Obsah (8)

§ 134§ 129§ 104§ 127§ 1045§ 130§ 1050§ 128

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 11. veebruaril 2022 Kriminaalasja number 1-21-2977 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kriminaalasi Keith Pa

) § 1050 lg 1 kohaselt tal süü puudumist kahju tekitamisel. Antud juhul ei ole vaidlustatud asjaolu, et Keith Pallon on süüdistusaktis kirjeldatud teo toime pannud. Ka ei ole vaidlust selles, et M.P. on

§ 134lg 4 mõttes lähedane isik.

Õiguslik vaidlus seisneb selles, kas esinevad mittevaralise kahju hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud

§ 134lg 3 mõttes.

1. Maakohus käsitles erandliku asjaoluna kannatanu M.P. i üleelamisi pärast A.P. i surma, mis väljendub vajaduses ravimite järele ja psühholoogilisele nõustamisele poja surma järgselt tekkinud depressiooni tõttu. Maakohus luges kannatanu üleelamised tõendatuks M.P. i enda ütlustega ja Tervishoiuasutuse OÜ Puhja Perearst ambulatoorse epikriisiga ning Elva Haigla TM SA ambulatoorse epikriisiga.
2. Üleelatud kannatuste kohta avaldas M.P. kohtueelses menetluses, et pärast õnnetust ei suuda ta üksi olla, ta nutab iga päev. Matuse päeval võttis ta rahustit. Magada pole ta saanud, võib-olla paari tunni kaupa. Raske on sõnadesse panna kaotusvalu, seest on tühi. Tervel perel on väga raske. Tervishoiuasutuse OÜ Puhja Perearst ambulatoorsest epikriisist nähtuvalt toimus M.P. il perearstiga 21.04.2020 telefonikonsultatsioon. Diagnoosina on märgitud depressiivne episood. Patsiendi kaebustena on märgitud poja traagiline surm, ei saa magada ja päeval rahutu, soovib rahustit. M.P. ile väljastati ravim toimeainega alprasolaam. M.P. pöördus perearsti vastuvõtule 22.05.
3. Patsient avaldas arstile, et poeg hukkus traagiliselt hiljuti, ei maga öösiti üldse, nutab. Alprazolami kasutab hetkel iga päev, mõni päev on ka 2 tabletti võtnud. Patsienti häirivad külajutud. M.P. ile anti leinanõustaja kontaktid ja suunati kuni kümneks korraks kliinilise psühholoogi juurde. Töövõimetusleht avati 25.05.2020 ning lõpetati 28.06.
4. M.P. i diagnoosina kajastati muud neurootilised häired ja depressiivne episood. Väljastati mh ravim toimeainega duloksetiin. Elva Haigla TM SA ambulatoorse epikriisi kohaselt pöördus M.P. 02.07.2020 Elva Haiglasse psühhiaatri vastuvõtule. Anamneesis on märgitud, et patsient on kurvameelne, ärev, unehäired, keskendumisraskused, väsimus. Patsient oli mitu kuud töövõimetuslehel, hetkel algas puhkus. Perearst ordineerinud raviks alprasolaami ja duloksetiini. Meeleolu alanenud, depressiivsed mõtted peas, ärev, rahutu, uni häirunud. 24.07.2020 on haiguse kulg järgnev: seisund dünaamikata. Kurvameelne, ärevus, kergesti ärritub. Ütleb, et kui poeg sai maha maetud, on veel raskem. Käib ülepäeviti surnuaias, viibib seal 1 tund või rohkem, poja haua juures olles hakkab veidi kergem. Diagnoosina on kajastatud segatüüpi ärev-depressiivne reaktsioon. Patsiendile väljastati ravimid toimeainega duloksetiin, zopikloon, kvetiapiin. Kokkuvõttena on 28.08.2020 soovitatud M.P. il toetavaid vestlusi ning ravi jätkamist.
5. Maakohus leidis, et kannatanu nõue on põhjendatud ja õiglane on hüvitis summas 5000 eurot. Lähtuda tuleb antud kriminaalasja spetsiifilistest asjaoludest ning sellest, et M.P. ei viibinud ise sõidukis ega osalenud avariis, kus hukkus tema poeg. Samas tuleb arvestada 4 kannatanu üleelamisi pärast poja surma, tal tekkis ärevus, unehäired, keskendumisraskused ning väsimus. Ta oli sunnitud võtma töövõimetuslehe eelnimetatud üleelamiste tõttu. M.P. i üleelamised pärast poja surma on põhjustanud talle emotsionaalse trauma, depressiivsed episoodid, psühholoogi juures käimise ja ravimite võtmise vajaduse. Võttes arvesse seda, et M.P. on pärast poja surma kannatanud unetuse, psüühilise pinge, hirmu ja magamatuse all ning ta on pidanud tarvitama uinuteid, rahusteid ja ka antidepressante, et tulla toime eelnimetatud vaevustega, on mittevaralise kahju hüvitise nõue põhjendatud.
6. Varalise kahju osas märkis maakohus esmalt, et hagiavalduses leiab kannatanu, et ta on saanud materiaalset kahju poja matusekulude ja hauaplaadi maksumuse näol 1508 eurot. Süüdistatav Keith Pallon tunnistas kohtus kannatanu M.P. i tsiviilhagi osaliselt ehk ta ei vaidlustanud matusekulusid. Kaitsja hinnangul on tsiviilhagi esitatud deliktiõiguse alusel, mistõttu saab nõustuda

§ 129lg 1 alusel 1008 euroga (1508-500).

