Obsah (6)

§ 5§ 230§ 231§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Määruse tegemise aeg ja koht 17. märts 2022, Pärnu Tsiviilasja number 2-21-11450 Tsiviilasi XXi hagi Rain Transport AS vast

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 4 kohaselt, kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina.
2. Käesoleval juhul on hageja esitanud kohtule nõude kostjalt vähem makstud töötasu (päevatasu) väljamõistmiseks. Kohtule esitatud ning istungil avaldatust nähtuvalt vaidlevad pooled selle üle millistel tingimustel on poolte vahel sõlmitud tööleping, eelkõige millises päevatasu määras on pooled kokku leppinud ning kas kostja on tasunud hagejale töötasu kokkulepitust vähem.
3. Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mille vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei nähtu vastaspoole avaldatust, ja mis kohus loeb

§ 231lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: 22.1.

Hageja ja kostja sõlmisid 18.11.2019 töölepingu nr 1096, mille alusel asus hageja kostja juures tööle xxx-xxx ametikohale (tl 19-21); 22.

1. Töölepingule on lisatud xxx-xxx ametijuhend (töölepingu lisa 1, tl 22-23); 22.
2. Töölepingu punktis 4.
3. nimetatud xxx-xxx töö eest makstava töötasu palgasüsteemi juhendit, mis on kinnitatud kostja käskkirjaga nr 1, 22.01.2016.a. lisa 4, töölepingu juurde ei lisatud ning hagejale allkirjastamiseks ei antud; 22.
4. Hageja ütles poolte vahel sõlmitud töölepingu 30.04.2021 allkirjastatud avaldusega TLS § 91 lg 2 alusel ülesse (tl 25); 22.
5. Kostja on tasunud hagejale päevatasuna 4,167 eurot(tl 45-46, 49-62) 22.
6. Hageja on töötanud kostja juures kokku 321 päeva (tl 45-46, 49-62).
7. TLS § 5 lg 1 p 5 sätestab, et töölepingu kirjalikus dokumendis peavad sisalduma: töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutumise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed. Seega on TLS § 5 4 2-21-11450 lg 1 p 5 kohaselt tööandja kohustus teavitada töötajat töötasuna makstavast summast, kusjuures kirjalikus dokumendis peavad sisalduma kõik tasud, mida töötaja töö tegemise eest saab. Pooltel on vaba voli leppida kokku töötasu maksmise tingimused ning alused. TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja mh kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal.
8. Hageja on välja toonud, et töölepingu sõlmimisel oli töötasu osas kokkulepe päevatasu määras 25 eurot. Poolte vahel sõlmitud töölepingu punkti 4.1 sätestab, et „Tööandja maksab Töötajale töötasu xxx-xxx töö eest vastavalt kinnitatud palgasüsteemile, mis on kinnitatud Rain Transport AS käskkirja nr.1, 22.01.2016.a. lisa 1.“ Pooled on käesolevas menetluses kohtule avaldanud, et töölepingu allkirjastamisel nimetatud lisa töötajale allkirjastamiseks ei esitatud. Kostja on 08.12.2021 toimunud kohtuistungil avaldanud, et seda ei edastatud töötajale allkirjastamiseks ka peale töölepingu sõlmimist hiljem, kuigi hageja on välja toonud ja kostja ei ole ümber lükanud, et töötaja pöördus korduvalt palga küsimustega seoses tööandja poole. Hageja on välja toonud ja kostja on nimetatu omaks võtnud, et peale töölepingu sõlmimist edastas tööandja piirkonnajuht hagejale dokumendi pealkirjaga Käskkirja 1, 22.01.2016 juurde, TÖÖTASU TARIIFID, milles on märgitud, et „alates 01.03.2017 xxx-xxxle ajatasuna päevatasu. Päevatasu suurus on 20,83 eurot tööpäeva eest ja see sisaldab endas hüvitist võimalike ületundide eest. Kui tööpäeva pikkus kestab alla 4 tunni, siis on päevatasu 10,416 eurot.“ (tl 39). Tsiviilseadustiku üldosaseaduse (TsÜS) § 118 lg 2 sätestab, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Kohus on seisukohal, et nimetatust lähtuvalt tuleb lugeda, et tööandja piirkonnajuht tegutses tööandja nimel taluvusvolituse alusel ning töötaja ja tööandja vahel oli kokkulepe päevatasu määras summas 20,83 eurot.
9. Tööandja on küll oma vastuväidetes välja toonud, et töötasu tariifide käskkirja on muudetud korduvalt ning töötaja tööle asumisel kehtis teine päevatariif (4,167 eurot). Samuti on tööandja edastanud kohtule mitme teise töötaja poolt allkirjastatud dokumendid, mis on pealkirjastatud Lisa 4 (tühistatakse Lisa 3) Käskkirja 1 22.01.2016 juurde, TÖÖTASUSÜSTEEM, millise punkt 4 on järgmine: „Kehtestada alates 01.02.2018 xxx-xxxle ajatöötasuna päevatasu. Päevatasu suurus on 4,167 eurot tööpäeva eest ja see sisaldab endas hüvitist võimalike ületundide eest. Kui tööpäeva pikkus kestab alla 4 tunni, siis on päevatasu 2,083 eurot.“ (tl 8197). Kuid kohtu hinnangul ei tõenda nimetatu, et antud kokkulepe kehtis ka hagejaga.
10. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte vahel oli kokkulepe töötaja päevatasu brutosummas 20,83 eurot igas töötatud tööpäevas, mis kestis üle 4 tunni. Kuna hageja poolt hagiavalduses välja toodud ning kohtule esitatud palgateatistest (tl 45-46, 49-62) nähtuvalt maksti hagejale päeva tasu 4,167 eurot, tuleb vähem makstud 16,66 eurot (20,83-4,167) töötatud päeva kohta kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna poolte vahel puudub vaidlus päevade arvu, s.o 321, osas (tl 108 pöördel), siis tuleb kostjalt hageja kasuks perioodi 18.11.2019-16.04.2021 eest välja mõista vähem makstud töötasu brutosummas 5347,86 eurot (321 x 16,66 eurot). Menetluskulud 27.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 28.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 5 2-21-11450 29.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja ei ole esitanud kohtule taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks, samuti ei nähtu toimikust, et hageja oleks menetluskulusid kandnud, mistõttu jätab kohus hüvitatavate menetluskulude suuruse nende puudumise tõttu kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg kohtunik 6