Obsah (6)

§ 108§ 99§ 97§ 105§ 102§ 16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 07.05.2021.a Tallinn Tsiviilasja number 2-20-8064 Tsiviilasi A A hagi S A va

§ 108pole kohaldatav täisealiseks saanud laste suhtes.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3. Perekonnaseaduse (

) § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Riigikohus on selgitanud, et täisealiseks saanud isiku puhul saab eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest ning täisealiseks saanud lapse elatisenõudele ei kohaldu perekonnaseaduse (

) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäär (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-119-15 p 10).

§ 99

lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 99

lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. 4. Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus selles, et kostja on hageja isa (kd I lk 5, 27, 28). Samuti puudub vaidlus selles, et hageja õppis täisealisena 2019/20 õppeaastal xxx xxx klassis, mille ta lõpetas 09.06.2020 (kd I lk 10, kd II lk 48) ning käesoleval ajal õpib xxx päevaõppes täiskoormusega ning nominaalajaga 4 aastat (kd I lk 73). Seega on hageja

§ 97p 2 kohaselt iseenesest õigustatud elatist nõudma.

Kohtu hinnangul ei saa õppetöö tõttu eeldada, et hageja hangiks endale eluks vajalikud vahendid ise. Samuti ei nähtu hageja pangakonto väljavõttest, et hageja omaks igakuist sissetulekut, mille arvel oma igakuiseid kulutusi katta (kd II lk 62).

