Obsah (8)

§ 113§ 82§ 110§ 111§ 76§ 29§ 6§ 620

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 8. november 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-19-80

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2.

1. Jätta hagi rahuldamata 12 600 euro väljamõistmiseks. 1 2.
2. Jaotada maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud ja jätta 6 % Aimur Ilissoni menetluskuludest OÜ Aaspere Agro kanda ja 94 % OÜ Aaspere Agro menetluskuludest jätta Aimur Illisoni kanda.
3. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
4. Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
5. Aimur Ilisson (hageja) esitas
6. mail 2019 hagi Osaühing Aaspere Agro (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõla 13 363,60 eurot (bruto) ja sissenõutavaks muutunud viivised 2185,04 eurot ning viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 13.06.2015 lepingu pealkirjaga „Leping osaühingu juhatuse liikmega“ (edaspidi leping). 11.05.2017 esitas kostja hagejale teate hageja tagasikutsumise kohta kostja juhatusest. Hageja kutsuti juhatuse liikme kohalt tagasi ennetähtaegselt. Lepingu kohaselt oli juhatuse liikmele makstav brutotasu 2100 eurot ning tasu maksti iga kuu
7. kuupäeval juhatuse liikme arveldusarvele. Lepingu p-d 7.2 ja 7.2.2 nägid ette, et kui leping lõpeb juhatuse liikme ennetähtaegse tagasikutsumisega ainuosaniku poolt, makstakse hüvitist kuue kuutasu suuruses summas, kui juhatuse liige ei ole võetud kriminaalvastutusele seoses ametialase kuriteo toimepanemisega. Hagejal on 01.-11.05.2017 eest saamata 763,60 eurot. Hageja nõuab ka lepingu p-dest 7.2 ja 7.2.2 tulenevat hüvitist 12 600 eurot (2100x6). Kuna kostja vastavaid kohustusi tähtaegselt ei täitnud, nõuab hageja ka sissenõutavaks muutunud viivist 2185,04 eurot. Kui kostjal on hageja vastu nõudeid, on need piisavalt tagatud. Kostja on esitanud hageja vastu kahju hüvitamise nõude tsiviilasjas nr 2-17-7978, kus on kohus seadnud hagi tagamiseks hageja varale kohtulikud hüpoteegid. Samad nõuded on kostja esitanud ka solidaarselt teiste väidetavate kahjutekitajate vastu kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagis, mille tagamiseks on arestitud ka teiste väidetavate kahjutekitajate vara. 2
8. Kostja vaidles hagile vastu. Lepingus kokku lepitud hüvitise tasumise tingimused ei ole täidetud. Hageja on süüdistatav kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX. Kostja on kriminaalasjas käsitletud sündmustes kandnud kahju üle 1 miljoni euro ja esitanud asjas tsiviilhagi. Samuti on kostja esitanud hageja vastu kahju hüvitamise nõude tsiviilasjas nr 2-17-
9. Hageja vastu esitatud nõuded moodustavad kokku ca 1,2 miljonit eurot. Lahkumishüvitise väljamaksmise tähtaeg pole saabunud, kuivõrd hageja on võetud kriminaalvastutusele ja tasu maksmise kohustus pole muutunud sissenõutavaks tulenevalt käesoleva võlasuhte olemusest. Lepingu p 7.2.2 ingliskeelset sõnastust ja eestikeelset tõlget vaadates on selge, et „kriminaalvastutusele võtmine“ tähendab ka kriminaalmenetluse alustamist. „Bring criminal charges“ tähendab otsetõlkes „kriminaalsüüdistuse esitamist“ – selle all on mõeldud protsessi, mis algab kriminaalmenetluse alustamisega isiku suhtes. Samuti pole lepingus sätestatud tähtaega, mille jooksul lahkumishüvitis tasuda tuleb. Perioodi 01.-11.05.2017 juhatuse liikme tasu tasumisele ei kuulu, kuivõrd hageja ei täitnud juhatuse liikme ülesandeid. Juhatuse liikme tasu maksmise kohustus ja juhatuse liikme kohustused on vastastikused kohustused. Seetõttu on kostjal õigus oma kohustuse täitmisest keelduda tulenevalt