1. Maakohus tuvastas, et põhjendatud on varalise kahju nõue summas 1008 eurot (matusekulud), kuivõrd kahju on tõendatud kohtutoimikus olevate arvetega, süüdistatav on kahju tekitamises süüdi ning tekkinud kahju on põhjuslikus seoses Keith Palloni teoga. Rahuldamata jäi hagi A.P. ile kuulunud asjade (summas 230 eurot) ja ravimitele kulunud raha (summas 250 eurot) osas.
2. Hagiavalduses on välja toodud, et kannatanu viibis pärast poja hukkumist depressioonist ja unehäiretest tingituna töövõimetuslehel 25.05.2020 kuni 28.06.2020, mille tulemusel sai ta Eesti Haigekassast hüvitist 330,21 eurot. Seega kaotas kannatanu saamata jäänud tulu näol kokku 633,20-330,20= 303 eurot. Kannatanu töötasu oli eelneval perioodil, s.o
3. a algusest kuni juunini 633,20 eurot. Hagiavalduse lisadest ehk Swedbank AS maksekorraldustest nähtub, et Elva Vallavalitsus tasus M.P. ile töötasu eest jaanuarikuus
4. a 632,84 eurot, veebruarikuus
5. a 592,48 eurot, märtsikuus
6. a 676,52 eurot ja aprillikuus
7. a 631,16 eurot. Elva Vallavalitsuse tasude ja maksude arvestuse kohaselt oli M.P. i töötasu maikuus
8. a 632,84 eurot. 26.06.
9. a Swedbank AS maksekorraldusest nähtuvalt tasus Eesti Haigekassa M.P. ile töövõimetushüvitist 269,31 eurot ning 01.07.
10. a 61,21 eurot. Lähtudes eeltoodud tõenditest oli M.P. i keskmine töötasu ühes kuus 633,17 eurot (3165,84/5). Kuivõrd Eesti Haigekassa poolt kannatanule tasutud töövõimehüvitis oli kokku 330,52 eurot (269,31+61,21), siis oli M.P. i saamata jäänud tulu suurus 302,65 eurot (633,17330,52). Kuivõrd kannatanu viibis töövõimetuslehel kuriteo tagajärjel tekkinud üleelamiste tõttu, tuleb süüdistatavalt välja mõista saamata jäänud tuluna 302,65 eurot.
11. Kuivõrd varalise kahju nõudest tuleb maha arvata süüdistatava poolt tasutud 500 eurot, siis kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele varalise kahju põhjendatud osa 1008 eurot ning saamata jäänud tulu 302,65 eurot, kokku 1 310,65 eurot. III. Apellatsioon
12. Tartu Maakohtu 03.11.
13. a otsuse peale esitas apellatsiooni Keith Palloni kaitsja vandeadvokaat Meelis Masso, kes palub tühistada otsus osaliselt ja teha uus otsus, millega mõista Keith Pallonile KarS § § 422 lg 2 p 1 järgi kergem vabaduskaotuslik karistus ja jätta see KarS § 73 lg-te 1, 2 ja 3 kohaselt osaliselt tingimuslikult täitmisele pööramata ning täielikult jätta rahuldamata M.P. i tsiviilhagi mittevaralise kahju ja saamata jäänud tulu hüvitamiseks. 19.
14. Maakohus ei arvestanud, et ka süüdistatav ise sai selles liiklusõnnetuses raskelt kannatada. Maakohtu tuvastatud faktilised asjaolud ei välista ega keela õiguslikult arvestamast karistust 5 kergendava asjaoluna süüdlase kannatada saamist. Apellandi arvates on seda võimalik kriminaalmenetluses arvestada kahel juhul: esiteks kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 2 järgi ja teiseks KarS § 80 järgi, mis sätestab, et kui süüdlane on kuni viieaastase vangistusega karistatava kuriteo toimepanemise tagajärjel ise raskelt kannatada saanud, võib kohus ta karistusest vabastada. Kui KarS § 80 nõuab tagajärjena raskelt kannatada saamist, siis KarS § 57 lg 2 seda ei nõua ja kohtul on lubatud arvestada kergendavate asjaoludena esimeses lõikes nimetamata asjaolusid. Maakohus on rikkunud diskretsiooniõigust ja leidnud alusetult, et süüdlase kannatada saamist võib lugeda karistust kergendavaks asjaoluks üksnes siis, kui tegemist on raskelt kannatada saamisega. Kaitsja taotleb ringkonnakohtult Keith Palloni enda vigastuste kergendava asjaoluna arvestamist. 19.
15. Kaitsja loobub oma väitest selle kohta, et A.P. i turvavöö oli kinnitamata. Nähtuvalt liiklusõnnetuse aktist oli tema turvavöö siiski kinnitatud. Vaatamata sellele jääb aga kaitsja seisukoha juurde, et A.P. oli ka ise raskelt hooletu, sest istus vabatahtlikult kaasreisijaks autosse, mille juht oli ilmselgelt alkoholijoobes ja juhtimisõiguseta (A.P. ja Keith Pallon olid pikaajalised sõbrad ja võib eeldada, et A.P. teadis Keith Pallonil juhilubade puudumisest).

§ 104

lg 4 sätestab, et raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. A.P. võttis endale teadliku riski ja möönis seega mistahes raskeid tagajärgi. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et sõidu eesmärgiks olid vaid seltskonnas otsa saanud suitsud. 19.

