Obsah (7)

§ 38§ 121§ 4§ 5§ 158§ 43§ 44

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 1. september 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-1739 Haldusasi M. K. kaebus Vabariigi

) § 54 punkti 7 kohaselt peab kaebus olema allkirjastatud ning kaebusele tuleb vastavalt

§ 38

lg 1 punktile 1 lisada kaebaja aadress ja sidevahendite (sh e-posti aadress) andmed. Kohus märkis, et ei ole veendunud kaebuse esitaja isikusamasuses ning andis kaebajale allkirjastatud kaebuse ning aadressi ja sidevahendite andmete esitamiseks tähtpäeva 16.08.2021. 3.

§ 121

lg 1 punkti 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 4

lg 1 sätestab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Halduskohtul on

§ 5

lg-st 1 nähtuvalt volitused tühistada haldusakt osaliselt või täielikult (punkt 1), kohustada haldusakti andma või toimingut tegema (punkt 2), keelata haldusakti andmist või toimingu tegemist (punkt 3), mõista välja hüvitis avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest (punkt 4), teha ettekirjutus haldusakti või toimingu tagajärgede kõrvaldamise kohta (punkt 5) või teha kindlaks haldusakti tühisus, haldusakti või toimingu õigusvastasus või avalikõiguslikus suhtes tähtsust omav faktiline asjaolu (punkt 6). 4. Kaebaja soovib sisuliselt, et kohus teostaks ITDS muutmise seaduse osas abstraktset normikontrolli ning tuvastaks nimetatud seaduse põhiseadusvastasuse. Halduskohtul puuduvad pädevus ja volitused seda teha.

§ 158

lg 4 võimaldab küll asja lahendamisel jätta kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega, kuid see eeldab konkreetse vaidluse olemasolu, mille lahendus sõltuks sellisest õigusnormist, mille kohaldamata jätmist kaebaja taotleb. Kaebusest nähtuvalt ei ole praegusel juhul tegemist sellise olukorraga. Presidendi tegevus seaduse väljakuulutamisel, millega kaebaja rahul ei ole, on osa seadusandlikust protsessist (vt põhiseaduse VII ptk), seega pole see käsitletav mistahes haldustegevusena, mida saaks halduskohtus eraldiseisvalt vaidlustada. Abstraktse normikontrolli teostamise võimalused näeb ette põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus (vt § 2 punkt 1 ja

1. ptk), millest nähtub, et õigustloova akti põhiseadusele vastavust kontrollib Riigikohus ning seda kindlatele tingimustele vastava taotluse alusel. Ka Riigikohus on selgitanud, et halduskohus ei vaata läbi õigustloovate aktide peale esitatud kaebusi, kuna selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord (Riigikohtu 25.10.2017 määrus nr 3-17-749, punkt 9).
2. Ehkki kohus on varasemalt, 09.08.2021 e-kirjaga, andnud kaebajale tähtaja allkirjastatud kaebuse ning enda sidevahendite andmete esitamiseks, pole kaebaja seda teinud. Arvestades, et ka kohtu nõudmiste täitmisel kuuluks kaebus tagastamisele halduskohtu pädevuse puudumise tõttu, ei pea kohus otstarbekaks anda kaebajale täiendavaid võimalusi puuduste kõrvaldamiseks.
3. Eelnevat kokku võttes tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 1 punkti 1 alusel.

Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2).

7.

§ 121

lg-st 3 lähtudes selgitab kohus, et kaebajal pole võimalik abstraktselt vaidlustada ITDS muutmise seadust ega selle väljakuulutamist ka muus korras. Kaebaja võib enda õiguste kaitseks (

§ 44

lg 1) halduskohtusse pöörduda ja taotleda mh põhiseadusvastaste õigusnormide kohaldamata jätmist siis, kui tema suhtes on ITDS muutmise seaduse alusel tehtud toiminguid või antud haldusakte, mis tema õigusi ja/või kohustusi konkreetselt puudutavad. (allkirjastatud digitaalselt) 2