§-st 110-111. Hageja ei ole hüvitanud kostjale kahjusid, mida ta on tekitanud, mistõttu on kostjal õigus pidada kinni omapoolset täitmist. Mõlema tasu sissenõudmine on vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega (

§-d 6 ja 7). Kostja taotleb alternatiivselt, et kohus jätaks juhatuse liikme lepingu p 7.2.2 kohaldamata, kuivõrd arvestades kostjale tekkinud kahju ning hagejale ja tema ainuomandis olevale äriühingule OÜ Farmi Konsultatsioonid kahju tekitamise tulemusena saabunud rahalist kasu, ei ole hagejale juhatuse liikme tasu või lahkumishüvitise tasumine hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetav. MAAKOHTU OTSUS

1. Viru Maakohus rahuldas
2. jaanuari 2021 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 13 363,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 2185,94 eurot ning viivise põhinõudelt alates 28.05.2019 kuni kohustuse täitmiseni seadusjärgses määras. Menetluskulud jäeti kostja kanda. Vaidlust ei ole, et kostja ei ole maksnud hagejale lepingu p-s 5.1 sätestatud juhatuse liikme tasu ajavahemiku 01.-11.05.2017 eest ning lepingu p 7.2.2 järgset hüvitist ennetähtaegse tagasikutsumise eest. Kostja leiab alusetult, et lepingu p 7.2.2 eeldab väidetavalt kuriteo toime pannud isiku juhatuse liikme staatuses hoidmist ka kriminaalmenetluse ajal. Kohus mõistis ajavahemiku 01.05.2017-11.05.2017.a. eest välja lepingu p-st 5.1 tulenevalt juhatuse liikme tasu 763,60 eurot (bruto)
3. a maikuu 8 tööpäeva eest (2100 : 22 (tööpäevade arv mais) = 95,45 ; 8 x 95,45 =763, 60 eurot. Kostja tõlgendus kriminaalvastutusele võtmisest on vale. Riigikohus on selgitanud, et kriminaalvastutusele lihtseaduste tähenduses võetakse isik süüdimõistva kohutuotsuse jõustumisega (Riigikohtu
4. märtsi 1996 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-32-96). Kostja viidatud lahendis nr 3-4-2-54-13 selgitatakse kriminaalvastutusele võtmise terminit PS § 76 lg 2 3 tähenduses. Kuivõrd eraõigusliku juriidilise isiku juhatuse liige ei ole kriminaalmenetlusliku immuniteediga kaitstud isik, pole viited PS § 76 lg 2 tõlgendusele asjakohased. Isegi kui nõustuda kostja tõlgendusega kriminaalvastutuse võtmisest, muutus hageja tasu ja hüvitise nõue sissenõutavaks 12.05.
5. Lepingus ei ole märgitud lepingust tulenevate kostja kohustuste täitmise tähtaega. Juhatuse liikme lepingu lõppemisel ning lepingust tulenevate kohustuste sissenõutavaks muutumise hetkel ei olnud hagejat kriminaalvastutusele võetud (sh olenemata lepingu p 7.2.2 tõlgendusest, ei olnud esitatud süüdistust ega kriminaalmenetlust algatatud). Kriminaalmenetlus algatati 20.12.2017, s.o 7 kuud pärast juhatuse liikme tagasikutsumist. Selleks hetkeks oli möödunud ka mõistlikult vajalik aeg kohustuse täitmiseks

§ 82lg 7 mõttes.

Lepingulise suhte lõppemisel olid hageja teod ja sellest tuleneda võivad tagajärjed üksnes kostja kahtlused ning kostja on põhjendamatult jätnud tasumata lepingust tulenevad tasud etteulatuvalt, eeldusel, et tulevikus võib tekkida alus tasu maksmata jätmiseks. Lepingu lõppemisel õiguslikku alust tasu ja hüvitise maksmisest keeldumiseks ei olnud. Kostja kahjunõue hageja vastu tsiviilasjas nr 2-17-7978 ei oma tähtsust juhatuse liikme lepingu täitmise suhtes. Leping ei sea juhatuse liikme tasu ja hüvitise maksmist sõltuvusse võimaliku kahjunõude esitamisest.