1. Lisaks on Keith Palloni perre sündinud vahepeal kolmas laps, mille kohta esitab kaitsja tõendi. 19.
2. Apellant ei nõustu maakohtu järeldustega, et karistusest tingimuslikult vabastamine on võimalik vaid erandlikel asjaoludel ning vaid kergemate süütegude ja lühiajalise vangistuse puhul. Seaduses ei ole arvestamisele kuuluvate asjaolude hulgas märgitud nn erandlikke asjaolusid ja rõhuasetus on karistuse reaalse ärakandmise otstarbekusel ning seda toetab ka KarS § 56 lg 2, mille kohaselt vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Varem karistamata ja noores eas isiku, kelle ülalpidamisel on kolm last, kellest üks on alles äsja sündinud, pikemaks ajaks reaalsele vabaduskaotuslikule karistusele saatmine ei ole otstarbekas ning karistuse eesmärke on antud juhul võimalik saavutada ka leebemate vahenditega. Seadusandja on välistanud (KarS § 422 lg 3 p 1) antud juhul vaid karistusest täieliku tingimusliku vabastamise, mitte aga osalise ning seda siis ka juhul, mil joobeseisundis sõidukijuhi poolt rikutakse liiklusnõudeid ja sõiduki käitusnõudeid ning selle tagajärjeks on inimese surm. Seega ei ole maakohtu järeldused õiged, kui asus seisukohale, et kõige väärtuslikumat õigushüve ehk inimese elu rikkudes ei ole võimalik süüdlast tingimuslikult karistusest vabastada. 19.
3. Apellant leiab veel, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud

134 lg-t

1. Hinnates M.P. i maakohtule esitatud tervisetõendeid, saab asuda seisukohale, et kõik maakohtu poolt viidatud asjaolud (suutmatus üksi olla, nutmine, unehäired, rahutus, ärevus, kurvameelsus, meeleolu langus, keskendumisraskused ja väsimus) kaasnevad sageli, kui on tegemist noore inimese hukkumisega ükskõik millistel asjaoludel (kuriteo tagajärjel, liiklusõnnetuses, tööõnnetuses jt). Maakohus käsitles erandliku asjaoluna kannatanu M.P. i üleelamisi pärast A.P. i surma, mis väljendub vajaduses ravimite järele ja psühholoogilisele nõustamisele poja surma järgselt tekkinud depressiooni tõttu. Apellandi arvates ei ole tegemist erandlike asjaoludega, vaid tavapäraste asjaoludega, mis sageli kaasnevad lähedase isiku kaotusega. Tegemist ei ole ei tõsiste ega ammugi mitte raskete psüühikahäiretega. OÜ Puhja Perearst ambulatoorsetel epikriisidel on märgitud, et tegemist on depressiivse episoodi korduvhaigestumisega (vt 21.04.2020 epikriisi) ja muude neurootiliste häirete 6 korduvhaigestumisega (22.05.2020 epikriis) ning pöördumiste põhjuseks olid esimesel korral soov saada magamise jaoks rahustit ja teisel korral valud õlaliigeses ja muud sellega seotud kaebused. Kuigi M.P. suunati kliinilise psühholoogi juurde, puuduvad andmed nende seansside kohta. 19.
2. Lisaks ei ole tõendatud põhjuslik seos Keith Palloni teo ja M.P. il tekkinud kahju vahel.

§ 127

lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Olukorras, kus M.P. i diagnoosid on olnud korduvhaigestumised ja seotud ka muude kaebustega (vt epikiriiside kirjeldusi), siis ei saa neid ette heita süüdlasele, mistõttu tulnuks jätta rahuldamata ka M.P. i saamata jäänud tulu nõue.

