KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 14.03.2022, Rapla Tsiviilasja number 2-21-16546 Tsiviilasi H

§ 101

lg-s 3 sätestatud baassummas (200 eurot), millele lisandub

§ 101

lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (43,44 eurot), millest on maha arvestatud pool H M makstavast peretoetusest (30 eurot) ning saadud summat (213,44 eurot) vähendatakse 30%, (s.o 63,44 euro) võrra

§ 102lg 2 alusel.

Elatise suurus aastal 2022 on 150 eurot. 4.Välja mõista I M igakuine elatis I M kasuks alates 01.01.2022 kuni 24.06.2024

§ 101

lg-s 3 sätestatud baassummas (200 eurot), millele lisandub

§ 101

lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (43,44 eurot), millest on maha arvestatud pool I M makstavast peretoetusest (30 eurot) ning saadud summat (213,44 eurot) vähendatakse 30%, (s.o 63,44 euro) võrra

§ 102lg 2 alusel.

Elatise suurus aastal 2022 on 150 eurot. 5.Välja mõista I M igakuine elatis H M kasuks alates 25.06.2024 kuni 04.05.2028

§ 101

lg-s 3 sätestatud baassummas (200 eurot), millele lisandub

§ 101

lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (43,44 eurot), millest on maha arvestatud pool H M makstavast peretoetusest (30 eurot) ning saadud summat (213,44 eurot) vähendatakse 18%, (s.o 38,44 euro) võrra

§ 102lg 2 alusel.

Elatise suurus aastal 2022 on 175 eurot. 6.Välja mõista I M igakuine elatis I M kasuks alates 25.06.2024 kuni 04.05.2028

§ 101

lg-s 3 sätestatud baassummas (200 eurot), millele lisandub

§ 101

lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (43,44 eurot), millest on maha arvestatud pool I M makstavast peretoetusest (30 eurot) ning saadud summat (213,44 eurot) vähendatakse 18%, (s.o 38,44 euro) võrra

§ 102lg 2 alusel.

Elatise suurus aastal 2022 on 175 eurot. 7.Välja mõista I M igakuine elatis H M kasuks alates 05.05.2028 kuni täisealisuseni

§ 101

lg-s 3 sätestatud baassummas (200 eurot), millele lisandub

§ 101

lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (43,44 eurot), millest on maha arvestatud pool H M makstavast peretoetusest (30 eurot). Elatise suurus (213,44 eurot). 8.Välja mõista I M igakuine elatis I M kasuks alates 05.05.2028 kuni täisealisuseni

§ 101

lg-s 3 sätestatud baassummas (200 eurot), millele lisandub

§ 101

lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (43,44 eurot), millest on maha arvestatud pool H M makstavast peretoetusest (30 eurot). Elatise suurus (213,44 eurot). 9.Välja mõista I M hüvitis tagasiulatuva ülalpidamise eest 1680,04 eurot H M kasuks. 10.Välja mõista I M hüvitis tagasiulatuva ülalpidamise eest 1680,04 eurot I M kasuks. 11.Kohustada I M tasuma elatise võlgnevus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, selgitusega: „elatise võlg”. H P arvelduskontole 12.Kohustada I M tasuma H M ja I M kasuks alates 21.10.2021 väljamõistetud elatisraha iga kuut

1. kuupäevaks H P arvelduskontole xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, selgitusega: „elatis” kuni H Mja I M täisealiseks saamiseni. 13.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus 2 võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõue Hagejad paluvad kostjalt välja mõista: hageja H M kasuks elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 21.10.2020 kuni 20.10.2021 eest summas 2637 eurot (
2. a oktoobri eest 77 eurot, 1.11.20-30.09.21 eest 2420 eurot ja
3. a oktoobri eest 140 eurot); hageja I M kasuks elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 21.10.2020 kuni 20.10.2021 eest summas 2637 eurot (
4. a oktoobri eest 77 eurot, 1.11.20-30.09.21 eest 2420 eurot ja
5. a oktoobri eest 140 eurot); määrata, et välja mõistetud elatise võlgnevus tuleb maksta H P arvelduskontole xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, selgitusega: „elatise võlg”; hageja H M kasuks alates 21.10.2021 elatisraha igakuiselt
6. kuupäevaks 220 eurot H P arvelduskontole xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, selgitusega: „elatis” kuni H M täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx; hageja I M kasuks alates 21.10.2021 elatisraha igakuiselt
7. kuupäevaks 220 eurot H P arvelduskontole xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, selgitusega: „elatis” kuni I M täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu osaliselt. Kohtuotsuse põhjendus 1.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. 2.Rahavastikuregistri andmetel sündis H M xx.xx.xxxx ning tema ema on H P ja isa I M. Rahavastikuregistri andmetel sündis I M xx.xx.xxxx ning tema ema on H P ja isa I M. 3.Perekonnaseaduse § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. 4.Seega on kostja, kui hagejate isa, kohustatud neid ülal pidama. 5.Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. 3 Perekonnaseaduse § 99 lg 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. Kuni 31.12.2021 kehtinud perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestas, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse määruse järgi on 2020.a 292 eurot ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Kehtiva perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1.aprillil.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