§ 110kohaldamise eeldused ei ole täidetud.

Kostja ei ole tõendanud, et viidatud ajavahemikul hageja kostja juhatuse liikme ülesandeid ei täitnud. Kostja kahtlused, et juhatuse liige on osaühingule tekitanud kahju, ei anna automaatselt alust oma lepinguliste kohustuste täitmata jätmiseks. Riigikohus on selgitanud, et vastastikuse lepingu täitmata jätmise vastuväide on olemuselt ajutine. Selle põhiliseks tagajärjeks on lepingupoole enda täitmise edasilükkamine, mitte aga sellest lõplik keeldumine. Seeläbi tagab

§ 111lg 1 esmajoones lepingupoole jaoks vastusoorituse saamist (Riigikohtu 28.

oktoobri 2008 otsus tsiviilasjas nr 32-1-80-08, p 33, 5. juuni 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-12). Käesoleval juhul on vastusooritus tagatud tsiviilasjas nr 2-17-7978 rakendatud hagi tagamise abinõudega, samuti on vara arestitud kriminaalmenetluses. Nõuete tagamine välistab kooskõlas

§ 110

lg-s 3 ja § 111 lg-s 1 sätestatuga kostja õiguse keelduda lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Hageja nõue ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Ainuüksi kahtlustele tuginedes ei olnud kostjal põhjendatud jätta omapoolsed lepingust tulenevad kohustused täitmata ootuses, et kriminaalmenetlus algatatakse ja see päädib süüdimõistva kohtuotsusega. Kuigi käesolevaks ajaks on asjaolud muutunud ja hagejale on süüdistus esitatud, on lepingu lõppemisest möödunud ca 4 aastat. Hageja süüdimõistmise korral oleks p 7.2.2 järgi hüvitise maksmata jätmine põhjendatud. Hageja õigeksmõistmise korral ei oleks hagi rahuldamata jätmise korral võimalik hagejal realiseerida oma lepingust tuleneva tasu nõude õigust. Hageja suhtes algatatud muud kohtumenetlused ei tähenda, et hageja nõue kostja vastu oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Lepingu p-s 7.2.2 toodud hüvitise välja maksmata jätmine juhatuse liikme „kriminaalvastusele võtmise“ korral ei laiene tsiviilõiguslikule vastutusele. Maakohus jättis kostja vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata. Kirjaliku menetluse määramine istungil ei ole menetlusnormi rikkumine TsMS § 656 lg 1 tähenduses. Tõendeid, mille uurimine oleks istungil vältimatult vajalik, ei ole kumbki pool menetluses pärast 11.02.2020 istungit esitanud. Tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega (TsMS § 2). Asja sisuline arutamine toimub eelduslikult ainult ühel istungil. 4 Maakohus jättis TsMS § 162 lg 1 järgi menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Maakohus rikkus istungit korraldamata jättes menetlusõigust ja menetluse avalikkuse põhimõtet, samuti tõi see kaasa ebaõige lahendi. Tõendite avaldamata jätmise ja kostjal tõendites toodule osundamise võimaluse puudumise tagajärjeks on ebatäpsused kohtuotsuses. Maakohus on rikkunud menetlusõigust ka tõendamiskoormist ebaõigelt jaotades. Kohtuotsuses ei ole analüüsitud juhatuse liikme tasu tasumise kohustuse tekkimist (

§ 76lg 1). Hagi tuleb tõendada hagejal (Ts

MS § 230 lg 1). Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et hageja juhatuse liikmena jättis oma kohustused täitmata. Seega pidanuks just hageja tõendama hagiavalduse nõuet, mh seda, et ta täitis kõnealusel perioodil juhatuse liikme kohustusi lepingule vastavalt. Maakohus on rikkunud materiaalõigust

§ 29tõlgendusreegleid ebaõigelt kohaldades.

