Obsah (10)

§ 438§ 69§ 367§ 445§ 173§ 168§ 138§ 139§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Marget Henriksen Otsuse tegemise aeg ja koht 20.05.2021. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-8276 Tsiviilasi Kodumaa Ka

§ 438

lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

1. Kodumaa Kapital HLÜ esitas M. L vastu hagi 09.10.2018 sõlmitud käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmise nõudes. M. L käendas Kodumaa Kapital HLÜ ja Kristine Konsultatsioonid OÜ (laenulepingus nimetatud laenusaaja ja käenduslepingus nimetatud põhivõlgnik) 09.10.2018 sõlmitud laenulepingust nr xxx (edaspidi laenuleping) (dtl 20-26) tulenevaid kohustusi 253 000 euro ulatuses (dtl 27-31). Vaidlus laenu- ja käenduslepingu sõlmimise ja selle tingimuste osas puuduvad.
2. Hageja ja kostja vahel sõlmituid käenduslepingu kohaselt käendaja vastutab kõikide lepingust tulenevate põhivõlgniku olemasolevate ja tulevikus tekkida võivate kohustuste eest (p 1.2). Käendaja vastutab lepingust tulenevate põhivõlgniku kohustuste täitmise eest solidaarselt põhivõlgnikuga (p 1.3). VÕS 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 149 lg 1 kohaselt käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus.
3. Vaidlus puudub selles, et Kristine Konsultatsioonid OÜ ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi. Laenulepingu p 2.3 ja maksegraafiku kohaselt kohustus Kristine Konsultatsioonid OÜ (pankrotis) teostama laenu tagastamise osamakseid ja intressimakseid igakuiselt alates 01.11.2018 hiljemalt iga kalendrikuu
4. päevaks kogusummas 4268,49 eurot. Kristine Konsultatsioonid OÜ (pankrotis) laenumakseid vastavalt maksegraafikule ei tasunud. Kostja vastupidist tõendanud ei ole.
5. Kostja esitas VÕS § 149 lg-st 5 tuleneva vastuväite, mille kohaselt kui käendatava kohustuse tagamiseks on põhivõlgniku vara suhtes seatud pandiõigus või kui võlausaldaja võib teostada põhivõlgniku vara suhtes seadusest tulenevat pandiõigust, võib käendaja kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni pandi ulatuses nõuda, et võlausaldaja rahuldaks oma nõude pandi arvel. Laenulepinguga seati pant Kristine Konsultatsioonid OÜ (pankrotis) vallasvarale. Menetluse kestel on välja kuulutatud põhivõlgniku pankrot. Kostja vastu nõude esitamine oli põhjendatud ning kostja vastuväide on ainetu.
6. Laenulepingu p 7.1.6 kohaselt on laenuandjal õigus leping üles öelda, kui laenusaaja ei täida kohaselt laenulepingust tulenevat mistahes olulist kohustust või mistahes maksekohustust ja jätkab kohustuse mittetäitmist ka viie tööpäeva möödumisel vastavasisulise laenuandja kirjaliku teatise saamisest arvates. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 399 lg 1 p 1 kohaselt laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu 3 tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. Hageja sõnul suutis laenusaaja 29.10.2019 ära tasuda laenulepingu maksegraafiku järgsed osamaksed kuni augustini 2019, kuid pärast seda laekus veel 500 eurot 18.11.2019 ning 1500 eurot 24.01.
7. Viimased summad katsid üksnes kogunenud viivise. Seisuga 29.04.2020 oli Kristine Konsultatsioonid OÜ võlgnevus hageja ees 43 399,39 eurot. Kahel eelneval kuul oli põhiosa makse suurus kokku 4456 eurot. Laenusaaja oli viivituses enam kui kahe osamaksega. Laenulepingu ülesütlemise materiaalne eeldus oli kohtu hinnangul täidetud.
8. Kostja esitas vastuväite, et hageja ei ole Kristine Konsultatsioonid OÜ-ga (pankrotis) lepingut kehtivalt ülesöelnud, kuna laenulepingu ülesütlemise teadet ei ole kätte saadud. VÕS § 195 lg 1 kohaselt lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 kohaselt kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Lepingu ülesütlemine kui kujundusõigus realiseerub lepingut lõpetada sooviva poole vastava tahteavalduse jõudmisel vastaspooleni. TsÜS § 69 lg 3 ls 1 kohaselt lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Hageja viide TsÜS § 69 lg 2 regulatsioonile ja selle sättega seotud Riigikohtu lahenditele on asjakohatud, kuna lepinguga seotud tahteavaldusi reguleerib TsÜS § 69 lg
10. Hageja esitas 30.04.2020 Kristine Konsultatsioonid OÜ-le (pankrotis) võlanõude koos tingimusliku teatega laenulepingu ülesütlemiseks. Teate saatmise tõendamiseks on hageja kohtule esitanud elektronkirja ja selle manuses oleva võlanõude koos tingimusliku teatega laenulepingu ülesütlemise kohta (dtl 57-64). Hageja 30.04.2019 elektronikirja teemana märgitud: Laenulepingu nr xxx nõue (dtl 57). Hageja teatas nii Kristine Konsultatsioonid OÜ-le (pankrotis) kui ka kostjale, et laenuleping loetakse erakorraliselt üles öelduks 16.05.2020, kui ka käendaja jätab võlanõude täitmata. Hageja 30.04.2020 e-kirja koos laenulepingu ülesütlemise avalduse Kristine Konsultatsioonid OÜ (pankrotis) elektronposti serverisse saabumise tõendamiseks esitas hageja automaatvastuse (dtl 266). Automaatvastusest selgub, et hageja saatis elektronkirja teemaga Edasi saadetud: Laenuleping xxx teade. Hagiavaldusele lisatud e-kirjast nähtub, et hageja saatis elektronkirja teemaga: Laenulepingu nr xxx nõue. Käesolevas tsiviilasjas hageja nõue tuleneb laenulepingust nr xxx. Laenuleping nr xxx on sõlmitud N OÜ-ga (dtl 44). Seega ei kinnita automaatvastus (dtl 266), et laenulepinguga nr xxx seotud nõue ja ülesütlemise avaldus jõudis Kristine Konsultatsioonid OÜ (pankrotis) elektronposti serverisse.
11. Võlanõude ja laenulepingu ülesütlemise tingimusliku teate väljatrükist (dtl 57-64) ei saa järeldada seda, et ülesütlemisavaldus on ka toimetatud laenusaajani

