paratamatu, et hagejal on sellises olukorras väga piiratud võimalused sündmuste täpset käiku selgitada ja tõendada. Käesolevas asjas on hageja kohtu arvates esitanud piisavad põhjendused ja tõendid ettevõtte üleminekule viitavate ja eespool tuvastatud asjaolude kohta, et lugeda ettevõtte üleminek tõendatuks. Kohus ei asu nimetatud seisukohale kergekäeliselt ja võistleva menetluse põhimõtetega arvestamata. Hageja esitatust järeldub usutavalt Q-Haus Baltic OÜ majandustegevuse varjatud ülevõtmine, mille eesmärgiks on olnud välistada hageja ja teiste Q-Haus Baltic OÜ (Pessaraag OÜ pankrotis) võlausaldajate nõuete rahuldamine selle vara arvel. Hagile edukalt vastu vaidlemiseks pidanuks kostjad hageja seisukohtade ebamäärase ja vastuolulise eitamise asemel esitama ise selge kirjelduse oma majandustegevuse kohta näidates ära selle sõltumatuse Q-Haus Baltic OÜ majandustegevuse ning oma väiteid ka tõendama (TsMS § 230 lg 1, vt selle kohta RKTKo 3-2-1-137-07 p 13). Vastavad asjaolud on kostjate kontrolli all ja hagejal on nende ammendav väljaselgitamine ja tõendamine objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud. Hea usu põhimõttest (

§ 6

lg 2) tulenevalt tuli tõendamiskoormus seega ümber jagada, mida kohus kostjatele ka korduvalt selgitas (vt 8 p 5 eespool. Tõendamiskoormise sellise ümberjagamise kohta vt RKTKo 3-2-1-68-16 p 31). Kohus aitas muuhulgas kaasa tõendi kogumisele ekspertiisi kaudu (vt p 6 eespool). Tõendamiskoormuse täitmise võimaluste kasutamata jätmine oli kostjate teadlik otsustus. Kostjad pole oma vastuväiteid hagile tõendanud ega ole seega täitnud nendele langenud tõendamiskoormust ettevõtte ülemineku ümberlükkamiseks. 28. Q-Haus Baltic OÜ ettevõtte oluliseks osaks oli tehase asukohaks olnud kinnisasi, mis anti üle kostja QHP123 OÜ kaudu. Seega toimus Q-Haus Baltic OÜ ettevõtte ülevõtmine ka selle kostja kaudu. Tunnistaja V. ütluste kohaselt oli ettevõtte jagamine mitme äriühingu alla käesoleval juhul kõigi kõnealuste äriühingute juhatuse liikmeks ja tegelikuks kasusaajaks olnud R. S.i läbimõeldud kava (vt p 15 eespool), mis sellises olukorras on ka eluliselt usutav. Kostjate omavahelised suhted ja igaühe täpsem roll ülevõetud ettevõtte käitamisel või selle osade edasiandmisel ei oma käesoleva vaidluse õige lahendamise seisukohalt tähendust. Ettevõte anti

§ 182

tähenduses üle mõlemale kostjale ja selle paragrahvi lg 2 kohaselt läksid seega ka kohustused mõlemale kostjale üle, mistõttu nad vastutavad hageja ees solidaarsete võlgnikena (

§ 65lg 2 ja 3).

1. Leping, mille alusel hageja nõue on tekkinud, oli seotud Q-Haus Baltic OÜ majandustegevusega Norras (hagiavalduse p 1.3, I lk 2). Leping oli seega seotud ettevõttega, mis hageja väitel kostjatele üle anti. Kuna kohus tuvastas ettevõtte ülemineku kostjatele, läksid neile üle ka lepingu alusel esitatud arvete tasumise kohustused sõltumata sellest, kas vastavad kohustused muutusid sissenõutavaks enne või pärast ettevõtte üleminekut. Seega ei oma ettevõtte ülemineku aja täpsem tuvastamine käesoleva asja õige lahendamise seisukohalt tähendust.
2. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja lepingust tuleneva põhivõla tasumiseks 497 717,5 Norra krooni.
3. Käsunduslepingu alusel tekkinud nõudele tuleb rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 33 lg 1 ja 2 järgi käesoleval juhul kohaldada Norra õigust. Kohus selgitas seda pooltele 06.11.2020 määruses (p 3, II lk 143). Hageja tugineski järgnevalt oma viivisenõudes Norra õigusele ja esitas vastava arvestuse nõude suuruse kohta (16.11.2020 avalduse p 2.1, II lk 159p). Kostjad kinnitasid 24.11.2020 istungil, et nõustuvad Norra õiguse kohaldumisega ega vaidle vastu hageja viivisenõude arvestusele (II lk 170). Viivisemäära Norra õiguses reguleerib käesoleval juhul Norra hilinenud maksete seadus (https://lovdata.no/dokument/NL/lov/1976-12-17-100). Selle seaduse § 2 kohaselt võib võlausaldaja nõuda intressi vastavalt viivisemakseintresside seadusele, kui nõuet tähtajaks tagasi ei maksta. Intressi arvutamine algab maksetähtpäevast, kui see on eelnevalt kindlaks määratud. Hilinenud maksete seaduse (forsinkelsesrenteloven) § 3 kohaselt määrab valitsus iga kuue kuu tagant viivisemäära, mis vastab Norges Banki peamisele intressimäärale, millele on lisatud vähemalt 8 protsenti. Viivisemäära suuruse muutus jõustub ka nende nõuete osas, kus võlausaldajal on õigus viivise nõudmiseks enne uue viivisemäära jõustumist. Norra valitsuse ametliku veebilehe regjeringen.no 9 (https://www.regjeringen.no/no/tema/okonomi-og-budsjett/renter/forsinkelsesrente/id429404/) kohaselt seatakse viivisemäär kaks korda aastas, jõustumiskuupäevadega
4. jaanuaril ning
5. juulil. Viivisemäär oli 1.07-31.12.2018 8,5% aastas, 1.01-30.06.2019 8,75% aastas, 1.07-31.12.2019 9,25% aastas, 1.01-30.06.2020 9,5% aastas, 1.0731.12.2020 8% aastas. Perioodil 1.01-30.06.2021 on määraks samuti 8% aastas. Seisuga 16.11.2020 on viivisenõude suurus vastavalt 92 271,72 NOK ja kohus mõistab selle summa kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja. Alates 17.11.2020 kuni põhivõla 497 717,5 Norra krooni tasumiseni mõistab kohus kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja viivise Norra hilinenud maksete seaduse §-s 3 sätestatud määras vastavalt. Tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmise aluseks on TsMS §
7. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 määrab kohus menetluskulud kostjate kanda.
8. Hageja menetluskuludeks on riigilõivud 1200 eurot, tõlkekulud 181,18 eurot ja lepingulise esindaja tasude õigusabikulud 21 264,1 eurot (III lk 12p). Hageja esindajate poolt tehtud toimingud on üksikasjalikult loetletud õigusabiarvete lisades (III lk 15-25). Kuludes, mille hüvitamist hageja nõuab, ei sisaldu käibemaksu. Hageja on kinnitanud kulude vajalikkust ja põhjendatust. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega, mis tuleb kostjale hüvitada. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise kogusummas 22 645,28 eurot (1200+181,18+21 264,1).
9. Hageja taotluse alusel (III lk 12p) ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik 10