1. Hagiavalduse kohaselt koosnevad hageja igakuised kulud järgnevast: toidukulud 200 eurot, eluasemekulud 164,99 eurot; sidekulud 36,60 eurot; koolituskulud 445 eurot; riided ja 3 jalanõud 218,40 eurot; sport ja meelelahutus 100 eurot; hügieen 50 eurot. Samuti on hageja välja toonud oma ühekordsed väljaminekud viimase 6 kuu jooksul kokku summas 595 eurot (s.h OÜ I L eksam, fotoaparaat, isikutunnistus, lõpupeo raha). Kuna kostja on esitanud kulude suuruse osas vastuväiteid, siis peab kohus nõude lahendamisel vajalikuks esmalt hinnata hageja igakuiste kulude põhjendatust. 5.1 Asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Samas on kohtu hinnangul 200 eurot toidukulude osas ülepaisutatud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta peaks näiteks järgima erilist dieeti, mille tõttu oleks tema toidukorv keskmisest kallim. Kohus peab mõistlikuks toidukuluks igakuiselt 140 eurot. 5.2 Hageja eluasemekulud koosnevad hagimaterjalide kohaselt vee- ja elektrikulust. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Kohus asub seega seisukohale, et vanemad peavad osalema võrdselt ka kommunaalkulude kandmisel, sh. vee ja elektrikulude kandmisel. Hageja on kohtule selgitanud, et hageja peres on kokku 3 liiget. Seega tuleb eluasemekulude kogukulud jagada kolmega. Samuti märgib kohus, et kuna hageja sai täisealiseks 11.09.2019, siis arvestab kohus kuludega, mis on tekkinud alates septembrist
2. Kohtu hinnangul ei ole varasemad arved asjakohased. Hageja on esitanud kohtule pangaväljavõtte E V OÜ-le tasutust perioodil 15.03.2019 kuni 18.02.2020 (kd I lk 14) ning E V OÜ arved (kd II lk 14-16). Perioodi eest 01.07.2019 kuni 30.09.2019 on esitatud arve summas 65,20 eurot, mis teeb septembri 2019 kuluks ca 21,73 eurot (65,20/3; kd II lk 14). Perioodi eest 01.10.2019 kuni 31.12.2019 on esitatud arve summas 66,78 eurot (kd II lk 15) ning perioodi eest 01.01.2020 kuni 31.03.2020 on esitatud arve summas 84,18 eurot (kd II lk 16). Seega on 7 kuu eest vee tasu kokku 172,69 euro, mis teeb ühe kuu keskmiseks kuluks 24,67 eurot (172,69/7). Seega on hageja osa nimetatust 8,22 eurot kuus (24,67/3). Samuti on hageja esitanud pangaväljavõtte Eesti Energia AS-le tasutust perioodil 09.01.2019 kuni 13.02.2020 (kd I lk 15) ning Eesti Energia AS-i arved (kd II lk 4-13). Esitatud arvete kohaselt on september 2019 eest kuni mai 2020 elektri eest esitatud arveid kogusummas 2004,50 eurot, mis teeb keskmiseks igakuiseks kuluks 222,72 eurot (2004,50/9). Seega on hageja osa nimetatust 74,24 eurot kuus (222,72/3). Eeltoodust tulenevalt on hageja eluasemekulud põhjendatud kokku 82,46 euro ulatuses (8,22 + 74,46). 5.3 Kohus on seisukohal, et sidekulusid ei saa pidada ebavajalikuks. Sidekulude tõendamiseks on hageja esitanud konto väljavõtte Elisa Teleteenused AS-ile ning Elisa Eesti AS-le tasutust perioodil 09.01.2019 kuni 05.02.2020 (kd I lk 13) ning Elisa Eesti AS-i arved (kd II lk 17-25). Esitatud tõendite kohaselt perioodil september 2019 kuni aprill 2020 on telefoniarvete kogusumma 147,58 eurot (kohus märgib, et ei arvesta arvetel märgitud 4 võlgnevuse suurusega eelmistest perioodidest, vaid konkreetselt arves märgitud perioodi maksumusega). Seega on keskmiseks igakuiseks telefonikuluks hagejal kokku 18,45 eurot (147,58/8). Lisaks on Elisa Teleteenused AS-le tasutud kokku alates septembrist 2019 kuni detsember 2019 igakuiselt 30,45 eurot, mis teeb hageja osaks teleteenuste osas 10,15 eurot (30,45/3) kuus. Seega on hageja sidekulud kokku põhjendatud summas 28,60 eurot (18,45 + 10,15). 5.4 Kohtule esitatud tõendite kohaselt on hageja käinud inglise keele kursustel I L Keeltekoolis perioodil 13.11.2019 kuni 29.04.2020 (kd I lk 11) ning Tallinna Kis 01.10.2019 kuni 31.05.2020 (kd I lk 12). Keeltekoolile on tasutud 6 kuu eest kokku 850 eurot (kd I lk 16, 36). Tallinna K on esitanud arveid 5 kuu eest kogusummas 121,29 eurot (kd II lk 26-27, 29-32). Autokooli eest on tasutud novembris 2019 ja detsembris 2019 kokku 100 eurot (kd I lk 17). Seega on hageja koolituskulud kokku perioodil september 2019 kuni mai 2020 olnud 1071,29 eurot. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja oleks nimetatud kursustel osalenud ka alates hagiavalduse esitamisest või et need ka käesoleval ajal kestaks. Seega ei ole põhjendatud nimetatud kulude suurusega igakuise elatise väljamõistmisel alates hagi esitamisest arvestada. Kohtul on võimalik nimetatud kuludega arvestada tagasiulatuva elatise väljamõistmise nõude lahendamisel. 5.5 Kohus selgitab, et üldtuntud on asjaolu, et nii alaealised, kui ka täiskasvanud vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et hageja elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Arvestades hageja vanusega, ei pea aga kohus usutavaks, et igakuiselt tuleks riideid osta. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et hageja ei kasva enam oma riietest välja ning tal on võimalus valida, millisest poest ja millise hinnaga kaupa ostetakse. Hageja on esitanud kohtule ka tšekke nimetatud kulude tõendamiseks (kd I lk 22-23). Kohus ei pea vajalikuks eraldi igale tšekile hinnangut anda. Nimetatud tõendid kogumis kinnitavad asjaolu, et vastavaid kulutusi tehakse, kuid ei tõenda igakuist keskmist kulu. Samuti märgib kohus, et osad esitatud tšekid on väljastatud ajal, mil hageja oli alaealine ning seega ei ole need täisealise elatise lahendamisel asjakohased. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatud kuluks 50 eurot. 5.6 Spordi ja meelelahutuse osas ei ole hageja ühtegi tõendit esitanud. Seega ei ole nimetatud kulud põhjendatud. 5.7 Kohus peab eluliselt usutavaks, et teatud kulud hügieenile igakuiselt tekivad. Samas ei ole hageja esitanud tõendeid, et tal tuleks mingitel põhjustel tarvitada keskmiselt kallemaid hügieenitooteid. Kohus peab mõistlikuks hügieenikuluks 30 eurot. Nimetatud kulu alla paigutab kohus ka hageja poolt väljatoodud kulud vitamiinidele, mida ei ole igakuiselt vajalik osta (kd I lk 74). 5.8 Hageja on välja toonud ka hageja ühekordsed väljaminekud viimase 6 kuu jooksul kokku summas 595 eurot, s.h OÜ I L eksam summas 150 eurot (kd I lk 18, kd II lk 49), fotoaparaat summas 200 eurot (kd I lk 19) isikutunnistus summas 45 eurot (kd I lk 20), lõpupeo raha summas 200 eurot (kd I lk 21). Nimetatud kulud on ühekordsed ja tehtud enne hagiavalduse 5 esitamist. Seega ei arvesta kohus nimetatud kulude suurusega igakuise elatise väljamõistmisel alates hagi esitamisest. Kohtul on võimalik nimetatud kuludega arvestada tagasiulatuva elatise väljamõistmise nõude lahendamisel. 5.9 Eeltoodust tulenevalt on hageja igakuised kulud kohtu hinnangul põhjendatud kokku 331,06 euro ulatuses, millest kostja osa moodustab ca 166 eurot.
3. Kostjalt väljamõistetava elatise summa määramisel tuleb kindlaks teha, millises ulatuses kumbki vanem elatist maksma peab.

