Obsah (5)

§ 163§ 230§ 459§ 173§ 164

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-12570 Otsuse tegemise aeg ja koht 26. november 2021, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi A. A. hagi L. I. vastu elatise nõude

§ 163lg 1, § 164 lg 1.

1. Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile 1 kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. ASJAOLUD
2. A. A. esitas seadusliku esindaja kaudu Viru Maakohtule hagi L. I. vastu elatise nõudes. Hagi asjaolude kohasel on poolte abielust xx.xx.xxxx sündinud poeg A. A. Kostja ei ela koos perekonnaga umbes kaks aastat, hageja seadusliku esindaja ja kostja abielu on lahutatud. Kostja maksab hagejale elatist ebaregulaarselt ja mitte täies ulatuses. kuigi kostja lubas maksta elatist summas 290 eurot kuus, siis tegelikkuses maksab 200 eurot kuus, mis ei ole aga piisav. Hageja palus välja mõista kostjalt alates 11.08.2021 elatis summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui seadusega ettenähtud alammääras. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. KOSTJA VASTUS
3. Kostja esitas 17.08.2021 kohtule vastuse, milles nõustus hagiga osaliselt, summas 200 eurot kuus. KOHTUISTUNG
4. 15.11.2021 kohtuistungil jäi hageja seaduslik esindaja sisuliselt esitatud nõude juurde, paludes kostjalt välja mõista elatis seadusega sätestatud miinimummääras, kuid mitte alates hagi esitamisest, vaid alates 01.12.
5. Hageja seaduslik esindaja on arvel Eesti Töötukassas. Kostja pakkus elatise summaks 200-220 eurot kuus, kostja väitel on ta tasunud elatisena erinevaid summasid, 200, 230, 250 eurot kuus. Praegu ta tasub võlgnevusi Bondorale, seega ei suuda maksta elatist summas 292 eurot kuus, sellist elatist suudaks ta maksta 3 aasta pärast. Kostja töötasu moodustab 900-950 eurot kuus. Hageja ja kostja elavad eraldi. Kohus teatas, et kohtulahend tehakse teatavaks 26.11.
6. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt, vastavalt 15.11.2021 täpsustatud nõudele. Tsiviilkohtumenetluse seaduse (

) § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lg 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kavatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. Hagile lisatud sünnitunnistusest nähtub, et S. I. ja L. I. on alaealise lapse A. A. vanemad, seega on S. I. oma alaealise lapse seaduslikuks esindajaks.

1. Tulenevalt PKS § 96 on kostja kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma ning PKS § 97 lg 1 järgi alaealine laps (hageja) seda õigustatud saama. Vastavalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest 2 elulaadist lähtudes. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Kuupalga alammäär
2. aastal moodustab 584 eurot ja elatise miinimummäär 292 eurot.
3. Kostja tunnistas hagi osaliselt, summas 200 eurot kuus ning märkis, et miinimummääras on tal võimalik hakata elatist maksma 3 aasta pärast, praegu tasub ta võlgnevusi Bondorale. Kostja töötasu on ca 900-950 eurot kuus.
4. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on terve ja tööeas vanem kohustatud tagama lapse ülalpidamise vähemalt seaduses sätestatud alammääras. Kuivõrd PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, leiab kohus, et elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Hageja nõuab elatist summas 292 eurot kuus. 8.

§ 230

lg 3 kohaselt võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Maakohus tegi hageja seadusliku esindaja ja kostja varalise seisundi hindamiseks päringud registritesse. Kohus tuvastas, et sõidukid pooltel puuduvad. Hageja seaduslikule esindajale kuulub korteriomand aadressil xxx, xxx, kus hageja ja tema seaduslik esindaja elavad. Kostjale kuulub korteriomand aadressil xxx, xxx, kus kostja elab. Teisi alaealisi ülalpeetavaid, peale hageja, kostjal ei ole.

1. Kuigi kostja ei esitanud taotlust elatise vähendamiseks PKS § 102 lg 2 alusel, viitas ta sellele, et tal ei ole võimalust maksta elatist hageja poolt nõutud ulatuses, kuna ta tasub võlgnevusi. PKS § 102 lg 2 kohaselt, vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus peab vajalikuks kostjale selgitada, et võlgnevuste tasumise kohustus ei ole seadusest tulenevalt selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis võimaldaks vähendada väljamõistmisele kuuluva elatise summat. Mõjuvaks põhjuseks võib olla vanema töövõimetus ja/või teise alaealise lapse olemasolu. Kostja ei ole tõendanud ei töövõimetuse ega teise alaealise lapse olemasolu, seega puudub seadusest tulenev alus elatise vähendamiseks/väljamõistmiseks väiksemas, kui seadusega ettenähtud määras.
2. Kohus mõistab kostjalt L. I.lt hageja A. A. kasuks välja elatise alates 01.12.2021 summas 292 eurot kuus kuni A. A. (sünd xx.xx.xxxx) täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.xxxx.a Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (

§ 459), st hagejal võimalus nõuda elatise suurendamist ja kostjal vähendamist.

Menetluskulude jaotus 3 11.

§ 173

lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise ja muutmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.

§ 163

lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Vastavalt

§ 164lg 1, kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

12. Kuna hageja ja kostja on riigilõivu tasumisest vabastatud, siis jätab kohus muud menetluskulud, kui nad olid tekkinud, lähtuvalt

§ 163lg 1 ja § 164 lg 1 poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 16.02.2022. a otsusega nr 2-2112570. 4