Obsah (5)

§ 424§ 68§ 74§ 75§ 50

1-22-2158 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. aprill 2022.a. Pärnu kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-2158 (22267000230) Kohtunik Rubo Kikerpill Istu

§ 424

kokkuleppemenetluses kiirmenetluse korras Süüdistatav 1 järgi EERO MÄRTIN Isikukood või sünniaeg: Kodakondsus: Haridus: Emakeel: Elu- või asukoht ja aadress: Töökoht või õppeasutus: Kontaktandmed: Karistatus: puuduvad /tl 15/: Tõkend: 04.04.2022 /tl 10-12/. RESOLUTSIOON lg 36512174718 x x x xxx puudub x kehtivad kriminaalkaristused kahtlustatavana kinni peetud 02. – Juhindudes KrMS § 2564 lg 4; § 2565 lg 1 p 1 ja lg 2; 180 lg 1, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Eero Märtin

§ 424

lg 1 järgi ning mõista karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata Eero Märtini karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 02.04-2022 – 04.04.2022, s.o kokku 3 päeva ja ärakandmata karistuseks lugeda seega 6 (kuus) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Lk 1 / 4 1-22-2158

§ 74

lg 1, 3 alusel jätta vangistus täielikult tingimisi kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui Eero Märtin ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab katseajaks talle pandud

§ 75

lg 1 p-s 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elab oma alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata Eero Märtinile lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal osaleda kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis.

§ 75

lg 1 p 1 alusel lugeda tema kohtu poolt määratud alaliseks elukohaks kohtuotsuses tema ankeetandmetes toodu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev.

1. Välja mõista Eero Märtinilt menetluskulud riigituludesse 490.50 eurot sundraha, s.o. vähendatult KrMS § 2565 lg 2 alusel ja 75,60 eurot tasu riigi õigusabi eest, kokku 566,10 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Eero Märtinil tasuda menetluskulud kokku summas 566,10 eurot ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes iga kuu 10ndaks kuupäevaks vähemalt 47,17 eurot ning viimase osamakse suurus on 47,23 eurot. Menetluskulude tähtaegselt tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsuse ärakiri menetluskulu sissenõudmiseks kohtutäiturile KrMS § 423, § 417 lg 2 ja § 412 lg 3 alusel. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
2. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.
3. Kohtuotsuse ärakiri saata süüdistatavale ja prokurörile. Jõustunud kohtuotsus saata süüdistatava elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Lk 2 / 4 1-22-2158 Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK Eero Märtinit süüdistatakse selles, et tema, omamata vastava kategooria juhtimisõigust, juhtis 02.04.2022 kella 17.42 ajal X maakonnas X vallas X külas X juures sõiduautot Ford Mondeo registreerimismärgiga XXX alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis. Eero Märtini tervisliku seisundi kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510EE seeria nr ARLE-0012 mõõdeti Eero Märtini poolt ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 1,09 mg/l alkoholi. Seega juhtis Eero Märtin mootorsõidukit joobeseisundis, rikkudes liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ning § 36 lg 4 p 1, 2 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1, 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega pani Eero Märtin toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav tunnistas end süüdi täies mahus. Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: Eero Märtini süüdi tunnistamist

§ 424

lg 1 järgi ning karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata Eero Märtini karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg (E. Märtin on kahtlustatavana kinni peetud 02. – 04.04.2022, s.o kokku 3 päeva) ja lõplikuks karistuseks lugeda vangistus 6 (kuus) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva.

§ 74

lg 1, 3 alusel jätta vangistus täielikult tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Eero Märtin ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab katseajaks talle kooskõlas

§ 75

lg 1 p-s 1 – 6 pandud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata Eero Märtinile lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal osaleda kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis.

§ 50

lg 1 p 1 alusel lisakaristust kohaldada ei saa, kuna Eero Märtinil puudub juhtimisõigus. MAAKOHTU SEISUKOHT Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagi ei ole. Asitõendeid ei ole. Tõkendit ei ole kohaldatud. KrMS § 180 lg 1 alusel ja kiirmenetlusest tulenevalt tuleb süüdimõistetul hüvitada riigile menetluskulud - sundraha poole võrra vähendatult ning kaitsja kulu summas 75,60 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades isiku Lk 3 / 4 1-22-2158 majanduslikku seisundit, võimaldada Eero Märtinil tasuda menetluskulud kokku ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Rubo Kikerpill kohtunik Lk 4 / 4