) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on kostja ja hageja vahel sõlmitud teenuse osutamise leping, mille kohaselt kostja pöördus hagejale kuuluva veterinaarkliinikusse 29.11.2019.a. oma kassile nimega S veterinaarabi saamiseks, mida tõendatakse kandega ambulatoorraamatus. Abi oli edukalt osutatud, kass asi vajalikku ravi samal kuupäeval, ehk 29.11.2019.a. Kohapeal kostja ravi eest ei tasunud seletades, et seda teeb tema eest kolmas isik, mil põhjusel oli temale ja tema nimele väljastatud 29.11.2019.a. arve nr. xxx summas 90 eurot. Kostja ega kolmas isik arvet tasunud ei ole. 18.03.2020.a. e-kirjaga teavitas hageja kostjale arve mittetasumisest, võimaldades täiendava, 14-päevase tähtaega kohustuse täitmiseks koos hoiatusega inkasso firma poole pöördumisest kohustuse mittetäitmise juhul. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale isiklikult kätte avaliku e-toimiku kaudu 15.12.2021. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. Hagi menetlusse võtmise määruses on kostjat hoiatatud, et
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise 2 suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-4-15 leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses. Lepingulise esindaja kulu võib konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja põhjendatud ka väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind, seda eriti suurema tsiviilasja hinnaga asjades. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 75 eurot, makskäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot ja õigusabikulud summas 175 eurot. Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 75 eurot.
sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus peab põhjendatuks ka hageja menetluskulusid seoses maksekäsu kiirmenetlusega summas 20 eurot.
lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega ning menetluskulude nimekirja esitamisega. Hageja hagiavaldus ei ole õiguslikult keeruka sisuga. Samuti on hageja hagiavaldus võrdlemisi lühike, hagiavalduse asjaolud ei ole samuti keerulised. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele ja menetluskulude nimekirja esitamisele (sh tõendite kogumine ja dokumentidega eelnev tutvumine) lugeda 1 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot/h ei pea kohus antud juhul mõistlikuks. Kohus loeb lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas asjas 60 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (75+20+60) 155 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 155 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.