← Eesti

2-20-5645/18

Obsah (8)§ 331§ 231§ 440§ 468§ 277§ 238§ 445§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Osaliselt õigeksvõtul põhinev otsus Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 16. august 2021.a, Tallinna koh

) § 437 sätestab, et kohus võib asja arutamise määrusega uuendada, kui pärast asja arutamise lõpetamist ja enne lahendi tegemist: 1) tuvastab kohus menetluses vea, mis on otsuse tegemisel oluline ja mille saab kõrvaldada; 2) tagaseljaotsuse tegemisel ilmneb asjaolu, mis võib olla kaja esitamise alus; 3) hagi läbivaatamata jätmisel ilmneb asjaolu, mis võib olla menetluse taastamise alus. Hagejad esitasid kohtule 23.07.2021 taotluse menetluse uuendamiseks ning taotlesid S Si vande all ülekuulamist. Kohus on seisukohal, et

§-s 437 sätestatud asja arutamise uuendamise eeldusi ei esine. Seetõttu puudub alus asja arutamise uuendamiseks. Hagejad on esitanud taotluse hageja S Si ülekuulamiseks 23.07.

  1. Kohus andis pooltele tõendite esitamiseks tähtaja kuni 25.06.
  2. Eeltoodut arvestades on taotlus esitatud pärast kohtu määratud tähtaja möödumist. Kohtu hinnangul puuduvad

§ 331lg-s 1 sätestatud eeldused hagejate taotluse menetlemiseks.

Kohus jätab asja arutamise uuendamise ja hageja S Si vande all ülekuulamise taotlused rahuldamata.

  1. Pärimisseaduse (PärS) § 152 lg 1 sätestab, et pärandvara jagamist võib nõuda iga kaaspärija, kui käesoleva seaduse § 155 sätetest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. PärS § 152 lg 2 sätestab, et pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata pärija erilise huvi alusel. PärS § 152 lg 3 sätestab, et pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. PärS § 152 lg 4 sätestab, et kaaspärijad jagavad pärandvara kokkuleppel. Vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Hagiavaldusest nähtuvalt kuulub poolte ühisomandisse pärandajalt G Salt (isikukood xxx) pärimise teel saadud korteriomand asukohaga xxx, mis on kantud kinnistusraamatu registriossa nr xxx. Samuti nähtub hagiavaldusest, et pooled on võrdsetes osades G Sa kaaspärijad, st iga kaaspärija osa suurus on 1/
  2. Pooled ei vaidle nimetatud asjaolude üle, mistõttu ei vaja need eraldi tõendamist (

§ 231lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

Kostja vastas hagile 09.07.2020 ning teatas, et ei vaidle vastu pärandvara jagamisele hagejate taotletud viisil, st korteriomandi müümisega avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagamisega kaaspärijate vahel vastavalt nende pärandiosa suurusele.

§ 440

lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus on seisukohal, et kostja võttis hagiavalduses esitatud pärandvara jagamise nõude õigeks, mistõttu tuleb hagiavaldus nimetatud nõudes õigeksvõtul põhineva otsusega rahuldada. Kohus rahuldab hagiavalduse pärandvara jagamise nõudes õigeksvõtul põhineva otsusega ja lõpetab poolte ühisomandi korteriomandile registriosa numbriga xxx selle müümisega avalikul 4

(8)enampakkumisel. Saadud raha tuleb jagada selliselt, et kostja saab müügist saadud rahast 1/3, hageja T S saab müügist saadud rahast 1/3 ja hageja S S saab müügist saadud rahast 1/3. Kohtuotsus on pärandvara jagamise nõude osas tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 1). 6. Pär

S § 147 sätestab, et kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. AÕS § 72 lg 5 sätestab, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Kui kaaspärija ei käitu teise kaaspärija suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt või ei hoidu teise kaaspärija õiguste kahjustamisest, saab kannatanud kaaspärija esitada teise kaaspärija vastu kahju hüvitamise nõude pärandvara ühisusest tulenevate kohustuste rikkumise tõttu võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 alusel. Kannatanud kaaspärija võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt kaaspärijalt kahju hüvitamist. Kumbki hageja nõuab kostjalt 5405,11 euro tasumist. Hagejad põhjendavad nõuet sellega, et G Sa surma ajal oli tema pangakontol 11 383,21 eurot, 29.08.2018 laekus kontole deposiitidelt 1660,75 eurot, 1573,59 eurot ja 1597,79 eurot. Seega kuulus G Sa pärandvara hulka pangakontol olev raha 16 215,34 eurot. Pooled ei vaidle nimetatud asjaolude üle, mistõttu ei vaja need eraldi tõendamist (

