← Eesti

2-21-129561/6

Obsah (7)§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2022.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-129561 T

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja sõlmisid 28.08.2020 Järelmaksulepingu nr. xxx, millest alusel sai kostja laenu. Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 104,40 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 6 osamaksega perioodi 10.10.2020-10.03.

  1. Kostjalt ei ole toimunud mitte mingisuguseid laekumisi laenuandjale. Laenuandja saatis 08.01.2021 kostjale viimase hoiatuskirja, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 22.01.
  2. 23.01.2021 saatis laenuandja kostjale Lepingu erakorralise ülesütlemise teatise, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Laenulepingus nr. 706940377 leppisid pooled kokku intressimääras 41,67% aastas. Laenulepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjal on intressi võlgnevus alates
  3. osamaksest 10.10.2020 kuni ülesütlemiseni 23.01.2021 summas 13,22 eurot (5,20+3,07+2,50+1,91+((1,29/31)x13=0,54). Hageja sissenõudekulude summa 30,00 eurot kujunemine: 1 tasulise kirja saatmine 15 eurot, 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 3 tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 104,40 eurot lepingu ülesütlemise päevast alates s.o 23.01.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 07.12.2021 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 24,15% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 3.
  4. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 22,04 eurot. 2 Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 22,04 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 104,40 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 08.12.2021 lepingujärgses viivisemääras s.o 24,15% aastas. Hageja palub mõista kostjalt K V hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks välja põhivõlgnevus 104,40 eurot, intress 13,22 eurot, sissenõudmiskulud 30,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 22,04 eurot, viivis alates 08.12.2021 kuni põhinõude summas 104,40 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 24,15% ning menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 75,00 eurot ja hageja õigusabikulud 240,00 eurot ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavalduse, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 23.01.2022.a. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud, sh riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 240 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 75 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 75 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hagihinda (194,87 eurot, sh põhinõue 104,40 eurot), hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid ning esitatud on üksnes hagiavaldus, mis ei tugine suurele hulgale tõenditele, ei ole tegemist keeruka nõudega ning asjaoluga, tegemist on nn tüüphagiga ja ühtlasi esindajaks ei ole advokaat ega vandeadvokaat. Arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu ning tsiviilasja hagihinda ei pea kohus põhjendatuks 240 euro ulatuses õigusabikulude väljamõistmist kostjalt. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 175

lg-st 1 3 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 75 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 150 eurot (75+75).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (150 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.