1. Tartu Ringkonnakohtu 23.11.2021 määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning anti apellatsioonimenetluse pooltele võimalus esitada kirjalikke seisukohti, samuti taandusi ja taotlusi, kuni 15.12.
2. 20.
3. Keith Palloni kaitsja teavitas 15.12.2021 Tartu Ringkonnakohut, et tal ei ole taandusi ega täiendavaid taotlusi. IV. Ringkonnakohtu seisukoht
4. KrMS § 331 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja esitatud apellatsiooni piires. Ringkonnakohtu pädevuses on lahendada kriminaalasju üksnes siis, kui kohtumenetluse pool on seda apellatsioonis taotlenud (Riigikohtu 25.05.
5. a otsuse nr 3-1-1-54-12 p 11). Seega käsitleb ringkonnakohus vaid apellatsioonis vaidlustatut: esmalt Keith Pallonile mõistetud karistust ja seejärel tsiviilhagi mittevaralise kahju ja saamata jäänud tulu hüvitamiseks. Karistus
6. Kaitsja palub mõista Keith Pallonile maakohtu otsuses märgitust kergema vabaduskaotusliku karistuse, võttes kergendava asjaoluna arvesse seda, et Keith Pallon sai ise liiklusõnnetuses viga, samuti kannatanu A.P. i rasket hooletust, kuna istus mootorsõidukisse, mille juht oli alkoholijoobes ja ei omanud juhtimisõigust.
7. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga selles, et A.P. oli hooletu ja käitus ennastohustaval viisil, mida saaks arvesse võtta süüdistatavale karistuse mõistmisel. Õige on see, et lisaks liiklusõnnetuses osalenud mootorsõiduki juhi käitumisele saab ja tuleb arvesse võtta ka sõitja käitumist. Nii vabaneb liiklusõnnetuse puhul hoolsuskohustust rikkuva teoga kahju põhjustanud isik vastutusest näiteks juhul, kui ka kahju kandnud isik rikkus mõnda liiklusseaduses sätestatud kohustust ja ohustas sellega ise liiklusõnnetuses kahjustatud õigushüve (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
8. mai
9. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-2313, p 6). Käesolevas asjas ei ole tõendeid selle kohta, et A.P. ise oleks rikkunud mingeid liiklusnõudeid (sh oli tal õnnetuse toimumise ajal turvavöö kinnitatud). Asjaolu, et kannatanu oli alkoholijoobes ja teadlik sellest, et Keith Pallon oli samuti alkoholijoobes ja tal puudus juhtimisõigus, ei vähenda süüdistatava süü suurust. Tema käitumine ei mõjutanud kuidagi süüdistatava valikuid ega koosseisupärase tagajärje saabumist. Keith Pallon rikkus liiklusnõudeid tahtlikult, tema otsustada oli, kas istuda mootorsõiduki rooli alkoholijoobes või mitte ja milline sõidukiirus valida (teelt väljasõidu kiiruseks oli ekspertiisi andmetel 123 km/h). Samuti oli temal juhina võimalus mitte lubada kaassõitjana autosse oma sõpra olukorras, kus ta 7 teadis, et tal puudub lisaks ka juhtimisõigus, mistõttu võivad tema sõiduoskused olla puudulikud. Seega ei saada kaitsja sellekohast argumenti edu.
10. Küll aga nõustub ringkonnakohus kaitsjaga selles, et Keith Palloni enda vigastusi saab arvestada karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 2 alusel. Keith Palloni epikriisi nr EP20119722 (kd 1, tl 32-33) andmetel tuvastati temal liiklusõnnetuse järgselt kinnine kodarluu üla(proksimaalse) otsa murd, kaela pindmised hulgivigastused, rindkerekontusioon, randme ja käe muude osade kontusioon, muu õhkrind ja marrastused. Kahtlustatavana kinnipidamise fototabelist (kd 1, tl 89-90) on näha, et Keith Palloni vasak käsi oli kipsis. 15.10.2020 ütlustes selgitas Keith Pallon, et õnnetuse tagajärjel oli tal kaelaluumurd, kael oli tal neli kuud lahases ning selle tõttu oli tal täielik töövõimetus. 07.
11. – 24.04.2020 epikriis (kd 1, tl 149-150) kinnitab, et Keith Pallonil tuvastati teise kaelalüli kinnine murd ning 24.04.2020 määrati, et tal tuleb kanda kaelakraed veel kolm kuud. 13.08.2020 leidis raviarst, et kaelakraed on soovitav kanda veel üks kuu, mille järel vähendada selle kandmist (kd 1, tl 147). 28.08.2020 hinnati Keith Palloni töövõimet ning jõuti järeldusele, et tal on puuduv töövõime, mis on tingitud kaelalüli murrust. Seisund paraneb tõenäoliselt kuue kuuga.
12. Seega sai Keit Pallon hulgivigastusi, mis mõjutasid tema elukorraldust pikaajaliselt. Ta ei olnud saadud vigastustest täielikult paranenud veel ligi 5 kuud pärast liiklusõnnetust, tal puudus kaelalüli murrust tulenevalt töövõime. Isiku puhul, kes on elanud üle raske liiklusõnnetuse ja kes on tunnetanud vahetult selle tagajärgi tervisekahjustuse näol pikema aja jooksul, on alust eeldada, et see on mõjutanud tema õiguskuulekust ning edaspidi ei ole temalt oodata sarnaseid liiklusalaseid rikkumisi.
13. Riigikohus on 07.09.
14. a otsuses kriminaalasja nr 5-20-5 punktis 19 selgitanud (tegemist oli samuti KarS § 422 lg 2 p 1 alusel karistuse mõistmisega), et Riigikohtu suunised ei võta kohtult võimalust mõista konkreetse teo puhul kõiki konkreetse isiku süüd mõjutavaid asjaolusid arvestav karistusraami mahtuv individualiseeritud ja jälgitavalt põhistatud karistus. Nii on see iseäranis normide puhul, mis hõlmavad erineva ebaõigussisuga tegusid ja näevad seetõttu ette avara karistusraami.