Pooled tõlgendavad erinevalt lepingu p 7.2.2 sisu. Kostja on menetluses tõendanud ühe kuriteo episoodi, mida tuleb kvalifitseerida KarS § 201 (omastamine) järgi. Kahjusündmus seisnes selles, et mh aastal 2016 müüs hageja kostja esindajana kostjale kuuluva traktori Jaguar 860 tekitades kostjale kahju 9346 eurot. Kohtul oli võimalik selle kahjusündmuse asjaolusid ja tõendeid iseseisvalt hinnates jõuda järeldusele, et hageja on kostja juhatuse liikmena toime pannud ametialase kuriteo kostja suhtes ja seega ei ole kostjal kohustust hagejale lahkumishüvitist tasuda. Maakohus on küll selgitanud, et maakohus ei hinda kahjuepisoodi tõendeid, kuna kahju tekitamine on menetluses teises tsiviilasjas, ent sellisel alusel ei saa jätta siinses kohtuasjas tõendeid hindamata. Lepingu p-l 7.2.2 puuduks rakendus, kui selle jaoks peaks äriühing ootama jõustunud kriminaalmenetluse kohtuotsust. Maakohus pole ka analüüsinud, milline oli poolte ühine tahe p 7.2.2 sõlmimisel, vaid on lähtunud üksnes grammatilisest tõlgendusest. Kostja kui äriühingu tahe aga ei saanud olla tasuda igal juhul juhatuse liikmele lahkumishüvitist hoolimata sellest, et sisuliselt toime pandud kuriteo suhtes ei ole võimud jõudnud veel reageerida või ei ole kostja ise jõudnud kuriteokaebust koostada ja esitada. Ka

§ 29lg-t 4 kohaldades oleks maakohus pidanud jõudma teistsugusele järeldusele.

Maakohus on ebaõigesti hinnanud, et lepingu lõpetamise hetkel olid kostjal hageja suhtes ainult kahtlused. Selliseks väiteks ei ole mistahes alust. Kostja tõendas, et esitas tsiviilhagi hageja vastu viivitamatult, s.o mais 2017. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud ka hea usu põhimõtet. Kui ringkonnakohus leiab, et lepingu p-i 7.2.2 järgi on kostjal hüvitise maksmise kohustus, siis palub kostja hinnata, kas hageja nõuded on vastuolus hea usu põhimõttega. Otsuses möönab maakohus, et hagejal oli kohustus tegutseda kostja huvides, ent asub samas seisukohale, et asjaolu, kas hageja neid kohustusi rikkus, ei ole käesoleva tsiviilasja esemeks. Kostja eeltooduga ei nõustu. Kui pool palub

§ 6

lg-le 2 tuginedes jätta leping kohaldamata, peab kohus sätte kohaldamist esile toodud asjaoludel kaaluma. Maakohus seda ei teinud, rikkudes mh TsMS § 436 lg-t 1. 5 Maakohtu poolne süsteemne materiaalõiguse ebaõige kohaldamine seisneb selles, et maakohus määratleb kostja kahjunõude sissenõutavaks muutumise aja alles tulevikus tekkivaks. Maakohus lähtus põhjendamatult eeldusest, et kostja kahjunõude sissenõutavaks muutumise aeg on seotud kohtumenetluste lõpptulemusega. Kahju muutub sissenõutavaks üldiselt koheselt peale kahju tekkimist. Kostja on taotlenud ka käesoleva menetluse peatamist, leides, et käesolev tsiviilasi ja menetlusosaliste vahel käivad muud menetlused on omavahel seotud ja käesoleva asja õigesti ja õiglaselt lahendamine oleneb teiste menetluste lahenditest, kuid kohus jättis taotluse rahuldamata. Maakohus on materiaalõigust valesti kohaldades välistanud ka kostja õiguskaitsevahendite kasutamise. Maakohus kohaldas ebaõigesti

§-i 110, leides, et kostjal ei ole õigust seadusest tulenevatele õiguskaitsevahenditele. Kostja ei nõustu ka maakohtu järeldusega, nagu oleks hageja taganud oma kohustuse hüvitada kostjale kahju.

§ 110

lg-s 3 sätestatud tagatise all on silmas peetud vabatahtlikku, pandiõiguse vm alusel antud tagatist, hagi tagamise korras seatud hüpoteeke selleks kindlasti pidada ei saa. Kohtu poolt kirjeldatud kohtulikud hüpoteegid ei ole ka summaliselt piisavad. Tagatiste väärtust pidanuks tõendama hageja, kes tagatise olemasolule tugines. Maakohtu etteheide, mille kohaselt juhatuse liikme tagasikutsumise otsus ei sisalda põhjendusi, ei oma tähtsust. Õiguskaitsevahendite kasutamine võlaõiguses ei ole seotud sellise formaalse nõudmisega.

1. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub asja juurde võtta Viru Maakohtu
2. märtsi 2021 süüdistusakti tagastamise määruse. Maakohtu otsus on põhjendatud ja maakohus kohaldas materiaalõigust õigesti. Hageja täitis lepingut nõuetekohaselt. Hagejale ei tehtud mingeid etteheiteid ajal, mil ta oli juhatuse liige ega ajal, kui ta juhatuse liikme kohalt tagasi kutsuti. Hagejat ei olnud võetud kriminaalvastutusele seoses ühegi kuriteo toimepanemisega. Uue istungi korraldamata jätmine oli menetlusnormidega kooskõlas. Kostja viited tagatiste väidetavale ebaõigele hindamisele on samuti alusetud. Väited selle kohta, kuidas tagatisi tuli hinnata, oli kostjal võimalik esitada kirjalikes seisukohtades. Maakohus jaotas ka tõendamiskoormise ja hindas tõendeid õigesti. Kostja ei tõendanud, et tal oli alus lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmiseks. Kohus ei kohaldanud ebaõigesti

§-i 29 ega jätnud tõendeid hindamata. Kostja tõlgendus lepingu p-i 7.2.2 sisule on ebaõige. Kostja ise sõnastas nimetatud punkti. Kui kostja soovib, et lepingu punkt annaks võimaluse keelduda hüvitise maksmisest rohkematel või teistsugustel juhtudel, tuleb see punkt kostjal tulevikus vastavalt ümber sõnastada. Maakohus ei saa tsiviilasja lahendades anda hinnangut, kas hageja on toime pannud kuriteo või mitte. Kostja võimalik kahjunõue hageja vastu ei välista hageja tasu- ja hüvitisenõuet kostja vastu. Kui kohus jätab käesolevas asjas hagi rahuldamata, ei ole hagejal enam kunagi võimalik oma nõuetega kostja vastu pöörduda, ka juhul, kui kostja hagi jääb tsiviilasjas nr 2-17-7978 täielikult rahuldamata ja hageja mõistetakse kriminaalasjas õigeks. Etteheited hea usu põhimõtte kohaldamata jätmise kohta on alusetud. Samuti on ebaõige kostja etteheide nagu maakohus oleks sidunud hea usu põhimõtte kohaldamise sellega, et see peab olema lepingus kirjas. Kohus ei ole seda märkinud. Ka menetluse peatamata jätmine oli õiguspärane, kuivõrd käesoleva tsiviilasja lahend ei sõltu teiste asjade lahenditest. 6 Kostja etteheited, et maakohus on välistanud kostja õiguskaitsevahendite kohaldamise, on arusaamatud. Kostja ise ei ole tõendanud oma õiguskaitsevahendite kohaldamise eelduseid. Kohus arvestas õigesti ja põhjendatult sellega, et kostja võimalikud kahjunõuded on tagatud. Väited, et kohtulikud hüpoteegid ei ole tagatised ja kriminaalasjas arestitud vara ei saa arvestada, on ebaõiged ja alusetud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles kohus rahuldas hageja nõude 12 600 euro hüvitise saamiseks. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi 12 600 euro hüvitise osas rahuldamata. Maakohtu otsus jääb muutmata juhatuse liikme tasu 763,60 euro väljamõistmise osas. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. Menetluskulud tuleb jaotada vastavalt hagi rahuldamise ulatusele.
2. Apellatsioonkaebuse väide, et maakohus jagas ebaõigesti tõendamiskoormise ja rahuldas põhjendamatult hageja juhatuse liikme tasunõude, ei ole õige. Pooled ei vaidle selle üle, et lepingujärgset tasu kostja hagejale mai kuu eest ei maksnud, kuid lepingu ütles üles
3. mail
4. 7.
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et lepingu kehtivuse ajal tasu maksmata jätmiseks alust andnud faktilised asjaolud pidi kostja esile tooma. Käesoleval juhul ei ole kostja esile toonud ega tõendanud, millised olid hageja ülesanded juhatuse liikmena, kas ja mis ulatuses ta neid maikuus täitis. Hagejal on õigus nõuda lepingu täitmist ja kostjal oli õigus asjakohased vastuväited esitada, kostja seda maakohtus ei teinud, seetõttu rahuldas maakohus õigesti hagi 763, 60 euro ja lisanduva viivise nõudes. 7.
6. Ringkonnakohus mõistab välja 763,60 eurolt sissenõutavaks muutunud viivise perioodi eest
7. mai 2019 kuni
8. november 2021 summas 149,96 eurot.
9. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et hageja lepingu ennetähtaegse lõpetamisega seotud hüvitise nõude rahuldamiseks puudub alus. 8.
10. Pooled vaidlevad lepingu p-i 7.2.
11. tõlgendamise üle. Leping sõlmiti ingliskeelsena ja lepingu teksti koostas kostja. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et pooled lähtuvad käesolevas asjas eestikeelsest tõlkest järgmises sõnastuses: juhatuse liikme ennetähtaegse tagasikutsumisega juhatuse ainuomaniku poolt makstakse hüvitist kuue kuutasu summas, kui juhatuse liige ei ole võetud kriminaalvastutusele seoses ametialase kuriteo toimepanemisega. 8.2.