§ 69lg 3 tähenduses.

Seega ei ole hageja laenulepingut Kristine Konsultatsioonid OÜ-ga (pankrotis) kehtivalt üles öelnud. Kui ülesütlemisavalduse eeldused puuduvad, on see tagajärjetu (toimetu). Kui tahteavalduse tegija soovib olla kindel oma tahteavalduse kohalejõudmises, peab ta valima sellise saatmise viisi, mis võimaldab tal avalduse kohalejõudmist tõendada. Selleks on nt võimalik kasutada tahteavalduse saatmist tähitud kirjaga või panna avaldus saaja postkasti tunnistajate juuresolekul või taotleda tahteavalduse kättetoimetamist kohtutäiturilt kohtutäituri seaduse § 8 alusel (RKTKm 3-2-1-50-12, p 14).

1. Käenduslepingu kohaselt kui põhivõlgnik ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt (sealhulgas tähtaegselt), võib võlausaldaja nõuda laenulepingu täitmist omal äranägemisel kas põhivõlgnikult või käendajalt või mõlemalt ühiselt. Võlausaldajal on õigus esitada käendaja vastu nõue, kui põhivõlgnik ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi 4 nõuetekohaselt ning võlausaldaja on andud põhivõlgnikule vähemalt 5-päevase täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks, kuid põhivõlgnik ei ole oma kohustusi ka selle aja jooksul täitnud (p 2.1).
2. Seega saab laenulepingu järgseks võlgnevuseks pidada kuni hagi esitamiseni ja sissenõutavaks muutunud osamaksed. Hagiavalduse kohaselt seisuga 29.04.2020 oli Kristine Konsultatsioonid OÜ võlgnevus hageja ees 43 399,39 eurot. Summa moodustub põhiosa võlgnevusest 24 181,83 eurot, intressist 14 458,28 eurot ja viivisest 4759,28 eurot. Vaidlus põhiosa, intressi- ja viivisenõude suuruse osas puudub. Seega saab laenulepingu järgsed võlgnevuseks pidada laenuandja ees kuni hagi esitamiseni sissenõutavaks muutnud osamakseid.
3. Kostja ei ole esitanud vastuväidet, et ta ei saanud kätte tingimuslikku nõuet käenduskohustuse täitmiseks (dtl 60 ). Teate kohaselt juhul kui laenusaaja ei täida võlanõuet 43 399,39 eurot tähtaegselt ja/või tervikuna kohustub käendaja täitma nõude võlanõude hiljemalt 15.05.
4. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et tal on õigus käendajalt nõuda pärast 29.04.2020 tekkinud võlgnevust vastavalt käenduslepingu p 2.1 tingimustele.
5. Kohus märgib, PankrS § 42 järgi muutuvad pankroti välja kuulutamisega sissenõutavaks võlausaldaja nõuded pankrotivõlgniku suhtes. Harju Maakohtu 05.11.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-101407 kohus kuulutas välja Kristine Konsultatsioonid OÜ pankroti ning määras pankrotihalduriks Kauri Rattuse. Seega muutus hageja laenulepingust nr 09_102018 tulenev nõue sissenõutavaks põhivõlgniku Kristiine Konsultatsioonid OÜ (pankrotis) suhtes 05.11.2021 viimase pankroti välja kuulutamisega. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-119-16 lahendis leidnud, et PankrS § 42 alusel muutub pankroti väljakuulutamisega nõue sissenõutavaks üksnes põhivõlgniku suhtes ning see säte ei mõjuta nõude sissenõutavust suhtes käendajaga. Põhivõlgniku pankroti väljakuulutamisega ei muutu nõue sissenõutavaks käendaja suhtes. Käendajalt saab nõuda põhivõlgniku kohustuse täitmist siis, kui saabub käenduslepingus kokku lepitud sissenõutavaks muutumise tingimus. Käesolevas asjas ei ole hageja poolt esile toodud, et oleks täidetud käendaja M.Lga sõlmitud käenduslepingus kokku lepitud kogu laenulepingust nr 09_102018 tuleneva võlgnevuse sissenõutavaks muutumise tingimus. Seega saab kohus käesolevas tsiviilasjas kostjalt hageja kasuks välja mõista üksnes 29.04.2020 seisuga Kristine Konsultatsioonid OÜ võlgnevuse hageja ees summas 43 399,39 eurot.
6. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud laenu põhiosa 24 181,83 eurot, intressi 14 458,28 eurot ja viivise 4759,28 eurot.
7. VÕS § 113 lg 1 ls-te 1 ja 3 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käenduslepingu kohaselt on tagastamisega viivitamisel viivis 0,15% päevas. Laenulepingu kohaselt laenu tagastamisega viivitamisel on viivis 0,1% päevas. Hageja palub välja mõista viivis määraga 0,1% päevas. Käendaja suhtes ei kehti põhivõlgniku pankrotimenetluse ajal intressi ja viivise arvestamise keeld (RKTKo 3-2-1-64-12, p 41). Kohus arvestab viivist 0,1% päevas põhinõudelt (24 181,83 eurolt) perioodi 30.04.2020-05.06.2020 eest ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 894,73 eurot. 22.