§ 101

lg 6 sätestab, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

§ 101

lg 7 sätestab, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

§ 102

lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

§ 108

sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 6.Kohtuistungil kohus tuvastas hagist nähtuvalt, et ühe lapse ülalpidamiseks ühes kuus kulub u 440 eurot. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise 220 eurot kummagi hageja kasuks. 7.Kostja nimetatud summa väljamõistmisega ei nõustu. Ta on nõus tasuma elatist hagejate ülalpidamiseks 100 eurot tagasiulatuvalt ja 150 eurot alates hagi esitamisest, kuna kostjal ei ole võimalik vanglas sissetulekut teenida ning tema ülalpidamisel on lisaks hagejatele veel kaks alaealist last. 4 8.Hagejate esindaja sissetulekuks on töötasu 1150 eurot kuus ja peretoetus 120 eurot kuus. 9.Hagejate esindaja ja kostja ühisomandis on kinnistu väärtusega u 150 000 eurot ja sõiduauto Škoda väärtusega u 10 000 eurot. 10.Kostjal on kaks alaealist poega: T M on sündinud xx.xx.xxxx ja K-P M xx.xx.xxxx. Tartu Maakohtu 26.03.2013 määrusega on kohus kinnitanud kompromisslepingu, mille kohaselt kohustus kostja tasuma alates 01.02.2013 elatist 160 eurot kummagi poja ülalpidamiseks. Elatise suuruse muutumisel kohustus kostja tasuma lastele elatist vähemalt ½ kehtivast kuupalga alammäärast. 11.Kostja viibib Tallinna Vanglas. Harju Maakohtu otsusega 27.08.2021 tunnistati kostja süüdi KarS §-de 114 lg 1 p-de 2, 3 ja 25 lg 2; 121 lg 2 p-de 2, 3; 137 lg 1 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1 alusel vangistusega 10 aastat. Eelvangistuses on kostja viibinud alates 08.06.2020. 12.Kohus peab kostjalt elatise hageja kasuks väljamõistmise põhjendatuks, kuna kostja ei ole laste ülalpidamiskohustust vabatahtlikult täitnud alates 08.06.2020. Kuna hagejad paluvad välja mõista kostjalt elatise miinimummääras, siis hagejad ei pea perekonnaseadusest tulenevalt tõendama nende ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi. 13.Kohus leiab, et täidetud on

§ 102lg 2 eeldused, kuna kostjal on kokku neli alaealist last.

Arvestades, et kostjal ei ole võimalik teenida sissetulekut alates 08.06.2020 10 aastat, siis loeb kohus kostjal nelja alaealise lapse olemasolu mõjuvaks põhjuseks kostjalt elatise väljamõistmiseks alla

§ 101lõikes 1 sätestatud määra.

Kuid kohus arvestab elatise summa arvutamisel, et kostja ja hagejate esindaja ühisomandis on vara, mille realiseerimisel on võimalik kostjal tasuda kõigile lastele elatist kohtulahendite alusel. Seega peab kohus reaalseks, et kostja tasub kummalegi hagejale elatist alates 2020 oktoober kuni 31.12.2021 igakuiselt 150 eurot; alates 01.01.2022 kuni kostja kõige vanema lapse T täisealisuseni 70%

§ 101

alusel arvutatud summast ja sealt edasi kuni K-P täisealisuseni 82%

§ 101

alusel arvutatud summast ning sealt edasi

§ 101alusel arvutatud summas.

