Obsah (7)

§ 76§ 184§ 65§ 75§ 200§ 64§ 68

1-18-5249 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2022, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-18-5249 (18221000013) Kohtunik Jaanika Kõrgmaa Kohtuistungi sekretär Aliis

§ 76ja Kr

MS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Jätta Sergei Antonov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD 1. Viru Vangla esitas 10.02.2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S. Antonovi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks allutamisega elektroonilise järelevalve alla. 2. S. Antonov tunnistati süüdi Harju Maakohtu 11.10.2018 kohtuotsusega

§ 184

lg 2 p 1 järgi ja karistati

§ 65lg 2, 64 lg 1 järgi 7 aasta, 11 kuu ja 19 päeva vangistusega alates 15.02.2018.

Kohtuotsus jõustus 03.11.

2. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla, nimetades teda kõrgohtlikuks avalikkusele (risk ühiskonnas). Vägivalla kasutamises, mis 1 1-18-5249 võib lõppeda kergemate kehavigastustega või surmaga. Relvana võib kasutada tabureti jalga. Narkootilise aine käitlemises ja selle levikule kaasaaitamises. Kui isikul tekivad majanduslikud raskused või ta on alkoholijoobes. Samuti siis, kui jätkab suhtlemist kriminaalse taustaga tuttavatega, ei muuda oma hoiakuid ning mõtlemist ja käitumist. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 18%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 42%.
3. Kriminaalhooldaja leiab, et kui kohus otsustab S. Antonovi tingimisi enne tähtaega vabastada elektroonilise valvega vabastada, määrata talle katseaeg kuni katseaeg kuni 03.02.2026 ja käitumiskontroll 24 kuud. Lisaks tuleb S. Antonovile määrata

§ 75lg 2 p-des 2, 21, 4 ja 9 ettenähtud kohustused.

1. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toeta S. Antonovi ennetähtaegset vabastamist, omapoolseid argumente esitamata.
2. Kohtuistungi toimumise eelselt edastasid nii abikaasa L. A motivatsioonikirjad S. I ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. kui ka ise kohtule Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
3. Süüdimõistetu S. Antonov palus enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla ning rääkis 17.02.2022 kohtuistungil, et tema prioriteet on pühendada ennast perele, lüüa head elutingimused, töötada ja püüda realiseeida end nagu normaalset ühiskonnaliiget. Süüdimõistetu selgitas, et ka enne vanglasse sattumist oli tal pere olemas ja tal on häbi oma käitumise pärast. S. I märkis, et on ka varem olnud kriminaalhoolduse all ning kriminaalhoolduse perioodil rikkumisi ei olnud, pani toime kuriteo katseajal. S. I sõnul ta enam selliseid vigu ei tee ja põhjendas seda pikaajaliste kohtumistega kaasneva kurbusega ning märkis, et tema vigade eest ei tule tasuda mitte ainult temal, vaid ka tema lähedastel. Kinnipeetava selgituste kohaselt sellepärast ei ole tal moraalset, ega seaduslikku õigust teha vigu, vedada alt ennast, peret, ühiskonda ja neid, kes teda ümbritsevad. S. I sõnul, et ta on juba 36-aastane ning on aeg teha järeldusi minevikus tehtud vigadest ja rohkem mitte toime panna samalaadseid vigu. P G OÜ-s on talle tagatud xxx ja xxx töökoht. Süüdimõistetu tõi välja, et kuigi vangla ei toeta tema vabastamist ja ta pani toime kuriteo oma tingimisi karistuse ajal, siis palub ta endasse uskuda ja anda võimalus tõestamaks, et ta saab end parandada.
4. Kaitsja toetas S. Antonovi tingimisi ennetähtaegset vabanemist, tuues välja, et isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, töötab majandustöödel, on läbinud sotsiaalprogrammi „ Õige hetk“. Isiku individuaalne täitmiskava on läbitud ja karistuse kandmise eesmärk on saavutatud. S. Antonovi vabaduses ootavad elu- ja sotsiaaltingimused on kaitsja sõnul head – olemas on kindel elukoht, omavaheline suhtlus lähedastega, tagatud töökoht P G OÜ-s. Kaitsja rõhutas, et S. Antonovi iseloomustusest nähtub, et narkootikume tarvitamise osas risk ja ohtlikkus puuduvad, ei esine probleemkäitumist, ei ole diagnoositud alkoholisõltuvust. Kaitsja leidis, et vangla iseloomustuses osutatud kuritegude toimepanemise riski suurus tuleb jätta tähelepanuta ja hindamata. Kui isegi uue kuriteo toimepanemise risk on olemas, leiab kaitsja, et siis mis iganes ülejäänud riske on võimalik vähendada just kriminaalhoolduse käigus. Seda enam, et vabanemise korral S. Antonov allutatakse elektroonilisele valvele ja vajaduse korral on S. Antonov nõus osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis maandab uue kuriteo toimepanemise riske.
5. Lisaks esitas kaitsja 17.02.2022 istungil kohtule dokumendid, mille asja materjalide juurde võtmist kaitsja kohtuistungil taotles - S. Antonovi pangakonto väljavõtte, millest nähtub sissetulek, mis palka saab AS-is E V , millest nähtub, et tema sissetulek keskmiselt on 650-700 eurot kuus; S. Antonovi nimele välja antud xxx sertifikaat, mis on välja antud novembris 2021, 2 1-18-5249 mille kehtivuse tähtaeg kuni november 2024, s.o rahvusvaheline sertifikaat, mis annab võimaluse töötada nii Eestis kui ka välismaal; 2 tunnistust, mis on välja antud detsembris 2019, millest üks tunnistus tõendab seda, et S. Antonov läbis xxx koolituse ja teine tunnistus tõendab seda, et S. Antonov läbis xxx juhi koolituse. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et S. Antonovi ei saa vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada. 11.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Ilma elektroonilise valveta võib esimese astme kuriteo süüdimõistetu vabastada ennetähtaegselt kahe kolmandiku karistusaja ärakandmisel