§ 231lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

Hagejad põhjendavad hagiavaldust väitega, et hageja on G Sa pangakontol olnud raha omastanud. Kostja on vastuväitena avaldanud, et ta on pangakontol olnud raha arvel täitnud pärandvara hulka kuuluvaid kohustusi ning kandnud matusekulud. Kostja on esitanud tasaarvestuse vastuväite, mille kohaselt tasaarvestab kostja enda matusekulude hüvitamise nõude hagejate nõudega. 7. Kostja avaldas, et täitis G Sa pangakontol olnud raha arvel täitis kostja järgmised kohustused: 14.09.2018 KÜ A xxx arve summas 73,84 eurot, 15.09.2018 Telia Eesti AS arve summas 11,85 eurot, 15.09.2018 Elisa Teleteenused AS-i arve summas 10,97 eurot, 18.09.2018 Eesti Energia AS-i arve summas 11,38 eurot. Hagejad on avaldanud, et nõustuvad kostja kulutustega 108,04 eurot G Sa kohustuste täitmiseks. Pooled ei vaidle nimetatud asjaolud üle, mistõttu ei vaja need eraldi tõendamist (

§ 231lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Pär

S § 130 lg 3 sätestab, et pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Kohus leiab, et kostja on täitnud pärandvara arvel G Sa kohustused 108,04 euro ulatuses. Kuivõrd kostja täitis pärandvara hulka kuuluvad kohustused pärandvara arvel, mis kujutab endast PärS § 130 lg-s 3 sätestatud pärija kohustuse täitmist, ei ole kostja raha kasutamisega kaaspärijatele kahju tekitanud. 8. PärS § 131 lg 1 sätestab, et pärija kannab pärandaja matuse kulud, arvestades tavasid ning pärandi suurust. Kui pärandvarast ei piisa pärandaja matuse kuludeks, kannab pärija need kulud oma arvel. Kostja avaldas, et kandis matusekulusid 7511,75 eurot. Hagejad leiavad, et kostja ei ole tõendanud matusekulude kandmist ning matusekulud ei ole mõistlikud. Kohus on seisukohal, et tulenevalt PärS § 131 lg-st 1 ja AÕS § 72 lg-st 5 tulenevalt on kaaspärijal õigus teha pärandvara arvel pärandaja 5

(8)matmiseks mõistlikke kulutusi. Eeltoodut arvestades hindab kohus, kas kostja on tõendanud matusekulude kandmist ning kas matusekulud olid mõistlikud. Kostja tõendab matusekulude kandmist Võru Matusetalitus OÜ (Lõuna-Eesti Matusebüroo) 23.08.2018 arvega nr xxx ja 07.09.2019 arvega nr xxx (tl-d 43-44). Arvetest nähtuvalt on Võru Matusetalitus OÜ-le tasutud kahel korral kokku 5598 eurot. Hagejad on esitanud arvetele võltsituse vastuväite ja põhistanud seda erinevate matuseteenuste osutajate pakutavate hindade väljatoomisega. Kohus on seisukohal, et hagejad ei ole põhistanud arvete kui dokumentaalsete tõendite võltsitust. Dokumentaalsete tõendite sisu põhjal ei ole võimalik teha järeldust, et dokumentide sisu ei vasta tegelikkusele ning dokumendid on koostatud näivuse tekitamiseks. Hagejad ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtub Lõuna-Eesti Matusebüroo pakutavate teenuste arvetel märgitust erinev maksumus. Kuivõrd hagejad ei ole dokumendi võltsitust põhistanud

§ 277lg 1 ja 2 mõistes, ei jäta kohus kostja esitatud Võru Matusetalitus OÜ (Lõuna