§ 105

lg 3 kohaselt täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Riigikohus on asunud seisukohale, et ülalpidamiseks kohustatud isiku puhul tuleb temalt elatise väljamõistmisel arvestada

§ 102

ja

§ 105lg 3 järgi tema varalist seisundit.

Sealjuures ei kohaldu täisealise lapse puhul

§ 102

lg 2, vaid üksnes sama paragrahvi lg 1, mille kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-119-15, p. 11). Kohus loeb tõendatuks, et kostja töötab S G OÜ-s ja tema töötasu koos toetusega töötukassast on perioodil juuni 2020 kuni oktoober 2020 olnud keskmiselt 860,41 eurot (bruto) (kd I lk 45, 142-143). Kohus märgib, et hageja poolt esitatud veoseveo üldtöökokkuleppe ei tõenda, et kostjal oleks suurem töötasu (kd I lk 132). Kostja on S G OÜ asutaja, osanik, juhatuse liige ning ainuke töötaja (kd I lk 47-49, 128-131, kd II lk 115). Kostjale kuulub omavalmistatud üldkasutatav haagis, sõiduauto Mercedes-Benz, üldkasutatav haagis Brentex-Trailer ning sõiduauto Citroen Berlingo (kd I lk 64, 126, kd II lk 116-118). Seega ei saa kostjat pidada täielikult varatuks. Kostja on märkinud, et peab ülalpidama ka oma abikaasat, kes on võetud töötuna arvele 14.10.2020 (kd I lk 90, 91, 119-121). Kostja ja tema perekonna (tema ja tema abikaasa) igakuised kulud moodustavad kostja poolt märgitu kohaselt keskmiselt kokku 945,67 eurot, s.h toidukaubad 366,05 eurot, sideteenused 45,56 eurot, kodukaubad ja tööriistad 51,19 eurot, riided ja jalanõud 54,94 eurot, notariaalsed ja juriidilised teenused 36,32 eurot, meelelahutus ja juuksur 49,83 eurot, kindlustus 130,11 eurot, muud kulud 29,85 eurot. Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvad igakuised maksed Telia Eesti AS-le, AS-le STV, IF P&C Insurance AS-le ning samuti on tasutud mõnel kuul Ergo Insurance SE-le ning AS-le Inges Kindlustus (kd I lk 164-169). Kohus loeb konto väljavõttega tõendatuks, et nimetatud igakuised kulud moodustavad keskmiselt kokku ca 180 eurot. Ühtegi muud tõendit ega kuludokumenti igakuiste muude kulude osas ei ole hageja esitanud. Iseenesest on eluliselt usutav, et teatud kulud igakuiselt võivad tekkida, nt nii toidukaupadele, kodukaupadele ning ka riietele ja jalanõudele. Samas saab kostja ka valida, kui tihti ja millises hinnaklassis nimetatud tooteid osta. Kohus peab seega põhjendatuks ja eluliselt usutavaks kostja ja tema abikaasa igakuised kulud kokku ca 700 euro ulatuses, mis teeb kostja kuludeks 350 eurot. Kostja abikaasa konto väljavõttest nähtuvalt on Eesti Töötukassa maksnud 10.12.2020 kostja abikaasale 229,60 eurot (kd I lk 170). Kostja ei ole 6 esitanud tõendeid, et abikaasal puuduks käesoleval ajal võimalus töötutoetuse saamiseks. Seega saab kostja abikaasa osaliselt oma kulusid kanda kohtu hinnangul ka töötutoetusest ning kostja igakuised väljaminekud on põhjendatud kokku ca 500 euro ulatuses. Kohus arvestab, et abikaasad on vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama (

§ 16lg 1).