§ 76lg 2 p 2 alusel.

12. Justiitsministri 22.02.2007 määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ § 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud S. Antonovi vabanemisjärgset elukohta. Antud elukoha ühisomanikeks on Sergei Antonov ise ja tema abikaasa L. A , olemas abikaasa kirjalik nõusolek elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Elukohas elava täisealise tütre L. A kirjalik nõusolek on samuti olemas. Kriminaalhooldaja hinnangul on elukoht elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks sobilik. Seega esinevad formaalsed eeldused S. Antonovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. 13.

§ 76

lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 isikule vähemalt kuuekuuline katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrolli nõuetele.

1. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul on tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (RKKKo 3-1-1-18-11). See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.
2. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo nr 3-1-1-12-17 p 20). Samas on selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm 3-11-12-17 p 21). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Isiku käitumine vangistuses 3 1-18-5249
3. Vangla iseloomustuse kohaselt on S. Antonovile koostatud individuaalne täitmiskava, millest tulenevalt läbis ta töötas alates 01.02.2019 koristajana. Alates 20.03.2019 AS-s E xxx ja alates 19.02.2021 xxx. Samuti on ta läbinud laiahaardelise sotsiaalprogrammi "Õige hetk" 10.12.2019-10.03.
4. Programmis analüüsis oma varasemat käitumist. Õppis kuidas käituda asjalikumalt ja empaatiliselt. Arendas oma suhtlusoskusi ja on võimeline riskiolukordi paremini hindama. Sõnades omab motivatsiooni elada seaduskuulekalt. Omab hakkama saamiseks tugevat lähedaste toetust.
5. Isiku hea käitumine vanglas on oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Vangla iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristusi S. Antonov saanud ei ole. Nimetatu on positiivne asjaolu vabastamisküsimuse otsustamisel. Isiku elutingimused
6. Vangla iseloomustusest tulenevalt elas kinnipeetav enne vangistust isiklikus korteris koos oma abikaasa L. A , alaealise tütre L. A ja poja S. Antonoviga aadressil xxx. Tegemist on kahetoalise kõigi mugavustega korteriga. Elukoht vastab elektroonilise valve tingimustele.
7. Iseloomustusest nähtub ka, et kinnipeetava sõnul omandas xxx koolis x. klassi hariduse. Venemaal õppimise ja käitumisega väidetavalt probleeme ei olnud. Alates x. klassist läks seoses pere kolimisega edasi õppima xxx. N K alustas õpinguid xxx erialal, kuid ei lõpetanud. Oli vajadus tööle minna ning eriala ei olnud meelepärane. Vangistuse jooksul on S. Antonov omandanud xxx, lõpetas xx-nda klassi neljade ja viitega. 2013 omandas Viru Vanglas xxx eriala ning on lõpetanud ka eesti keele kursused B2 tasemel
8. Isiku sõnade kohaselt olevat ta ise elu jooksul omandanud ka xxx oskused. Suhtub positiivselt nii hariduse omandamisse kui ka tööalasesse enesetäiendamisse.
9. Majandusliku toimetuleku osas nähtub iseloomustusest, et isiku sõnade kohaselt on ta enamasti teinud juhutöid. Enne käesolevat vangistust töötas 2.5 aastat xxx M OÜ-s kuni 2017 oktoober. Seejärel jäi isahoolduspuhkusele kuni 2018 veebruar. Töötamise registri kohaselt oli ametlikult tööl OÜ M 2015-2016, M OÜ 2016 ja U OÜ 2016-
