Obsah (8)

§ 168§ 428§ 663§ 651§ 466§ 667§ 662§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 29.03.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-21-112844 Kohtuasi Europar

) § 168 lg 6 alusel jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja ei nõustu hageja väitega, et hageja tegi kõik endast oleneva, et asja lahendada kohtueelselt. 6. Hageja esitas 22.07.2021 hagist loobumise avalduse. Hageja kinnitas, et kostja tasus talle hagis nõutud 40 eurot. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda (

§ 168lg 5).

Hageja palus seoses hagist loobumisega tagastada talle pool tasutud riigilõivust.

1. 19.08.2021 seisukohas leidis kostja, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, sest kostja võttis hagi kohe õigeks ja tasus koheselt võlgnevuse. Hagi esitamiseks hageja poolt ei oleks olnud põhjust ning ka menetluskulusid ei oleks tekkinud, kui kostja oleks enne kohtusse pöördumist nõudest teadlik olnud. 2 2-21-112844 Maakohtu määrus ja põhjendused
2. Harju Maakohtu 23.08.2021 määrusega lõpetati tsiviilasjas nr 2-21-112844 menetlus seoses hagist loobumisega (

§ 428lg 1 p 3) ja jäeti menetluskulud hageja kanda.

Maakohus tagastas hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust. 9.

§ 168

lg 6 näeb ette, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

1. Kohus nõustub kostjaga, et kostja ei ole oma käitumisega põhjust andnud hagi esitamiseks, sest ta ei teadnud nõudest ning tasus selle koheselt pärast teada saamist. Hageja esitatud tõenditest ei nähtu, et kostjale oleks kohtumenetluse eelsel ajal trahvinõuet kätte toimetatud. Kohtule esitatud ühest fotost võib eeldada trahvinõude jätmist sõiduki kojamehe vahele, kuid sellest ei saa järeldada, et sõiduki omanik on trahvinõude kindlasti kätte saanud. Lisaks on hageja saatnud kostjale alles mitu aastat hiljem ehk 10.03.2021 meeldetuletuskirja, kuid seda on postiteenuse osutaja vahendusel üritatud kätte toimetada vaid ühel korral päevasel ajal, mil kostja võis viibida tööl ega olnud seetõttu kättesaadav. Seega ei nähtu hageja esitatud tõenditest, et kostja oleks enne kohtumenetluse algust olnud teadlik tasumata trahvinõudest.
2. Hageja ei ole teinud pingutusi selleks, et kostjale kohtuväliselt nõudest teatada. Kuna hageja ei ole selleks vajalikke samme ette võtnud ja kostja võttis hagi kohe õigeks, ei ole kostja oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta hageja enda kanda ja puudub alus täiendavate menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
3. Hageja esitas 01.09.2021 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus jättis menetluskulud hageja kanda ja teha asjas uus määrus, millega jätta menetluskulud kostja kanda.
4. Kostja on oma käitumisega andnud põhjuse hagi esitamiseks. Kostja pidi olema teadlik nõude olemasolust või esitama tõendid selle ümberlükkamiseks. Hageja on teinud leppetrahvi tasumiseks kostjale viis tahteavaldust, enne kui kostja võlgnevuse tasus. Hageja pani leppetrahvinõude sõiduki esiklaasi kojamehe vahele, saatis 29.01.2021 meeldetuletuskirja kostja e-posti aadressile, saatis tähitud kirja teel meeldetuletuskirja, esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning lõpuks esitas hagiavalduse. Alles hagi esitamise järgselt on kostja nõude rahuldanud ning hagi esitamine oli eelduseks, et kostja nõude rahuldaks.
5. Hageja esitas leppetrahvinõude kohe pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Selle väitega nõustus ka kostja. Parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele on tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks (RKTKo nr 2-17-117146, p 12). Leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud (RKTKo nr 2-15-3430, p 18). Järelikult on hagejal õigus nõuda parkimislepingu rikkumisel leppetrahvi, olles täitnud leppetrahvinõude mõistliku aja jooksul esitamise kohustuse. Kostja ei ole tõendanud, et sõiduk ei ole leppetrahvi väljastamise ajal kõnealuses parklas pargitud. Kostja väide, et ta ei ole leppetrahvinõuet kätte saanud, on paljasõnaline ja täielikult tõendamata.
6. Hageja on saatnud 29.01.2021 kostja e-posti aadressile XXXXXX (mis mh märgitud kostja e-posti kontaktaadressiks) ka e-kirja teel meeldetuletuskirja. 3 2-21-112844
7. Hageja on saatnud meeldetuletuskirja ka tähitud kirjaga kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile, mis on hagejale tagastatud põhjusel, et hoiutähtaeg on möödud. Kui hageja on saatnud tähitud kirja kostjale, mida kostjale ei ole õnnestunud kätte toimetada ega kostja ei ole läinud sellele postkontorisse järele, siis ei saa kostja väita, et ta ei ole meeldetuletuskirja kätte saanud, kuna ta on loobunud saadetisele järele minemisest. Kuna meeldetuletuskirja ei ole õnnestunud kostjale üle anda, on jäetud vastav teatis kostjale postkasti, mille tulemusel on hageja teinud kõik endast oleneva, et meeldetuletuskiri kostjale kätte toimetada.
8. Maksekäsu kiirmenetluse raames oli kostjal võimalik tutvuda üldiste asjaoludega ning samuti küsida täiendavat lisainformatsiooni hagejalt leppetrahvi osas. Seda võimalust ei ole kostja kasutanud. Kostja seadis kahtluse alla selle, et ta on parkimistingimusi rikkunud, mille tagajärjel pidi hageja esitama hagiavalduse. Samuti on keeldunud kostja muude kulude tasumisest (riigilõiv, menetluskulu).
9. Kostja oma teadliku tegevuse ja käitumisega on andnud põhjuse hagi esitamiseks, kuigi kostjal oli korduvalt võimalus kas kohtueelselt või varasemas menetlusstaadiumis tutvuda hagi aluseks olnud asjaoludega. Hageja on teinud kõik endast oleneva, et lahendada võimalik vaidlus kohtueelselt. Tulenevalt

§ 168lg-st 5 tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.

1. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 21. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

§ 651

lg 1 järgi koosmõjus

§-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu määruse üksnes menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osas on maakohtu määrus edasikaebamata jõustunud (

§ 466lg 3).

22. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667lg 2 alusel tühistada menetluskulude jaotuse osas.

Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas ise uue määruse, millega jätab menetluskulud kostja kanda. Määruskaebus rahuldatakse. 23. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus

§ 168lg 6 alusel menetluskulud ebaõigesti hageja kanda.

Ringkonnakohtu hinnangul on kostja andnud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Ringkonnakohus peab

§ 168

lg 5 alusel põhjendatuks jätta menetluskulud kostja kanda, kuivõrd hageja loobus hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud.

1. Hageja on välja toonud, et ta on leppetrahvinõude maksmapanekuks: 1) paigutanud sõiduki kojamehe vahele leppetrahvinõude (dtl 63); 2) saatnud 29.01.2021 e-kirja teel meeldetuletuskirja kostja e-posti aadressile XXXXXX (dtl 120); 3) saatnud meeldetuletuskirja tähitud kirjaga kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile XXXXXX (dtl 67-69); 4) esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse (dtl 4-6). Kostja ei ole vaidlustanud, et tegemist ei olnud kostja e-posti aadressi ega postiaadressiga. Arvestades hageja pingutusi, ei pea kolleegium usutavaks kostja väiteid selle kohta, et ta ei olnud hageja nõudest teadlik. Hageja poolt maakohtu poole pöördumine oli kolleegiumi hinnangul käesoleval juhul põhjendatud ega olnud ennatlik. 4 2-21-112844
2. Lisaks eeltoodule märgib kolleegium, et leppetrahvinõude puhul on tegemist tahteavaldusega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1 mõttes. TsÜS § 70 järgi kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus on selgitanud, et TsÜS § 70 on TsÜS § 69 suhtes erinormiks, mis sätestab erisused (rikkuja kannab tahteavalduse kättesaamisega seotud riski) tahteavalduse jaoks, millega lepingupool teatab teisele poolele, et viimane on lepingulist kohustust rikkunud (RKTKo nr 2-15-17677 p 11.2). Selleks, et lepingut rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (RKTKo nr 2-17-117146, p 12).
3. Käesoleval juhul tuleb kolleegiumi hinnangul TsÜS §-st 70 tulenevalt lugeda, et kostja on hageja poolt tehtud tahteavaldused kätte saanud, kuivõrd hageja on tõendanud, et ta on tahteavalduse väljendanud (dtl 63, 67-69, 120) ning on kolleegiumi hinnangul valinud tahteavalduse edastamiseks ka mõistliku viisi. Parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele võib pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (RKTKo nr 2-17-117146, p 12). Asjas ei ole välja toodud erandlikke asjaolusid (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), millest tulenevalt võis selline tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks. Lisaks saab tahteavalduse edastamise mõistlikuks ja tavapäraseks viisiks TsÜS § 70 mõttes pidada ka tähitud kirja saatmist (RKTKo nr 3-2-1-53-17, p 13) ja kolleegiumi hinnangul ka e-kirja saatmist. Puudub vaidlus, et kostja oli teadlik tema vastu esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldusest. Seega oli kostjal võimalik vastav nõue rahuldada (küsides selleks hagejalt lisainformatsiooni) enne hagi esitamist. Kostja seda ei teinud ning hageja pidi pöörduma hagiga kohtu poole.
4. Eeltoodust tulenevalt oli kolleegiumi hinnangul hageja pöördumine kohtu poole põhjendatud ega olnud ennatlik. Hageja on informeerinud kostjat enne kohtumenetluse algatamist nõude suurusest ja selle tasumise võimalustest, tehes selleks kostjale mitmeid tahteavaldusi. Maakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta kostja kanda (

§ 168

lg 5), kuna hageja on loobunud hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist nõude rahuldanud. 28.

§ 662

lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Seega võtab ringkonnakohus hageja poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid asja materjalide juurde. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 29. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud tuleb kaebuse rahuldamisest tingituna jätta kostja kanda. Ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra, kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas (RKTKm nr 2-1915916/87, p 16). Kulud määrab rahaliselt kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist (

§ 177lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) 5