(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt
lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta
lg 4 kohaselt tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Kohus leiab, et hagist loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seetõttu võtab kohus loobumisavalduse vastu ning lõpetab hagi osas menetluse.
alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Vastuhagiga on vastuhagejad nõudnud kaasomandi lõpetamist selliselt, et vaidlusaluse kinnistu kaasomanikeks jääksid ainult vastuhagejad ning vastuhageja II omandaks vastuhagi kostjale kuuluva kaasomandiosa. Nähtuvalt poolte esitatust on 30.11.2021 vastuhagi kostja võõrandanud oma omandiosa vastuhagejale II. Kohus jätab vastuhagi
lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata seoses õiguskaitsevajaduse ära langemisega.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
lg 4 järgi, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus ei nõustu pooltega, et kumbki pool oleks hagi või vastuhagi nõuded (mis on kajastatud 05.11.2021 istungi protokollis, dtl 587-598) pärast hagi või vastuhagi esitamist rahuldanud. 30.11.2021 on hageja ja kostja II sisuliselt saavutanud kompromissi kaasomandi lõpetamise viisi osas seoses hagejale kuulunud omandiosaga. 2
lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.
regulatsiooni mõtteks ülejäänud osas on menetluskulude jätmine menetluse põhjustanu kanda. Kohus ei nõustu hagejaga, et kohtumenetluse põhjustasid kostjad. Hageja soovis primaarselt kaasomandi lõpetamist selliselt, et tema omandiosa omandaks kostja II. Esialgses hagis märgitu kohaselt oli kostja II avaldanud hageja osa omandamise soovi, samuti on lisatud kostja II 28.08.2019 hinnapakkumine (dtl 122). Ka 02.01.2020 vastuses hagile on kostja II olnud nõus hageja osa omandamisega. Kumbki kostja ei ole menetluses kaasomandi lõpetamisele iseenesest vastu vaielnud. Vaidlus on olnud hüvitise suuruse ning menetluses hilisemalt ka kaasomandi lõpetamise viisi üle, kostjad ei soovinud lõpetamist müümisega enampakkumisel, mida hageja alternatiivselt nõudis juhuks, kui hagejale omandiosa kaotuse eest makstav hüvitis oleks väiksem kui 21 500 eurot. Kohus leiab, et sellistel asjaoludel ei saa kostjatele ette heita menetluse põhjustamist, sest ka kostjatel olnuks võimalik hageja vastu esitada hagi kaasomandi lõpetamise nõudes. Kostjad menetluse kestel seda ka tegid, esitasid vastuhagi. Menetluskulude jaotus ei saa sõltuda sellest, milline kaasomanik jõuab oma hagi kohtule esitada varem. Kohtu hinnangul ei saa kostjatele kuidagi ette heita ka täiendavate menetluskulude tekitamist kohtumenetluses. Kostja II tegi juba 10.05.2021 kompromissettepaneku (dtl 432) hageja osa omandamiseks 20 000 euro eest, mis vastab 30.11.2021 kokkulepitule. Riigikohus on leidnud, et kaasomandi lõpetamine on eelduslikult kõigi kaasomanike huvides ning menetluskulude jagamisel ei saa lähtuda sellest, kumma poole soovitud viisil kohus kaasomandi lõpetas; kolleegium pidas põhjendatuks jätta menetluskulud
Kuivõrd asja sisulisel lahendamisel oleks kohus menetluskulude jaotamisel lähtunud nimetatud seisukohast, ei pea kohus põhjendatuks jagada kulusid erinevalt ka olukorras, kus asjas sisuliselt saavutati kompromiss seda kohtuliku kompromissina vormistamata. Kohus kohaldab analoogia alusel
Hageja on menetluses tasunud 03.09.2019 250 eurot, 10.10.2019 1 200 eurot, 20.12.2019 50 eurot, 10.10.2020 50 eurot, millest 25.09.2020 määrusega on tagastatud 1 200 eurot (sh hagi esitamiselt enamtasutud 1 150 eurot ja 27.12.2019 määruskaebuselt tasutud 50 eurot). Kohus tagastab hagejale
lg 2 p 2 alusel 150 eurot ja
lg 1 p 5 alusel 50 eurot (10.10.2020 määruskaebus), so kokku 200 eurot riigilõivu. Kohus selgitab kostjatele, et vastuhagi esitamiselt tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb kohtule esitada taotlus. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.