10. Ütleb, et ei ole kaua ametlikult töötanud, kuna sattus noorelt vanglasse ning on enamus oma elust vanglas istunud. Isiku sõnul sai enne vangistust majanduslik hästi hakkama ja oli ka lapsehoolduspuhkusel. Samuti omas abikaasa igakuist sissetulekut. Omab ehitustöölise oskusi. 18.01.2022 seisuga on isikul vabanemisfondis 1962 eurot ja rahalisi nõudeid pole. Vabanemisel on tagatud xxx või xxx töökoht P G OÜ-s xxx. Abikaasa L. A töötab K V K ja on valmis S. Antonovit materiaalselt toetama. Isiku kuriteod näitavad, et tema majandusliku toimetuleku oskus on puudulik, kuna need on sooritatud majandusliku kasu eesmärgil.
11. Kokkuvõttes oleks süüdimõistetu elutingimustel vabanemise korral nii positiivseid kui ka negatiivseid aspekte. Vabastamise võimalikud tagajärjed
12. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.
13. Vangla iseloomustuses märgitakse, et S. Antonovi on kriminaalkorras karistatud viiel korral ja viibib vanglas teist korda. Sellega seonduvalt märgib kohus, et karistusregistri seaduse § 20 lg 1 p 8 kohaselt on registri arhiivis asuvaid andmeid õigus saada vanglateenistusel kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamise eesmärgil. Seega tuleneb seadusest, et kinnipeetava ohtlikkuse ja uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse hindamisel peab vanglateenistus muuhulgas tuginema ka andmekogudest saadud informatsioonile (sh arhiveeritud karistustele), kuid kohus määruses nendele andmetele karistusregistri seaduse § 5 lg-st 2 tulenevalt tugineda ei saa. Karistusregistri andmete kohaselt on süüdimõistetul kaks kehtivat kriminaalkaristust, 4 1-18-5249 mistõttu jätab kohus tähelepanuta Viru Vangla iseloomustuses mainitud varasemad arhiveeritud karistused. Nendel karistustel ei ole õiguslikku tähendust otsustamaks S. Antonovi vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamise põhjendatuse üle, mida kinnitab Riigikohtu ühemõtteline kohtupraktika selles küsimuses (Riigikohtu 07.02.2018 otsus kriminaalasjas nr 1-14-10087 p 27-36; lisaks ka lahendid 3-1-1-70-16 ja 3-1-1-12-17).
14. Nagu eelpool märgitud, on kinnipeetaval kaks kehtivat kriminaalkaristust. Kuriteod on eriliigilised, kuid kõik kuriteod on sooritatud majandusliku kasu saamise eesmärgil. S. Antonovi on karistatud Viru Maakohtu 04.04.2007 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-05-552 otsusega

§ 200

lg 2 p 7, 8 ja § 114 p 5 järgi

§ 64

lg 1 alusel 14 aasta pikkuse vangistusega.

§ 68

alusel arvas kohus vahi all viibitud aja karistusaja hulka ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõistis kohus 11 aastat, 11 kuud ja 13 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 04.04.2007. Lisaks on S. Antonovi karistatud Harju Maakohtu 11.10.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-5249

§ 184

lg 2 p 1 järgi 4 aasta ja 11 kuu pikkuse vangistusega.

§ 65

lg 2 ja 64 lg 1 korras suurendati mõistetud karistust 04.04.2007 Viru Maakohtu kohtuotsusega 1-05-552 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 3 aasta ja 19 päeva võrra ning mõisteti liitkaristuseks 7 aastat, 11 kuud ja 19 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 15.02.