Arvestades kostja keskmise sissetulekuga (860,41 eurot bruto, s.o ca 750 eurot neto) ning põhjendatud ja eluliselt usutavate igakuiste väljaminekutega (s.o ca 500 eurot), siis asub kohus seisukohale, et kostja on suuteline elatist hagejale summas 166 eurot tasuma. Arvestades kostja kohustusi ja varalist seisundit ei kahjustaks nimetatud summas elatise väljamõistmine kohtu hinnangul kostja enda tavapärast ülalpidamist. 7. Hageja on palunud välja mõista ka tagasiulatuva elatise perioodi eest 12.09.2019 kuni 01.06.2020 summas 3439,40 eurot.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus ei nõustu kostjaga, et

§ 108

pole kohaldatav täisealiseks saanud laste suhtes.

§ 108

räägib õigustatud isikust ning ei tee vahet, kas tegemist on alaealise või täisealisega. Kuna hageja on õigustatud isikuks elatise nõude esitamisel, siis saab käesoleval juhul kohaldada ka

§-i 108. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi.

§ 108

mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-21-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid 7 vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). Kohus on eelnevalt leidnud, et kostja osa igakuiste kulude kandmisest moodustab 166 eurot. Seega tuli perioodil 12.09.2019 kuni 01.06.2020 kostjal tasuda 1433,14 eurot. Lisaks igakuistele tavapärastele kulutustele nähtub, et hageja on nimetatud perioodil kandnud täiendavalt koolituskulusid 1071,29 eurot (kohtuotsuse p 5.4) ning muid kulusid summas 595 eurot (kohtuotsuse p 5.9), s.o kokku 1666,29 eurot. Samas ei ole kohtu hinnangul fotoaparaadi kulu selline, mis oleks vältimatu kulu ja kuuluks elatise alla. Samuti märgib kohus, et RLS § 272 lg 1 kohaselt saab ID kaarti soetada ka 20 euro eest. Seega oleks täiendavad kulud põhjendatud 1441,29 euro ulatuses, millest kostja osa moodustab 720,65 eurot. Kokku moodustab seega kostja osa hageja põhjendatud kulutusest perioodil 12.09.2019 kuni 01.06.2020 summa 2153,79 eurot. Hageja sai täisealiseks 11.09.

1. Hagi esitati kohtule 02.06.
2. Hageja ei ole tõendanud, et nimetatud perioodil (s.o ca 8,5 kuu jooksul) oleks hageja kostjalt ülalpidamiskohustuse täitmist nõudnud. Hageja poolt esitatud telefonikõnede eristus ei tõenda, millistel teemadel räägitud on (kd I lk 32-33). Iseenesest ei võta järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õigust. Samas asub kohus seisukohale, et 2153,79 euro väljamõistmine võib asetada kostja raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav arvestades kostja igakuiseid sissetulekuid ja väljaminekuid. Samuti võib nimetatud summa väljamõistmine ohustada igakuise elatise maksmist. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud.
3. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis 166 eurot kuus alates 02.06.2020 kuni hageja kõrghariduse või kutseõppe tasemeõppe lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni, s.o 11.09.
4. Tagasiulatuva elatise nõude perioodi eest 12.09.2019 kuni 01.06.2020 summas 3439,40 eurot jätab kohus rahuldamata. Elatise summad tuleb tasuda igakuiselt hageja ema kontole iga jooksva kalendrikuu
5. kuupäevaks. Samuti märgib kohus, et juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
6. Kohtuotsuses käsitlemata poolte väited ning tõendid ei oma kohtu hinnangul asja lahendamisel tähtsust (s.h hageja vanaema konto väljavõte kd I lk 71-72; sõiduki keskmine turuväärtus kd I lk 66; täitemenetluse dokumendid kd I lk 67-69, 89; elatise maksed kd I lk 92-118; kostja haiguslehed kd I lk 171; võlatunnistusega seotud dokumendid kd I 145148, kd II lk 56, 57). Menetluskulud 8
7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus ka kindlaks menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik osaliselt tühistatud 23.02.2022 TRK otsusega 9