) § 15 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. Kohus on teinud päringud liiklusregistrisse, kinnistusraamatusse ja äriregistrisse, milledest ei selgu võlgnikul vara olemasolu. Kohus loeb pankrotiavalduse ja tehtud päringute tulemusel saadud teabe alusel tõendatuks, et K A on püsivalt maksejõuetu (
Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara, mistõttu ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida oli teadaolevalt vähemalt 25 787,27 euro ulatuses. Kohus arvestab seejuures
lg-s 4 sätestatuga, mille kohaselt võlgniku pankrotiavalduse lahendamisel tuleb maksejõuetust eeldada. Esineb sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud alus pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnikule kuuluva vara arvelt ei ole võimalik kanda pankrotimenetluse kulusid, kuid võlgnik on ühes pankrotiavaldusega esitanud kohtule ka avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Tulenevalt
lg 6 alusel määrab kohus võlausaldajate üldkoosoleku aja.
lg 1 alusel kohustab kohus võlgnikku ilmuma vande andmiseks videosilla vahendusel peetavale üldkoosolekule. Halduril tuleb eelnevalt kooskõlastada ja vormistada võlgnikuga kirjalikult andmed, mille kohta võlgnik vande annab. Kooskõlastatult halduriga ja juhindudes
lg-st 6 määrab kohus pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasumisele kuuluva deposiidi suuruseks 1800 eurot, mis tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. Kui deposiit jääb tasumata, võib kohus lõpetada pankrotimenetluse raugemise tõttu. Seejuures lahendab kohus ka võlgadest vabastamise menetluse alustamise. /allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.