4-22-278/24

4-22-278 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2022 Haapsalu kohtumaja Kärdlas Väärteoasja number 4-22-278 Kohtunik Istungisekretär Piia Jaaksoo Jaana Liiv Väärteoasi A N kaebus PPA Lääne prefektuuri Kärdla PJ 09.01.2022 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2390,22,000009, mille kohaselt karistati A N LS § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja A N, isikukood XXX, elukoht XXX Kohtuväline menetleja PPA Lääne prefektuuri Kärdla politseijaoskond, asukoht Sadama 26 Kärdla Hiiu vald Hiiu maakond, esindaja Moonika Raudsepp, e-post: laane@politsei.ee RESOLUTSIOON
2. Rahuldada A N kaebus ja tühistada PPA Lääne Prefektuuri Kärdla politseijaoskonna 09.01.2022 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2390,22,000009 ning lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel A N suhtes väärteomenetlus liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos.
3. Välja mõista riigieelarve vahenditest A N kasuks valitud kaitsjale makstud tasu 525 eurot.
4. Edastada kohtuotsus A N’le ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. I Kaevatav otsus PPA Lääne prefektuuri Kärdla PJ 09.01.2022 otsusega väärteoasjas nr 2390,22,000009 karistati A N järgmise rikkumise eest – 09.01.2022 kell 14.30 xxx Hiiu maakonnas, liikus Suuremõisa suunas, juhtis mootorsõidukit Ford Fiesta registreerimismärgiga XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Rikkus LS § 90 lg 1 p
5. Väärteo kvalifikatsioon LS § 201 lg
6. 1 4-22-278 Väärteo toimepanemise eest on kohtuväline menetleja karistanud A N LS § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot. II Kaebus 24.01.2022 saabus Pärnu Maakohtusse A N kaebus /tl 3-15/, mille kohaselt A N teostas 09.01.2022 õppesõitu, kuid selgus, et juhendaja tõend oli aegunud. A N õpib mootorsõiduki koolituskursusel, on kursuse läbinud mahus, mis võimaldab tal juhendaja juhendamisel osaleda liikluses. Juhendajale G N 12.12.2020 väljastatud juhendaja tunnistus oli muutunud kehtivustähtaja möödumise tõttu kehtetuks, seega ei olnud täidetud LS § 109 lg 2 p 3 sätestatud tingimus mootorsõiduki juhtimiseks. See aga ei tähenda, et A N puudus juhtimisõigus. Juhendaja tunnistuse kehtivuse kontroll ei olnud A N kohustuseks. Kaebuses palutakse tühistada 09.01.2022 kiirmenetluse otsus ja lõpetada LS § 201 lg 1 kohases väärteoasjas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel või lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. III Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja leidis /tl 17/, et A N ei olnud väärteo toimepanemise hetkel juhtimisõigust, seda ei oleks olnud ka siis kui ta oleks teostanud sõidupraktikat koos juhendajaga, kelle on kehtiv juhendaja tunnistus. Menetlusalusel oli luba juhtida, mitte juhtimisõigus. Kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja 09.01.2022 kiirmenetluse otsus muutmata. IV Kohtu seisukoht VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vaidlust ei ole selle üle, et A N juhtis 09.01.2022 mootorsõidukit. Seda tunnistavad A N ja tunnistaja G N. Nii A N kui G N rääkisid kohtuistungil, et A N teostas õppesõitu. A N oli selleks ajaks läbinud autokooli õppekava sellises mahus, et tal oli luba teostada teeliikluses õppesõitu juhendajaga. A N ja G N avaldasid, et juhendajaks oli G N, kuid kui politsei nende sõiduki kinni pidas, selgus, et G N’ile väljastatud juhendaja tunnistus oli kehtivuse kaotanud. Mõlemad kinnitasid kohtus, et enne õppesõidu algust ei kontrollinud juhendaja tunnistuse kehtivust. G N avaldas, et tal oli kuidagi jäänud mulje, et juhendaja tunnistus kehtib 2 aastat. Liiklusseaduse § 109 lg 2 sätestab tingimused, millal isik, kes õpib mootorsõidukijuhi koolituskursusel, võib juhtida mootorsõidukit sõidupraktika saamise eesmärgil teise isiku (edaspidi juhendaja) juuresolekul. Nimetatud sätte punktides 1-4 on nõuded juhendajale. Lõike 2 punkt 3 - juhendaja on saanud Transpordiametilt õiguse juhendamiseks, vastab LS § 109 lg 2 p 1 ja 2 nimetatud tingimustele ning juhendamise õigust tõendatakse liiklusregistri andmete alusel. Lõige 3-1 kohaselt juhendajal peab olema kehtiv juhendaja tunnistus. Juhendaja tunnistuse väljastab Transpordiamet kehtivusega 12 kuud. Zebra autokool tõendab /tl 8-9/, et A N õpib (samuti õppis 09.01.2022) Zebra autokoolis (OÜ Almander) Transpordiametis registreeritud grupis T-B1702E. A N on läbinud õppekava mahus, mis võimaldab tal osaleda õppesõidul ja sõidupraktikal teeliikluses. Neid asjaolusid kinnitab ka A N OÜ Almander õpingukaart /tl 24-25/, mille kohaselt A N on lubatud õppesõidule teeliikluses 18.mai
7. Seega A N oli 09.01.2022 LS § 109 lg 2 nimetatud isik. 2 4-22-278 Tl 11 olev maksekorraldus ja Transpordiameti vastus /tl 20/ kinnitavad, et G N’ile väljastati tema taotlusel elektrooniline juhendaja tunnistus (juhendatav A N) kehtivusega 12.12.2020-11.12.