Eesti Matusebüroo) arveid tõendina arvestamata. Kohus on seisukohal, et Võru Matusetalitus OÜ (Lõuna-Eesti Matusebüroo) 23.08.2018 arve nr xxx sisust nähtuvalt on osutatud teenused tavapärased isiku matmiseks ettevalmistamisega ning matusetalituse läbiviimisega seonduvad teenused (tl 43). Kohtu hinnangul saab kõiki arvel märgitud teenuseid lugeda matuse korraldamise ja läbiviimisega seotud teenusteks. Kohtu arvates ei nähtu arvest mittevajalike teenuste tellimist ega matusetavadele mittekohaste teenuste tellimist. Kohus on seisukohal, et Võru Matusetalitus OÜ (Lõuna-Eesti Matusebüroo) 07.09.2019 arvest nr xxx nähtuvad hauaplatsi korrastamisega ja hauakivi paigaldamisega seonduvad kulud saab lugeda matusekuludeks (tl 44). Kuigi hauaplatsi korrastamine on toimunud aasta pärast matuseid, on tegemist ühe olulise osaga isiku matmisest, mis vastab kohalikele matmistavadele. Matusekulude tegemine on kostja tõendamiskoormis. Hagejad on kulude tegemisele vastu vaielnud. Kostja ei ole esitanud tõendeid järgmiste kulude tegemise kohta: riided surnul 304,75 eurot, tsiviilmatusetalitus 200 eurot, matusetalitus kirikus 200 eurot, lilled ja küünlad hauale 51,60 eurot, peielaud surnuaial ja kodus 727,40 eurot, transpordikulud Tallinnast Tartuni 160 eurot, kiriklik talitus aasta möödudes ja küünlad 150 eurot, haua koristus aasta jooksul 120 eurot. Hagejad on nimetatud kulude tõendatusele vastu vaielnud osaliselt. Hagejad on tunnistanud peielaua maksumust 60 eurot ja surnuaial pakutud viina ja võileibade maksumust 40 eurot (tl 64, p 2.5). Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud matusekulude 1813,75 eurot tegemist. 9. Kohus hindab järgnevalt, kas kostja tehtud matusekulude 5598 eurot on mõistlikud. Hagejad on avaldanud, et matusekuludest tuleb maha arvata matusetoetus 250 eurot (tl 65, p 5). Kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Kostja on kinnitanud matusetoetuse saamist ning avaldanud nõusolekut selle mahaarvamiseks matusekuludest (tl 90, p 7). Hagejad on esitanud kohtule erinevate teenusepakkujate veebilehtedelt pärineva teabe, millest nähtuvalt on võimalik matuseteenust tellida odavamalt kui 3048 eurot (tl-d 66-81). Kohtu hinnangul tõendavad hagejate esitatud dokumentaalsed tõendid, et matusega seonduvaid teenuseid on võimalik tellida erinevate hindadega. Samas leiab kohus, et hagejate esitatud võrdlusmaterjalis märgitud teenuste ring ei kattu Võru Matusetalitus OÜ (Lõuna-Eesti Matusebüroo) 23.08.2018 arvel nr xxx märgitud teenustega. Samuti ei tõenda dokumentaalsetes tõendites sisalduv teave, et kostjal oli võimalik sellise hinnaga teenuseid G Sa matuseks tellida. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hagejad ei ole tõendanud kostja tehtud kulude ebamõistlikkust. Kohus tuvastas eelnevalt, et matusekuludeks tuleb lugeda ka hauaplatsi korrastamise ja hauakivi paigaldamise kulud 2550 eurot (sh käibemaks 425 eurot), mis nähtuvad Võru Matusetalitus OÜ (Lõuna-Eesti Matusebüroo) 07.09.2019 arvest nr xxx (tl-d 43-44). Kohus leiab, et hagejate esitatud foto (tl 84) ja 06.10.2020 arve-saateleht nr xxx (tld 85-86) ei tõenda kostja tehtud kulude ebamõistlikkust. Kohtu hinnangul ei ole arve-saatelehel märgitud teenuste sisu ilmselt seotud fotol oleva hauaplatsiga. Seda näitab muuhulgas arve-saatelehel 6