§ 367

kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus 5 mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palus välja mõista viivise alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (24 181,83 eurolt) viivisemääraga 0,1% päevas alates 06.06.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni 8415,28 eurot (viivitatud päev kokku 348, viivise summas päevas 24,18183 eurot) ning alates 20.05.2021 viivis põhinõudelt (24 181,83 eurolt) 0,1% päevas kuni põhinõude tasumiseni. 23. Harju Maakohtu 18.06.2020 määrusega kohus seadis hagi tagamise korras M. Lle kuuluvale ½ transpordimaale registriosa nr xxx, esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi summas 20 000 eurot Kodumaa Kapitali HLÜ kasuks. Hagi tagamiseks arestis kohus M. L osad äriühingutes L OÜ (registrikood xxx), M OÜ (registrikood xxx), M T H OÜ (registrikood xxx), M T R OÜ (registrikood xxx) ja S P OÜ (registrikood xxx). Kohus jätab hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna (

§ 445lg 2).

Menetluskulud 24.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotust hageja ei vaidlustanud. Kohus rahuldas hagi osaliselt.

§ 168

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hagi 25% ulatuses ning seega kannab kostja hageja menetluskulusid selles ulatuses. Menetluskulud 75% ulatuses jäävad hageja kanda.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu hagilt 2100 eurot ja hagi tagamise avalduselt 50 eurot ning lepingulise esindaja kulu 44 tunni ja 35 minuti eest 5350 eurot. Lepinguline esindaja osutas õigusabi tunnihinnaga 120 eurot. Kostja oma menetluskulude nimekirja ei esitanud.
2. Harju Maakohtu 27.04.2021 määrusega kohus jättis Kodumaa Kapital HLÜ hagi A Ma (pankrotis) ja Kristine Konsultatsioonid OÜ (pankrotis) vastu läbivaatamata ning menetluskulud nende endi kanda. Hagi esitati kolme solidaarse võlgniku vastu. Kohus arvestab ajakulu kostjaga seotud nõude esitamisele 1/3 kogu ajakulust, s.o ca 15 tundi. Solidaarvõlgnike vastu esitatava hagi riigilõivu suurus sõltub hagihinnast, mitte kaaskostjate arvust. 27.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 139

lg 2 kohaselt riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Vastavalt hagihinnale tuli RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 2100 eurot ning RLS § 59 lg 17 kohaselt hagi tagamise taotluselt 50 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 2150 eurot. 28. Hageja lepingulise esindaja kulud koosnevad tsiviilasja juriidilise analüüsi läbiviimisest, põhistuste ja tõendite kogumisest, hagimenetluse dokumentide koostamisest ning kohtus esindamisest. Võttes aluseks kohtumenetluse parima praktika edendamise suuniste p-d 10.2 ja 10.3 ning Riigikohtu praktika menetluskulude kindlaksmääramisel (nt RKTKm 2-204817, p 20), kohus peab

§ 175lg 1 järgi hageja lepingulise esindaja tunnitasu ning ajakulu põhjendatuks.

Kohus määrab hageja menetluskulude suuruse kindlaks 15 tunni eest 1800 eurot. 6 29. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud 25% ulatuses, s.o 987,50 eurot (3950 x 0,25). Vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177

lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik osaliselt tühistatud 28.02.2022 TRK otsusega 7