§ 29

lg 2 järgi lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet.

§ 29

lg 7 kohaselt, kui sõnal või väljendil on mitu tähendust, tuleb sõna või väljendit mõista viisil, mis on enam kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga. Maakohus tõlgendas vastuoluliselt ja ekslikult lepingu p-i

1. 2.
2. kasutatud sõnastust „ ei ole võetud kriminaalvastutusele seoses ametialase kuriteo toimepanemisega“. Maakohus on andnud kriminaalvastutusele võtmisele grammatilise tõlgenduse, kuid ei ole esitanud jälgitavaid põhjendusi, kuidas on see tõlgendus kooskõlas

§ 29

tõlgendamise reeglitega.

§ 29

lg 4 kohaselt, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. 7 8.

1. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et hüvitise maksmise kohustusest vabanemise ühe eeldusena pidi olema täidetud kriminaalvastutusele võtmise õigusliku alusena süüdistatavana vastutusele võtmine või veelgi enam isiku suhtes süüdimõistva otsuse jõustumine. Tegemist on õigusaktidest tuleneva grammatilise tõlgendamisega. Teisalt on maakohus teist välistuse eeldust „ametialane kuritegu“ tõlgendanud mõistliku inimese arusaamast lähtudes ja leidnud, et ja antud juhul hõlmab ametialane kuritegu ka juhatuse liikme poolt äriühingut kahjustavat tegevust. 8.
2. Ringkonnakohtu istungil möönis hageja, et käesolevaks ajaks on hagejale süüdistus esitatud ja kui ta omastamises süüdi mõistetakse, siis langeks hüvitise maksmise kohustus ära. Kuna lepinguosalised on lepingu p. 7.2.
3. tõlgendamisel eri meelt, siis tuleb tõlgendamisel lähtuda

§-st 7 ja

§ 29lg-test 4 ja 5.

Ringkonnakohus leiab, et lepingu tõlgendamisel

§ 29

lg 5 järgi tuleb arvestada, et leping sõlmiti äriühingu juhatuse liikmega, kelle ülesanne oli äriühingu eesmärke silmas pidades äriühingut juhtida ja esindada, sh sõlmida tehinguid äriühingu huve arvestades. Äriühing täitis lepingust tulenevad kohustused seni kuni juhatuse liige oma kohustusi nõuetekohaselt täitis. Kui äriühingule said teatavaks asjaolud, et hageja juhatuse liikmena tekitas teadlikult äriühingule kahju, siis öeldi leping ennetähtaegselt üles ja esitati tekitatud kahju hüvitamiseks nõuded nii kriminaalmenetluses kui hagimenetluses. Lepingus sätestatud hüvitise maksmise välistus oli asjaolusid arvestades ringkonnakohtu arvates täidetud. Lepingu ennetähtaegse lõpetamise põhjuseid arvestades saab lepingu p-i 7.2.