(8)märgitud õigeusu risti puudumine fotolt. Eeltoodut arvestades ei sisalda tõendid usaldusväärset teavet selle kohta, et arve-saatelehel märgitud teenused on olnud samasisulised ja samamahulised kostja tellitud teenustega. Kohus leiab, et hagejad ei ole tõendanud kostja tehtud kulude ebamõistlikkust.
  1. Ülaltoodut arvestades leiab kohus, et kostja on tõendanud mõistlike matusekulude tegemist 5698 euro ulatuses (sh Võru Matusetalitus OÜ-le tasutud 5598 eurot ja peielaua ning surnuaial toitlustamise kulud 100 eurot), millest tuleb maha arvata matusetoetus 250 eurot. Samuti on kostja tõendanud, et ta on täitnud pärandvara arvel G Sa kohustusi 108,04 eurot. Kostjal oli seega õigus kasutada G Sa pangakontol olevat 16 215,34 eurot 5681,04 ulatuses (5598+100250+108,04=5556,04). Kostjal puudus õigus 10 659,30 euro kasutamiseks (16 215,34-5556,
  2. Igal kaaspärijal on õigus 1/3 osale pärandvara hulka kuulunud rahast. Iga kaaspärija osa 10 659,30 eurost on 3553,10 eurot. Kostjal puudus õigus kasutada raha hagejatele langevas osas, milleks oli 7106,20 eurot. Kohus rahuldab hagiavalduse ja mõistab kostjalt kummagi hageja kasuks välja 3553,10 eurot. Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse kummagi hageja 1852,01 euro tasumise nõudes kostja vastu (5405,11-3553,10=1852,01).
  3. Kostja on taotlenud enda matusekulude nõude tasaarvestamist hagejate nõuetega. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja tegi matusekulud pärandvara arvel, puudub kostjal nõue, mida tasaarvestada hagejate nõudega. Seetõttu ei anna kostja esitatud tasaarvestuse avaldus alust hagiavalduse rahuldamata jätmiseks.
  4. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes

§ 238

lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad. 13.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Hagejad on taotlenud kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramist selliselt, et kostjalt hagejate kasuks väljamõistetud kahjuhüvitise tasumise nõue täidetakse korteriomandi müügist saadud raha arvel, millele on õigus kostjal. Kohus leiab, et kostja ei ole välja toonud ega tõendanud asjaolusid, mille kohaselt rikub hagejate taotletud kohtuotsuse täitmise korra määramine kostja õigusi. Kohus määrab kohtuotsuse täitmise korra, mille kohaselt rahuldatakse hagejate raha tasumise nõuded kostja vastu pärandvara hulka kuuluva korteriomandi müügist saadud raha arvel, mille saamiseks kostja kohtuotsuse kohaselt on õigustatud. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 järgi täidetakse täitemenetluse seadustiku alusel mh nõuded, mis tulenevad tsiviilasjas tehtud jõustunud kohtuotsusest. Kui pooled ei ole taotlenud enampakkumise läbiviimise täpsema korra kindlaksmääramist ning sellist korda kohtulahendis ei sisaldu, saab pool nõuda pärandvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi täitmist, sh avaliku enampakkumise korraldamist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (vt ka Riigikohtu 21.05.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14, p 16). Eeltoodut arvestades tuleneb hagejate taotletud kohtuotsuse täitmise kord seadusest ning puudub eraldi vajadus määrata kohtu poolt kindlaks korteriomandi müümine kohtutäituri poolt. Kohus jätab seetõttu rahuldamata hageja taotluse märkida otsuses, et korteriomand müüakse kohtutäituri vahendusel. 14.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 7

(8)Hagejad taotlesid pärandvara jagamist korteriomandi müümisega avalikul enampakkumisel. Kostja ei vaielnud nõudele vastu ning oli nõus korteriomandi avalikul enampakkumisel müümisega. Seetõttu on kohtuotsus tehtud kõigi menetlusosaliste huvides. Kohus rahuldas hagejate raha tasumise nõuded kostja vastu osaliselt. Kohtu arvates on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud

§ 163lg 1 alusel poolte endi kanda.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. 15. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Seetõttu jätab kohus menetluskulude suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.