14.Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostja on kohustatud kummalegi hagejale tasuma elatist järgmiselt: 14.1.Ajaperioodi 21.10.2021 kuni 31.12.2021 eest 353,24 eurot (2021 oktoobrikuu eest 150:31=4,84; 4,84x11=53,24; 2021 novembri- ja detsembrikuu eest 300 eurot) enne 01.01.2022 kehtinud

§-de 101 ja 102 lg 2 alusel. 14.2.Ajaperioodi 01.01.2022 kuni 24.06.2024, s.o kuni T M täisealisuseni, eest igakuine elatis 150 eurot. Elatise arvutamine

§ 101

lg-de 3-5 alusel: igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma 200 eurot 2022.a, mida indekseeritakse iga aasta 1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, s.o 43,44 eurot 2022.a. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 5 1.aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetus ja lasterikka pere toetuse arvel. Elatisest arvestatakse maha pool hagejale makstavast lapsetoetusest, s.o 30 eurot 2022.a. Saadud summa 2022.a on 213,44 eurot, mida vähendatakse 30%

§ 102lg 2 alusel.

Elatise summa 2022.a 150 eurot. 14.3.Ajaperioodi 25.06.2024 kuni 04.05.2028, s.o kuni K-Pc M täisealisuseni, eest igakuine elatis 175 eurot. Elatise arvutamine

§ 101

lg-de 3-5 alusel: igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma 200 eurot 2022.a, mida indekseeritakse iga aasta 1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, s.o 43,44 eurot 2022.a. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1.aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetus ja lasterikka pere toetuse arvel. Elatisest arvestatakse maha pool hagejale makstavast lapsetoetusest, s.o 30 eurot 2022.a. Saadud summa 2022.a on 213,44 eurot, mida vähendatakse 18%

§ 102lg 2 alusel.

Elatise summa 2022.a 175 eurot. 14.4.Alates 05.05.2028 kuni hagejate täisealisuseni igakuine elatis 213,44 eurot. Elatise arvutamine

§ 101

lg-de 3-5 alusel: igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma 200 eurot 2022.a, mida indekseeritakse iga aasta 1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, s.o 43,44 eurot 2022.a. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1.aprillil.Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetus ja lasterikka pere toetuse arvel. Elatisest arvestatakse maha pool hagejale makstavast lapsetoetusest, s.o 30 eurot 2022.a. Elatise summa 2022.a on 213,44 eurot. 15.Hagejad paluvad kostjalt välja mõista kummagi hageja kasuks kahjuhüvitise summas 2637 eurot ajavahemiku

1. a oktoober kuni 2021 oktoober eest. 16.Perekonnaseaduse § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 17.Hagejad esitasid kohtule hagi 21.10.
2. Kohus leiab, et hagejate nõue ülalpidamiskohustuse täitmiseks ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks tagasiulatuvalt on põhjendatud alates 21.10.2020 kuni 20.10.2021, kuna nimetatud perioodil viibis kostja kinnipidamisasutuses ning tema panus laste ülalpidamisesse oli puudulik. Kohus jääb siinkohal oma eelpooltoodud motiivide juurde, leides, et kostjalt on põhjendatud välja mõista kummagi hageja kasuks hüvitis igakuiselt 150 eurot. Hüvitise arvestus: 2020.a oktoobrikuu eest 150:31=4,84; 4,84x11=53,24 eurot; 2020.a novembrikuu kuni 2021 septembrikuu eest 1650 eurot; 2021.a oktoobrikuu eest 150:31=4,84; 4,84x20=96,80 eurot. Saadud summast 1800,04 6 eurot tuleb maha arvestada 120 eurot, kuna hagejate esindaja realiseeris ühisvaras olnud ehitusmaterjali ehitusvilla 480 euro eest. Seega 240 eurot on põhjendatud arvestada kostja panusena laste ülalpidamisse. Seega tuleb kostjalt kummagi hageja kasuks välja mõista ajaperioodi 21.10.2020 kuni 20.10.2021 eest 1680,04 eurot (1800,04-120) enne 01.01.2022 kehtinud

§ 101

ning kehtiva

§ 108alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 18.Ts

MS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 19.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 20.Käesolevas tsiviilasjas väljamõistmiseks. kohus rahuldas osaliselt hageja nõude elatise 21.Kohus leiab, et õiglane on jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 7