1. tõlgendada viisil, et välistus hüvitise maksmiseks oli lepingu lõppemisel olemas.
2. Ringkonnakohus leiab, et kui nõustuda maakohtu poolt antud tõlgendusega, et lepingu p. 7.2.
3. sõnastus ei anna alust kostjal hüvitise maksmisest keelduda, siis tuleb hageja nõue jätta rahuldamata vastuolu tõttu hea usu põhimõttega. 9.
4. TsÜS § 32 kohaselt peavad juriidilise isiku aktsionärid, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.

§ 6

lg 1 sätestab, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. ÄS § 180 lg 1 järgi on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. ÄS § 187 lg 1 järgi peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 sätestab, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. 9.2. Hoolsust ja lojaalsust nõuab juhatuse liikmetelt ka

§ 620

.

§ 620

lg 1 järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega.

§ 620

lg 2 järgi peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale (RKTKo 3-2-1-33-10 p 11). Seega tuleb hinnata, kas hageja kui kostja juhatuse liige on osaühingu juhtimisel s.o. sõlmides kostjat kahjustavaid lepinguid ning omastades kostja vara käitus kostja suhtes lojaalselt ja vajaliku hoolsusega. 9.3.Asja materjalidest nähtub, et kostja esitas maakohtule tõendid, mis tõendavad, et kostja nõuab kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX hagejalt põhisumma 532 384 euro väljamõistmist. Kostja tõi esile, et hageja asutas 16.11.2005 OÜ Farmi Konsultatsioonid, kus on kuni tänaseni ainuosanik ja ainuke juhatuse liige ja mida hageja kasutas kostja ärihuvide kahjustamiseks. Kostja esitas maakohtule asjaolud selle kohta, et 2016 müüs hageja kostja esindajana kostjale kuuluva traktori Jaguar 860, tekitades kostjale kahju summas 9346 €. Kostja esitas tõendid selle kohta, et Konekesko Eesti AS ostis kostja traktori OÜ-lt Farmi Konsultatsioonid ja selle müük OÜ-le Farmi Konsultatsioonid korraldati läbi OÜ Agritehnik. Ainuüksi selle tehinguga omastati 9346 € (ilma käibemaksuta) järgnevalt: OÜ Agritehnik 8 omandas 3500 € (226 500 – 223 000) ning kostjale kuuluv äriühing OÜ Farmi Konsultatsioonid omandas 5846 € (232 346 eurot -226 500). Kostja esitas menetluses järgmised tõendid selle kohta, et hageja käitus õigusvastaselt ja tekitas kostja juhatuse liikmeks olemise ajal kostjale kahju: 1) kriminaalasjas hagejale esitatud süüdistuse materjalid,; 2) tsiviilasjas nr 2-17-7978 tehtud jõustumata maakohtu otsuse, millega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja 305 505,08 eurot; 3) asjaolud ja neid kinnitavad tõendid ühe kuriteo episoodi kohta, mis oli kvalifitseeritud KarS § 201 järgi (omastamine) toimepanemisena. 9.4. Ringkonnakohtu arvates annavad eelloetletud asjaolud ja tõendid aluse tuvastada, et hageja ei täitnud juhatuse liikme kohustusi lojaalselt, käitus õigusvastaselt ja tekitas kostjale kahju. TsÜS § 138 lg 1 sätestab, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus ning lg 2 sätestab, et õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Selle sätte eesmärgiks on tõkestada olemasoleva õiguse kasutamine hea usu põhimõtte vastaselt. Ringkonnakohus leiab, et hageja õiguse nõuda lepingu p 7.2.2. tuleneva kohustuste täitmist on tema enda käitumise tõttu välistatud vastuolu tõttu hea usu põhimõttega

§ 6ja Ts

ÜS § 138 mõttes. 10. Ringkonnakohus jaotab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel vastavalt hagi rahuldamise ulatusele ja hageja kanda tuleb jätta 94 % kostja kuludest ja kostja kanda 6 % hageja menetluskuludest. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtulahendi jõustumist TsMS § 177 lg 2 alusel. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Indrek Parrest 9 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi