1-22-1232 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht Alustamata kriminaalasja number 09.03.2022. a Tallinn, kirjalik menetlus 1-22-1232
(20730000235)Kohtunik Urmas Reinola Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri 21.01.
- a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Z seaduslik esindaja X , kaebus RESOLUTSIOON Jätta Z seadusliku esindaja X kaebus Riigiprokuratuuri 21.01.
- a määruse peale läbi vaatamata ja tagastada kaebus selle esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse advokaadi vahendusel Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Kriminaalasjas alustati 23.07.
- a menetlust KarS § 201 tunnustel selles, et Z endine omanik ja juhatuse liige Y omastas peale Z ära müümist X le, ettevõtte rahalisi vahendeid ja vara.
- PPA Põhja prefektuuri kriminaalbüroo vanemuurija koostas 13.12.
- a prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määruse. Kriminaalasi lõpetati KrMS § 199 lg 1 p 1 järgi kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu.
- 23.12.
- a registreeriti Riigiprokuratuuris Z seadusliku esindaja X kaebus kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale, milles taotleti kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tühistamist ja kriminaalasjas nr 20730000235 menetluse jätkamist.
- Riigiprokuratuur jättis 21.01.
- a määrusega kaebuse rahuldamata, leides kokkuvõtvalt, et kriminaalmenetluse lõpetamine on olnud seaduslik ja põhjendatud, mistõttu ei kuulu Z seadusliku esindaja X kaebus rahuldamisele. 1
(2)- Riigiprokuratuuri 21.01.
- a määruse peale esitas ringkonnakohtule kaebuse Z seaduslik esindaja , kes märgib kaebuses kokkuvõtvalt, et ta ei nõustu Riigiprokuratuuri põhistusega. X leiab, et Riigiprokuratuuri 21.01.
- a määrus tuleb tühistada ja kriminaalmenetlust jätkata, sest menetluses on olulises osas jäetud tegemata toimingud tõendite kogumiseks. Seejärel esitab kaebuse esitaja vastavalt Riigiprokuratuuri määruses toodud põhistustele omapoolsed sisulised vastuväited. Kaebuse esitaja leiab, et Riigiprokuratuuri määrus on olulises osas põhjendamatu, kriminaalmenetluses on jäetud olulised menetlustoimingud läbi viimata, tõendid kogumata ja selle asemel on kriminaalmenetluse lõpetamisel tuginetud kahtlustatava paljasõnalistele tõendamata ütlustele. Kaebuse esitaja palub ka asja lahendamist istungil. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus, tutvunud Z seadusliku esindaja X kaebusega, on seisukohal, et kaebus Riigiprokuratuuri 21.01.
- a määruse peale tuleb jätta läbi vaatamata, kuna see ei ole esitatud advokaadi vahendusel.
- Nimelt, KrMS § 208 lg 1 kohaselt võib Riigiprokuratuurile kaebuse või taotluse esitanud isik Riigiprokuratuuri määruse vaidlustada ringkonnakohtus advokaadi vahendusel. Seda asjaolu on selgitatud isikule ka Riigiprokuratuuri vaidlustatavas määruses edasikaebe korras. Sellele vaatamata on kaebuse esitanud Z seaduslik esindaja X , kelle puhul nähtub aga Eesti Advokatuuri kodulehelt, et tegemist ei ole advokaadiga, seega ka antud juhul kaebust esitama õigustatud isikuga. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-10-05 asunud seisukohale, et KrMS § 208 lg-s 1 nimetatud kaebuse esitamisel ilma advokaadi vahenduseta tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus läbi vaatamata. Sellest tulenevalt tuleb Z seadusliku esindaja X kaebus jätta läbi vaatamata kui KrMS § 208 lg-s 1 sätestatud nõudele mittevastav, kuna see ei ole esitatud advokaadi vahendusel. Märkida tuleb sedagi, et isiku alusetu kahtlustamisega kaasneda võivate põhiõiguste riivete vältimiseks on seadusandja põhjendatult kehtestanud nõude, et Riigiprokuratuuri põhistatud määrust saab kannatanu vaidlustada vaid advokaadi vahendusel. Advokaadinõude vajalikkust näitab seegi, et KrMS § 208 lg 1 alusel esitatavad kaebused keskenduvad valdavalt just õiguslikele küsimustele ning eelduslikult kõige efektiivsemalt suudavad esitada vastuargumente Riigiprokuratuuri prokuröridele, kelle puhul on tegemist karistusõiguse spetsialistidega, just juristidest advokaadid. Ka ringkonnakohtule esitatud kaebuse puhul ei saa tähelepanuta jätta, et antud juhul taotletakse kaebuses nt asja lahendamist istungil, millist võimalus aga KrMS § 208 üldse ette ei näe. Seega on mõistetav, et keerulisematele õiguslikele probleemidele ja küsimustele ei suuda kõrgemaid õigusalaseid eriteadmisi mitteomav isik asjakohaseid vastuväiteid ja vajalikku argumentatsiooni esitada, mis viitab aga samuti sellele, miks on kaebuse esitamine ikkagi just advokaadi vahendusel vajalik.
- Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 208 lg-dest 1 ja 3, § 326 lg 2 p-st 3 ja §-st 390 jätab ringkonnakohus Z seadusliku esindaja X kaebuse Riigiprokuratuuri 21.01.
- a määruse peale läbi vaatamata ja tagastab selle kaebajale. /allkirjastatud digitaalselt/ 2
(2)