15. Maakohus on leidnud koostoimes kahe kergendava asjaoludega, et Keith Pallonit on võimalik karistada sanktsiooni keskmisest (7 aastat 6 kuud) väikesema karistusega, milleks on 6 aastat vangistust. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb arvestada karistuse mõistmisel ka seda, et KarS § 422 lg 2 sisaldab kahte koosseisualternatiivi, mille eest saab mõista samasuguse karistuse, s.o vahemikuks 3-12 aastat vangistust. Esimene neist on Keith Pallonile süüks arvatud: KarS § 422 lg 2 p 1 järgi karistatakse siis, kui tahtlike liiklusnõuete rikkumise tõttu on põhjustatud ettevaatamatusest mh isiku surm ning see on toime pandud joobeseisundis. Tegemist on kergema teoga kui sama lõike punktis
16. Nimelt karistatakse KarS § 422 lg 2 p 2 järgi siis, kui tahtlike liiklusnõuete rikkumise tõttu on põhjustatud ettevaatamatusest kahe või enama isiku surm. Need teod on erineva ebaõigussisuga ja ainuüksi sellest tulenevalt peaks esimesel juhul mõistetav karistus olema ilma karistust kergendavate ja raskendavate asjaoludeta sanktsiooni keskmisest väiksem. Vastasel juhul tuleks samadel asjaoludel mõista sama karistus ka isikule, kes põhjustas ettevaatamatusest mitme isiku surma.
17. Keith Pallon rikkus tahtlikult kolme erinevat liiklusnõuet – ta juhtis mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta, ta oli tarvitanud alkoholi (ekspertiisi andmetel oli joove sõiduki juhtumise ajal hinnanguliselt 2,06 mg/g) ning ta ületas suurimat lubatud sõidukiirust, mis oli antud teelõigul 90 km/h (ekspertiisi andmetel oli liikumiskiirus enne teelt väljasõitu arvutuslikult vähemalt 123 km/h). Sellised rikkumised tõid kaasa raske tagajärje – kaasreisija surma. Seega 8 saab maakohtuga nõustuda selles, et Keith Palloni teosüü on suur. Samas esineb tema puhul kolm karistust kergendavat asjaolu, milleks on puhtsüdamlik kahetsus, kahju vabatahtlik osaline hüvitamine ning liiklusõnnetuse tagajärjel saadud tervisekahjustus. Samuti ei ole väheoluline see, et Keith Pallon on varasemalt kriminaalkorras karistamata isik, keda on tõenäoliselt lihtsam mõjutada uute kuritegude toimepanemisest hoiduma, kui isikut, kelle puhul on retsidiivsusoht suurem.
18. Arvestades kõiki asjaolusid kogumis: Keith Palloni süü suurust, arvukaid karistust kergendavaid asjaolusid, varasemate karistuste puudumist, samuti seda, et tema tegu täitis KarS § 422 lg-s 2 ettenähtud teokoosseisudest kergema, peab ringkonnakohus põhjendatuks karistada Keith Pallonit 4 aastat 6 kuu pikkuse vangistusega. Kuna kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb sellest maha arvestada KrMS § 238 lg 2 alusel üks kolmandik, saades nii karistuseks 3 aastat vangistust. Kuivõrd Keith Pallon oli kahtlustatavana kinni peetud 2 päeva (04.
19. – 05.04.2020), tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata see karistusaja hulka, mistõttu jääb Keith Pallonil ära kanda veel 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust.
20. Vastupidiselt kaitsjale leiab ringkonnakohus, et Keith Pallonit ei ole võimalik talle mõistetavast vangistusest tingimisi vabastada ka osaliselt. Küll nõustub ringkonnakohus kaitsjaga selles, et KarS §-de 73 ja 74 kohaldamine ei eelda mingeid erandlikke asjaolusid. Kaaluda tuleb KarS § 73 lg-s 1 ja § 74 lg-s 1 nõutud asjaolusid, ennekõike toimepandud kuriteo raskust ning süüdlase isikut, otsustamaks, kas vangistuse ärakandmine on otstarbekas või mitte.
21. Kahtlust ei ole selles, et Keith Pallon pani toime raske kuriteo, liiklusalastest süütegudest ühe raskema, mis tõi kaasa inimese surma. Nagu eelnevalt märgitud, rikkus ta kolme liiklusnõuet tahtlikult. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda just kuriteo raskus ja selle toimepanemise asjaolud vabastada Keith Pallonit talle mõistetavast karistusest ei KarS § 73 ega KarS § 74 alusel. Keith Pallon asus autorooli olukorras, kus tema joove ületas oluliselt määra, millest algab kriminaalvastutus KarS § 424 järgi. Ta teadis, et oli eelnevalt tarbinud alkoholi, et tal pole juhtimisõigust, vaatamata sellele ületas ta oluliselt ka lubatud sõidukiirust. Selline käitumine näitab, et ta ei hoolinud vähimalgi määral kehtestatud liiklusnõuetest ega kaasliiklejate turvalisusest. Selline isik liikluses on äärmiselt ohtlik. Keith Pallon ohustas enda käitumisega lisaks endale ja A.P. ile ka ülejäänud liiklejate elu ja tervist. Tegemist ei olnud väikese liiklusega kõrvalteega, kus saab eeldada, et hilisel ajal liiklust ei ole ja seetõttu on oht teistele väiksem. Sellele viitab ka asjaolu, et esimesena jõudis sündmuskohta takso, kus olid inimesed, kes ei olnud seotud ei kannatanu ega süüdistatavaga.
22. Kuigi Keith Palloni puhul on asjaolusid, mis räägivad karistusest tingimusliku vabastamise kasuks (esmakordne karistus, mitmed kergendavad asjaolud), ei kaalu need ringkonnakohtu hinnangul üles kuriteo raskusest tingitud põhjusi reaalse vangistuse kohaldamiseks. Tööandja iseloomustab süüdistatavat heast küljest ja tal on kolm alaealist last, kuid need ei ole karistusest tingimisi vabastamise aluseks. Mittevaraline kahju
23. Kaitsja on seisukohal, et mittevaralise kahju väljamõistmiseks

§ 134

lg 3 alusel puudub alus, kuivõrd ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, millest tingituna oleks kahjuhüvitis põhjendatud. 34. Kannatanu esitas tsiviilhagi

§ 134

lg 2 alusel, taotledes süüdlaselt mõistliku rahasumma väljamõistmist kohtu äranägemisel (kd 1, tl 124-127), kuna kannatanu on poja 9 hukkumise tõttu saanud tõsise psüühilise trauma – ta on olnud unetu, magab vaid tundide kaupa ning tarvitab nii uinuteid, rahusteid kui ka antidepressante. Ta on viibinud kahel korral töövõimetuslehel, sest psüühiline pinge, hirm ja magamatus ei võimaldanud teha igapäevast tööd. 35. Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise aluseks on (

) § 1043, mille järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 1 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega.

§ 134

lg 3 sätestab, et isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral võivad ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. 36.

§ 134lg 3 olemust on selgitanud Riigikohtu tsiviilkolleegium 09.04.2008.

a otsuse nr 3-2-1-19-08 p-s 17: „Võlaõigusseaduse § 134 lg 3 mõttes ei saa "erandlikuks asjaoluks" olla surma või raske tervisekahjustuse põhjustamine kui selline, vaid sellega peab kaasnema ka täiendavaid asjaolusid, mis õigustavad mittevaralise kahju rahalise hüvitise väljamõistmist. Kolleegiumi arvates ei ole erandlikuks asjaoluks lähedase inimese kaotus abstraktselt ning ainuüksi lein ja kaotusvalu kui selline, mis väiksemas või suuremas ulatuses paratamatult kaasneb iga lähedase isiku surmaga. Selliseks asjaoluks ei ole ainuüksi ka hageja väidetud võimalik perekonna kaotamine edasiseks eluks ja elukvaliteedi langus. Need asjaolud kaasnevad lähedase kaotusega tihti. Kolleegiumi arvates õigustaks lähedase kahju hüvitamise nõuet

§ 134

lg 3 kohaselt esmajoones lähedase isiku ruumiline lähedus hukkunu või raskelt kannatanuga kahju tekitamise ajal, nt autoõnnetuse ajal samas autos viibimine või õnnetuse või selle tagajärgede vahetu pealtnägemine (n-ö samas ohutsoonis viibimine), samuti nt hukkunud või raskelt vigastatud lähedase inimese vigastuste või kannatuste nägemisest saadud hilisemad üleelamised. Need peavad aga olema isiklikud ja vahetud, mitte aga nt kolmandate isikute vahendatud.“ Maakohus leidis, et esinevad sellised erandlikud asjaolud (vt käesoleva otsuse p 12), mis annavad aluse mittevaralise kahju hüvitamiseks. Sealjuures viitas maakohus ka Riigikohtu 27.10.2010. a otsuse nr 3-1-1-57-10 p-le 25.2, kus leiti, et tõsine psüühikahäire hukkunu lähedasel võib anda aluse

§ 134lg 3 alusel kahju hüvitamiseks.

37. Vastupidiselt maakohtule leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid rahuldada M.P. i mittevaralise kahju hüvitamise nõuet

§ 134lg 3 alusel.

Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad tõendid selleks, et tõsikindlalt öelda, et M.P. il tekkis liiklusõnnetuse tagajärjel selline raske psüühikahäire, mis oleks käsitletav erandliku asjaoluna. Kaitsjaga saab nõustuda selles, et maakohtu poolt üleelatud kannatustena käsitletud suutmatus üksi olla, nutmine, unehäired, rahutus, ärevus, kurvameelsus, meeleolu langus, keskendumisraskused ja väsimus on lähedase inimese kaotuse korral tavapärased ja sageli esinevad, olenemata sellest, kas surm saabus kuriteo toimepanemise tagajärjel või muul põhjusel. Kuigi M.P. selgitas 29.09.2021 toimunud kohtuistungil, et ta on korduvalt viibinud haiguslehel, depressiooniravimi kangust on tõstetud ning ta käib iga kahe kuu tagant psühhiaatri juures, ei saa ainuüksi selle alusel tuvastada, kui pikaajaline ja tõsine psüühikahäire tal on.

1. Ambulatoorsetest epikriisidest (kd 1, tl 130-132) nähtub, et M.P. il diagnoositi pärast poja surma muud neurootilised häired (F48), depressiivne episood (F32) ja segatüüpi ärevdepressiivne reaktsioon (F43.22). Rahvusvaheliste haiguste klassifikatsiooni RHK-10 V peatükis on välja toodud, et F32 tähendab depressiivset episoodi ehk depressiooni, mille 10 kõikide variantide (kerge, mõõdukas ja raske) puhul kannatab inimene tavaliselt alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumise ja energia vähenemise all, mis toob kaasa suurenenud väsitatavuse ja vähenenud aktiivsuse ning üldiselt ilmneb suurenenud väsimustunne ka pärast kerget pingutust. Küll ei ole ambulatoorsetes epikriisides täpsustatud, milline depressiooni vorm M.P. il esines(b) ning kohtul puudub pädevus seda ise tuvastada. Ringkonnakohus möönab, et juhul kui arst oleks M.P. il tuvastanud raske depressiooni (F32.2), oleks alust kaaluda erandliku asjaolu esinemist.
2. Segatüüpi ärev-depressiivse reaktsiooni (F43.22) puhul esinevad nii ärevuse kui ka depressiooni sümptomid. Küll ei ole tuvastatav, kui raske psüühikahäirega on tegemist, ainuüksi sümptomitest ei ole võimalik seda järeldada, kuna need on tavapärased lähedase surma korral. Muude neurootiliste häirete (F48) puhul puudub täpsem diagnoos ning ei ole võimalik tuvastada, milline neist RHK-10 V peatükis esinev muu neurootiline häire M.P. il esines(b).
3. Ükski eelmärgitud M.P. il diagnoositud haigustest ega avaldunud sümptomitest ei ole piisavad selleks, et jaatada tõsist psüühikahäiret, mida saaks käsitleda erandliku asjaoluna mittevaralise kahju väljamõistmisel. Ka ei näinud M.P. liiklusõnnetust pealt, ei osalenud selles ise, ta ei näinud hukkunud poja vigastusi sündmuskohal, mis oleksid põhjustanud temale tavapärasest surmast raskemaid hingelisi üleelamisi. Kuivõrd