2. Vangla iseloomustuses tuuakse esile, et isikule alkoholi sõltuvust diagnoositud ei ole. Tunnistab, et alkohol on olnud riskitegur ja vabaduses oli alkoholi tarbimisega probleem ning tarbis liiga palju. Eelmise vangistuse ajal läbis ka võõrutusvastase programmi. Enne vangistust tarbis alkoholi enda sõnul ainult korra lapse sünni puhul. Agressiivset käitumist ei esinevat. Samas eelmise kuriteo on toime pannud alkoholijoobes ja teo tagajärjel suri inimene. Narkootikume sõltuvust samuti diagnoositud ei ole. Enda sõnul ei ole tarvitanud narkootikume juba mitu aastat. Narkokuritegu on toime pandud majandusliku kasu eesmärgil. Muude kuritarvituste osas probleemkäitumist ei esine.
3. Vangla iseloomustuse kohaselt on S. Antonovi suhtlemisoskused on head. Eelmise kuriteo toimepanemisel kasutas vägivalda, millega põhjustati kannatanu surm. Käesolev kuritegu aga näitab, et isik on hoolikalt läbi mõelnud ja planeerinud, kuidas narkootilist ainet käidelda. Isiku kuriteod näitavad, et ta otsib pigem kiireid lahendusi raha teenimiseks ning on kasutanud probleemide lahendamiseks vägivalda. Tal on puudulik probleemide lahendamise ja teiste inimeste seisukohtadega arvestamise oskus. Kuriteo tagajärgedega ei ole varem arvestanud. Isiku tulevikueesmärgid on üldinimlikud. Ta soovib pühenduda perekonnale ja jätkata töötamist, kuid pole teada, kuidas ta plaanib vältida kuritegude toimepanemist. Isikut on kriminaalkorras karistatud viis korda, mis viitab välja kujunenud kuritegelikele hoiakutele. Ametnikesse suhtub positiivselt ja tunnistab muutuste vajalikkust ning sõnades on muutusteks valmis. Samas varasemad karistused pole teda positiivsele teele suunanud. Kriminaalhooldusel viibides on toime pannud uue kuriteo. Arvestades toimepandud kuritegusid, siis ei arvesta isik ühiskonnareeglite ja normidega. Motivatsioon oma käitumise muutmiseks on senimaani olnud vaid sõnades ja ühiskonnanorme ei väärtusta.
4. Kohtu veendumusel on S. Antonovi puhul oluline see, milline saab olema tema majanduslik toimetulek. Vangla on pannud S. Antonovi individuaalsesse täitmiskavasse põhjendatult töötamise. Kohus möönab, et S. Antonovil on võimalik vabaduses teenida sissetulekut töötamise kaudu. Kohus võtab aga arvesse, et S. Antonov on kuriteod pannud toime materiaalse kasu saamisele orienteeritult. Tal on küll vabanemise korral olemas kindel töökoht, kuid arvestades tema varasemat katkendlikku töökogemust, ei ole kohus veendunud S. Antonov suudab seda vabaduses pikemaajaliselt pidada ja olla rahul selle eest saadava töötasuga. Ka varasemalt on ta eelistanud sissetulekut teenida kuritegelikul teel. Vanglas tööharjumuse tekitamine ja selle kinnistamine pikema aja jooksul on S. Antonovi puhul ülioluline. Olukorras, kus vabaduses pakutav töö osutub füüsiliselt koormavaks, rutiinseks ja töötasu ei võimalda S. 5 1-18-5249 Antonovile meelepärast elustandardit, võib seegi töösuhe võib jääda äärmiselt lühiajaliseks ja S. Antonov võib pöörduda tagasi märksa meele- ja harjumuspärasema tulu teenimise viisi juurde, milleks on kuritegude toimepanemine. Seega on kahtlused tema edasiste sissetulekute seaduslikkuse osas õigustatud. Eriti olukorras, kus ta ametliku töökoha hoidmiseks suuteline ei peaks olema, aga soovib siiski materiaalset heaolu.
5. Kaitsja viitas toimunud kohtuistungil, et vangla iseloomustuses osutatud kuritegude toimepanemise risk tuleb kaitsja sõnul jätta tähelepanuta. Kohus selgitab, et ei arvesta vangla iseloomustuses välja toodud riskiprotsente, sest kohtupraktika on seisukohal, et vangla üldsõnaline protsentides väljendatud riskihinnang uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kohta pole usaldusväärne, sest pole võimalik kontrollida, missugust metoodikat vangla hinnangu andmiseks kasutas ja missuguseid asjaolusid ning miks arvesse võttis. Metoodikat ja täpseid andmeid teadmata pole arusaadav, miks väljendub uue kuriteo toimepanemise risk just sellistes tõenäosuse määrades. Samuti pole kohtul võimalik analüüsida, kas riskihinnangu koostamisel järgiti metoodikat ja võeti arvesse kõiki olulisi andmeid. (Riigikohtu määrus nr 1-0914104/142, p-d 26–27).
6. Ka rõhutab kohus, et S. Antonov ei hinnanud ega väärtustanud kohtu usaldust kanda talle mõistetud karistust vabaduses olles. Nimelt vabastati S. Antonov Viru Maakohtu 08.02.2016 kohtumäärusega tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu 04.04.2007 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni, s.o kuni 16.03.2019 ja määrati ta katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, kohustades teda katseaja esimesel 24 kuul järgima

§ 75

lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p 2, 21, 4, 7 ja 8 sätestatud kohustusi.