8. G N’ile on 09.01.2022 väljastatud Mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistus (kehtiv kuni 08.01.2023), juhendatav A N /tl 12/. Kohus leiab, et asjaolu, et G N’il oli 12.12.20-11.12.2021 ning uuesti taotles ja väljastati 09.02.2022 juhendaja tunnistus (juhendatav A N), kinnitab A N ja G N sõnu, et A N juhtis mootorsõidukit sõidupraktika saamise eesmärgil. Vaidlust ei ole ka selle üle, et A N juhendajal G N’il ei olnud 09.01.2022 kui A N mootorsõidukit juhtis, kehtivat juhendaja tunnistust. Kohtuväline menetleja leidis, et olukorras, kus A N teostas õppesõitu ja tema juhendajal ei olnud kehtivat juhendaja tunnistust (A N on kogu menetluse vältel seda rääkinud), rikkus A N LS § 90 lg 1 p 1 – mootorsõidukit ei või juhtida isik, kelle ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Kohus märgib, et liiklusseaduses on eraldi sätestatud tingimused, millal isik võib mootorsõidukit juhtida sõidupraktikal. Kohus eelpool tuvastas, et A N oli 09.01.2022 LS § 109 lg 2 nimetatud isik. Kuna G N’il ehk A N juhendajal ei olnud ajal kui A N 09.01.2022 mootorsõidukit sõidupraktika saamise eesmärgil juhtis, kehtivat juhendaja tunnistust, siis A N rikkus LS § 109 lg 2 p 3, lg 3-1 nõudeid. Kohus märgib, et A N kui LS § 109 lg 2 nimetatud isikul oli 09.01.2022 kohustus enne sõidupraktika saamise eesmärgil mootorsõiduki juhtima asumist kohustus kontrollida, kas LS § 109 sätestatud sõidupraktika tegemise tingimused on täidetud. A N seda ei teinud, ta on ise kinnitanud, et ei kontrollinud, kas tema juhendajal on kehtiv juhendaja tunnistus. Seega on tõendatud, et A N 09.01.2022, isikuna, kes õppis mootorsõidukijuhi koolituskursusel, juhtis mootorsõidukit sõidupraktika saamise eesmärgil G N juuresolekul, kuid G N’il puudus kehtiv juhendaja tunnistus. Sellise tegevusega rikkus A N LS § 109 lg 2 p 3, lg 3-
9. Sellist rikkumist ei ole A N’le kiirmenetluse otsuses olevas teokirjelduses süüks arvatud. Kohus leiab, et kuna on tõendamist leidnud, et A N oli LS § 109 lg 2 nimetatud isik, siis ei saa talle ette heita LS § 90 lg 1 rikkumist vaid nõuete, mis on kehtestatud mootorsõiduki sõidupraktika saamise eesmärgil juhtimisel (LS § 109 lg 2 p 3, lg 3-1), rikkumist. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kohtupraktika kohaselt, kui on koostatud kiirmenetluse otsus, siis väärteoprotokolli ei koostata ja asja arutamine toimub kiirmenetluse otsuses oleva teokirjelduse piires. Kaebuse arutamisel ei ole tõendamist leidnud A N poolt kiirmenetluse otsuses oleva teo toimepanemine. Liiklusseaduse nõuete rikkumine A N poolt on tõendamist leidnud, kuid neid rikkumisi A N’le kiirmenetluse otsuses süüks ei arvata ja kohus ei saa väljuda kiirmenetluse otsuses olevast teokirjeldusest. Lähtudes eeltoodud asjaoludest ja seadusesätetest leiab kohus, et A N kaebus tuleb rahuldada - kohus tühistab PPA Lääne Prefektuuri 09.01.2022 otsuse väärteoasjas nr 2390,22,000009 ning lõpetab VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel A N suhtes väärteomenetluse Liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos. V Menetluskulud 3 4-22-278 Kabuse esitaja taotles VTMS § 29 lg 1 p alusel väärteomenetluse lõpetamise korral mõista riigieelarve vahenditest menetlusaluse isiku kasuks välja tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu. Kohtule on esitatud A N 21.01.2022 volikiri õigusteenuse osutamiseks /KT tl 13-14/, milles ta andis Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli vandeadvokaat Maano Saarevälile volituse esindada enda huve ja kaitsta enda õigusi väärteoasjas
10. A N esitas kohtule kaks OÜ AB Sirk ja Saareväli poolt A N’le esitatud arvet /KT tl 45-46/, milledel on näidatud õigusabi osutamiseks teostatud toimingud, nende ajaline kestvus. Kohus leiab, et teostatud toimingud on õigusabi osutamiseks vajalikud ja nende ajaline maht põhjendatud. Kaitsja poolt õigusabi osutamise tunnitasu on 125 eurot, millele lisandub käibemaks 25 eurot. Kohus leiab, et kaitsja tunnihind on mõistliku suurusega. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kaitsja poolt osutatud õigusabi maht ja õigusabi tasu on vastavuses väärteoasja keerukuse ja mahuga. VTMS § 23 sätestab, et VTMS väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu riigieelarve vahenditest. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus taotluse valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks ja mõistab riigieelarve vahenditest A N kasuks välja 525 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 4