) § 440 lg 1 alusel kohus rahuldab hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.
lg 3 alusel teeb kohus otsuse põhjendava osata.
lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
lg 1 ja § 174 lg 2 alusel märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kostja leiab, et menetluskulud peaksid jääma hageja kanda. Kostja sõnul ei ole ta saanud sõiduki kojamehe vahele jäetud leppetrahvinõudeid ega ka kohtueelselt saadetud nõudekirju. Kui nõudekirjad saadeti tema e-posti aadressil XXX, võisid need sattuda rämpsposti. Kostja leiab, et enne kohtusse pöördumist oleks võimalik olnud talle helistada või saata tähitult kiri. Kostja sõnul oleks ta trahvid ära maksnud, kui ta oleks neist teadnud.
lg 6 kohaselt kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ning kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et praeguses asjas ei esine alust jätta
Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta
ÜS) § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus on selgitanud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui 2 selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks. Tahteavalduse edastamise viisi ei muuda ebamõistlikuks asjaolu, et hagejale oli teada sõiduki vastutava kasutaja isik ja tema kontaktandmed (vt Riigikohtu 05.06.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-117146, p-d 12 ja 13). Hagiavalduse kohaselt saatis hageja enne kohtusse pöördumist e-kirja teel meeldetuletuskirja kostja rahvastikuregistris väljendatud aadressile XXX, mida kinnitab hagiavaldusele lisatud väljavõte kohtueelsest nõudekirjast. Kui enne kohtusse pöördumist saadetud meeldetuletuskiri on sattunud rämpsposti, siis on see kostja enda risk. Asjaolu et hageja ei ole kasutanud teisi võimalusi kostjat nõudest teavitamiseks, ei anna alust jätta menetluskulusid hageja kanda. Lisaks, kostja sai nõudest teada hiljemalt maksekäsu kiirmenetluse avaldusest ning menetluskulusid oleks valdavas osas olnud võimalik vältida vaidluse lahendamisega enne menetluse jätkumist hagimenetluses. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 75 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot vastavalt
§-le 4842 ning lepingulise esindaja kulud 160 eurot, mis on tekkinud seoses maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväitega tutvumisega, hagiavalduse ja lisade komplekteerimisega ning dokumentide esitamise ja riigilõivu tasumisega (ajakulu 2 tundi, tunnihind 80 eurot, ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud 175 euro ulatuses – riigilõiv 75 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot vastavalt
§-le 4842 ning hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud 80 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnihind 80 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Arvestades hageja nõude suurust ja olemust ning menetlusdokumentide sisu ja mahtu, loeb kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks kokku ühe tunni ulatuses. Kohus arvestab ka pärast hagi esitamist hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid, sh kostja vastusega tutvumist ning kohtu kirjale vastamist. Vastavalt
lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.