Samuti allutati ta alates Viru Maakohtu 08.02.2016 kohtumääruse jõustumisest 9 kuuks elektroonilise järelevalve alla s.o alates 24.02.

1. Paraku S. Antonov, olles tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmisel vabastatud ja allutatud katseajale, pani toime uue raske I astme kuriteo, mis tähendab, et tema enesekontrollivõime on väga madal. Ka hirm uuesti kinnipidamisasutusse sattuda S. Antonovi seaduskuulekusele ei mõjutanud. S. Antonov, pannes uue kuriteo toime ajal, mil tal oli võimalus kanda karistust vabaduses olles, on näidanud oma suhtumist talle mõistetud karistusse. Kohtul puudub kindlustunne selles, et seekordselt vangistusest vabanedes suudaks S. Antonov muuta enda senist käitumismustrit, kuhu on lahutamatu osana kuulunud õigusrikkumiste toimepanemine.
2. Märkida tuleb sedagi, et asja materjalidest nähtuvalt pani S. Antonov käesoleva vangistuse kandmise aluseks oleva kuriteo toime ajal, kui tal oli elukoht ning lähedased olemas. Kindel elukoht samal aadressil, kuhu kinnipeetav taotleb elektroonilise valveseadme paigaldamist oli S. Antonovil olemas ka enne, kui ta asus toime panema käitumisakte, millel on karistusõiguslik kvaliteet. Kuivõrd elukoha ning lähedaste olemasolu ei ole suutnud varasemalt mõjutada isikut õiguskuulekalt käituma, siis puudub kohtul veendumus, et need suudaks seda teha edaspidi.
3. Kohus nõustub kaitsjaga vangla iseloomustuses olevate mitmete positiivsete aspektide suhtes ja ei jäta S. Antonovi head käitumist ja paranemissoovi tähelepanuta, kuid märgib siiski, et tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetavad asjaolud peavad olema sedavõrd märkimisväärsed, et kaaluvad üles S. Antonovi poolt toime pandud raske kuriteo asjaolud, kuid praegusel juhul need seda ei tee. S. Antonovil on karistusregistri andmete kohaselt kaks kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta samuti teist korda. Ühe kuriteo puhul tegemist raske tagajärjega eluvastase kuriteoga ja teise puhul raske rahvatervisevastase kuriteoga. Kuigi vangistuses viibides iseloomustavad S. Antonovi käitumist ja tegemisi mitmed positiivsed asjaolud nagu sotsiaalprogrammis osalemine, koolituste läbimine, erinevatel töökohtadel töötamine ning distsiplinaarkaristuste puudumine, ei ole ka vangla ega prokurör ometi toetanud isiku ennetähtaegset vabastamist ja seda lähtuvalt kinnipeetava ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest. Seega ka vangla, kes on mitmeid positiivseid muutusi ja 6 1-18-5249 hoiakuid isiku käitumises vangistuse jooksul märganud, ei pidanud neid järelikult piisavaks, et rääkida küllaldaselt muutunud hoiakutest ja veendumusest isiku edaspidises õiguskuulekas käitumises. Kiitust väärib ka süüdimõistetu valmisolek alluda vabatahtlikult elektroonilise valvele ja erinevatele muudele kohustustele ja piirangutele. Kohus leiab et, kuigi S. Antonov on astunud mitmeid olulisi samme oma käitumise ja suhtumise muutmises, s.h avaldanud kohtuistungil toimepandud teo üle kahetsust, siis ei ole need muutused veel sedavõrd kinnistunud, et oleks piisav alus isik vabastada ennetähtaegselt umbes 4 aastat enne karistusaja lõppu.
4. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaatamata mitmetele S. Antonovi vabanemist toetavatele asjaoludele on sedastatavad mitmed asjaolud, mis tema ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse ja tema valmisoleku edaspidiseks õiguskuulekaks eluks kahtluse alla seavad. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada, sh ka elektroonilise valve alla.
5. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu S. Antonovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanika Kõrgmaa Kohtunik 7