§ 134

lg 3 alusel saavad surmasaanu lähedased nõuda mittevaralise kahju hüvitist ainult erandlike asjaolude esinemisel, ei saa nõuet sellel alusel rahuldada. 41. Ringkonnakohus leiab, et kannatanu hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks on võimalik rahuldada

§ 134

lg 2 alusel, nii nagu kannatanu seda taotles oma hagiavalduses ja kohtuistungil.

§ 134

lg 2 kohaselt tuleb maksta isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma. 42. Riigikohus on ülal viidatud 09.04.2008. a otsuse p-s 15 märkinud, et kui isiku, kelle surm põhjustati, lähedasel tekib seetõttu tervisekahjustus, võib selline kahju kuuluda hüvitamisele

§ 130

lg 2 järgi, kui täidetud on kahju hüvitamise kohustuse üldised eeldused (deliktilise üldvastutuse korral peab esinema mh kahju tekitaja süü

§ 1050lg 1 tähenduses).

Kehtiva seaduse järgi vastab

§ 130

lg-le 2

§ 134lg 2.

Seega on võimalik mõista välja mittevaraline kahju inimesele, kelle lähedane sai surma ning inimesel endal tekkis seetõttu tervisekahjustus.

§ 1045

lg 2 p 2 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.

§ 128

lg 1 järgi on hüvitamisele kuuluva kahju liigiks mh mittevaraline kahju ning tulenevalt

§ 128

lg-st 5 hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

1. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et Keith Pallon põhjustas 04.04.2020 liiklusõnnetuse, mille tagajärjel sai surma A.P. . Pärast A.P. i surma pöördus tema ema M.P. perearsti poole, kus temal diagnoositi esmalt depressiivne episood (F32) ning seejärel muud neurootilised häired (F48) ja kaasuva haigusena depressiivne episood (F32). Juulis 2020 diagnoosis psühhiaater temal segatüüpi ärev-depressiivse reaktsiooni (F43.22). Mõlemad pöördumised tingis epikriiside andmetel poja hukkumine liiklusõnnetuses. Nii kirjeldas M.P. perearstile korduvatel vastuvõttudel, et poja traagiline surm ei lase magada, öösiti nutab, päeval on ta rahutu ja soovib rahustit. Talle määrati ravi, anti leinanõustaja kontaktid ning suunati kliinilise 11 psühholoogi vastuvõtule.
2. a juulis ja augustis käis M.P. kolmel korral Elva Haiglas psühhiaatri vastuvõtul, põhjuseks samuti poja surmast tingitud kurvameelsus, ärevus, unehäired, keskendumisraskused, väsimus. Seega on M.P. il diagnoositud vaimse tervise häired põhjuslikus seoses Keith Palloni poolt toimepandud kuriteoga (liiklusnõuete rikkumise tõttu A.P. i surma põhjustamisega). Ka ei ole Keith Pallon tõendanud vastavalt

§ 1050lg-le 1, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi.

44. Rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni – SHK-10 V peatüki järgi kuuluvad kõik kolm M.P. il diagnoositud haigust psüühika- ja käitumishäirete alla. Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra“ § 1 lg 2 järgi on tervisekahjustus organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel. Eeltoodud määruse kohaselt on tervisekahjustus ka haigus või patoloogiline seisund, mis on tekkinud psüühilise teguri toimel. Kuivõrd M.P. sai tervisekahjustuse psüühilise üleelamise tõttu, mille tõi kaasa poja traagiline surm, on võimalik talle hüvitada mittevaraline kahju

§ 134lg 2 alusel.

45. Arvestades seda, et ringkonnakohus muudab võrreldes maakohtuga hüvitise väljamõistmise alust, muutub ka mittevaralise kahju hüvitise suurus. Nii tuleb ringkonnakohtul hinnata seda, kui raske on tervisekahjustus ja kuidas see on mõjutanud M.P. i elu. Lisaks sellele tuleb

§ 134

lg 5 kohaselt arvestada mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.

1. Ülalpool käsitletud tõenditest nähtub, et alates A.P. i surmast ligi 5 kuu jooksul, s.o alates 04.04.2020, kuni vähemalt 28.08.2020, mil M.P. käis psühhiaatri vastuvõtul, oli tal raske uinuda, sh ärkas ka ravimite võtmisel liigvara, ta oli kurvameelne, ei suutnud vahepealsel ajal kuu aega tööl käia, tal esinesid keskendumisraskused, ärritus kergesti ning nuttis palju. Ravimite foonil tervis mõneti paranes. M.P. oli selle haiguse tõttu ka töövõimetu, tema elukvaliteet halvenes. Samas ei saa seda mõju hinnata väga pikaajaliseks, kuivõrd edasise aja kohta (peale 28.08.2020) ei ole kohtule tõendeid esitatud.
2. Keith Palloni süü kuriteo toimepanemisel ei ole väike ning tagajärjed osutusid väga raskeks. Küll puudus tagajärje osas tahtlus, A.P. i surm saabus ettevaatamatusest. M.P. il esinenud tervisekahjustus ei olnud raske. Keith Pallon vabandas ise kannatanu ees alles kohtuistungil ning ka varalist kahju hakkas ta hüvitama päev enne kohtuistungit. Ilmselgelt oleks saanud Keith Pallon näidata kannatanu suhtes üles suuremat huvi ja hoolivust: Keith Palloni kohtus antud ütlustest nähtub, et nii tema vanemad kui ka elukaaslane käisid kannatanu juures vabandamas ja abi pakkumas.
3. Kõiki asjaolusid kogumis arvestades peab ringkonnakohus põhjendatud mittevaralise kahju hüvitise suuruseks 1000 eurot, mis tuleb Keith Pallonilt välja mõista M.P. i kasuks. Saamata jäänud tulu
4. Kaitsja on seisukohal, et puudub põhjuslik seos Keith Palloni käitumise ja M.P. il tekkinud saamata jäänud tulu vahel, kuivõrd viimase diagnoosideks on olnud korduvhaigestumised ja need on seotud ka muude kaebustega.
5. M.P. esitas tsiviilhagi, milles palub välja mõista saamata jäänud tuluna 303 eurot. 12 Tsiviilhagi kohaselt viibis kannatanu pärast poja hukkumist depressioonist ja unehäiretest tingituna töövõimetuslehel vahemikus 25.
6. – 28.06.
7. Selle eest sai ta Eesti Haigekassast hüvitist 330,21 eurot. Kuivõrd tema igakuine töötasu oli
8. aasta algusest kuni juunini 633,20 eurot, siis sai ta töötasuna eelmärgitud vahemiku eest 303 eurot vähem.
9. Kohtule on esitatud töövõimetust tõendava dokumendina M.P. i ambulatoorne epikriis kuupäevaga 22.05.2020 (kd 1, tl 130 p – 131), mille kohaselt diagnoositi temal põhihaigusena neurootilised häired ja kaasuva haigusena depressiivne episood. Mõlemal juhul on tegemist korduvhaigestumisega. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma tähtsust, kas kannatanul on olnud ka varasemalt psüühilisi häireid, kuna see ei välista võimalust, et just liiklusõnnetuse tagajärjel tekkisid tal depressioon ja neurootilised häired. Seda kinnitavad samuti epikriisi andmed: M.P. ile kirjutati ravimid välja pärast liiklusõnnetust, samuti suunati ta pärast seda nii psühholoogi kui psühhiaatri juurde ja ta viibis haiguslehel 25.
10. – 28.06.
12. Ambulatoorsest epikriisi andmetel on M.P. 22.05.2020 kurtnud vasema õlaliigese valu, hiljem valu vaagnaluudes/puusaliigeses, mille järel on tehtud röntgenuuringud 26.05.2020 ja 17.06.
13. See ei tähenda, et kannatu oleks olnud sel põhjusel töövõimetu. Tal ei ole diagnoositud peale psüühiliste haiguste teisi haigusi. Töövõimetuslehele märgitakse mh ka diagnoos (vt Sotsiaalministri määrus nr 114 „Töövõimetuslehe andmekoosseis ja pabervorm ning töövõimetuslehe registreerimise, väljakirjutamise ja haigekassale edastamise tingimused ja kord“ § 10 lg 2 p 7), mistõttu on ilmne, et ka ambulatoorses epikriisis, milles on märgitud, et M.P. i suhtes on avatud töövõimetusleht, oleksid kirjas need diagnoosid, millest tingituna on töövõimetusleht avatud. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et põhjuslik seos M.P. il tekkinud saamata jäänud töötasu ja Keith Palloni tegevuse vahel on olemas. Kui Keith Pallon ei oleks põhjustanud A.P. i surma, ei oleks kannatanul tekkinud selliseid psüühilisi haigusi, mille tõttu oli ta töövõimetu ning sai vähem töötasu.
14. M.P. esitas jaanuarist maini saadud töötasude kohta tõendid (kd 1, tl 132 p – 134 p), mille järgi oli viie kuu töötasu suuruseks kokku 3165,84 eurot. Seega keskmine töötasu on 633,17 eurot. Eesti Haigekassa hüvitas temale töövõimetushüvitisena kokku 330,52 eurot. Võttes arvesse M.P. i keskmist töötasu, jäi tal saamata 302,65 eurot. Seega on maakohus mõistnud saamata jäänud tulu süüdistatavalt põhjendatult välja ning otsustus selle kohta jääb muutmata.
15. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, tuleb Tartu Maakohtu
16. novembri
17. a otsus tühistada osaliselt, s.o Keith Pallonile mõistetud karistuses ja mittevaralise kahju väljamõistmises. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega mõistab Keih Pallonile uue kergema karistusena 4 aastat 6 kuud vangistust, millest ärakandmisele kuulub pärast KrMS § 238 lg 2 ja § 68 lg 1 kohaldamist 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust; mõistab Keith Pallonilt M.P. i kasuks välja

§ 134lg 2 alusel mittevaralise kahju hüvitisena 1000 eurot.

Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Keith Palloni kaitsja apellatsioon rahuldatakse osaliselt. 55. Menetluskulusid apellatsioonimenetluses ei lisandunud. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm Tiit Lõhmus 13 Aarne Sarjas