Obsah (11)

§ 436§ 4§ 273§ 272§ 232§ 173§ 174§ 171§ 165§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Ulvi Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 14.03.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-20-18481 Kohtu

) § 436 lg 4 kohaselt otsust tehes ei või kohus tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Samuti ei või kohus hinnata esile toodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui kohus on juhtinud sellisele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht. 4.

1. Tõendatud on, et kostjad teavitasid hagejaid veebilehe olemasolust telefoninumbritelt, mille kasutajateks on märgitud kostjad. Kostjad soovisid jätta mulje, et telefoninumbrite taga on äriühing ning hagejad viitasid õigustatult sellele, et iga äriühing tegutseb läbi seda juhtiva isiku või isikute grupi. Juriidiline isik kui fiktsioon ei ole võimeline ilma füüsiliste isikuteta tegutsema, sh kedagi laimama. 4.
2. Arvestades asjaolusid kogumis, võib objektiivselt järeldada, et kostjad on laimava veebilehekülje autorid. Hagejate väiteid tõendavad ka kaudsed asjaolud, et pooled olid eelnevalt ärisuhetes, mis lõppes. Seejärel asusid kostjad hagejaid avalikult kahjustama. 4.
3. Maakohus arvestas kostjate tõenditega (kirjavahetus veebilehe väidetava omanikuga), mis on ilmselgelt ebausaldusväärsed. CCC Ltd on Kariibi mere maksuparadiisis registreeritud ettevõtte. CCC Ltd-d ei saa pidada usaldusväärseks, sest selle tegelikud kasusaajad on teadmata ja tõendamata. Kostjad on esitanud kirjavahetuse veebilehe väidetava ja anonüümse omanikuga, ega ole tõendanud, kes on CCC Ltd taga. Maakohus ei arvestanud hagejate väiteid ega põhjendanud, mis võimaldas maakohtul tuvastada asjaolusid teadmata isikuga peetud kirjavahetusest. 4.
4. CCC LTD registreerimistunnistus ei ole tõendina asjakohane, mh ei ole see notariaalselt kinnitatud ega legaliseeritud. Maakohus sellele asjaolule tähelepanu ei osundanud ja see tõendi hindamise nõuete rikkumine tõi kaasa sisult ebaõige otsuse. 4.
5. Eluliselt ei ole usutav, et Kariibi mere piirkonnas asuvas ettevõttes (CCC Ltd) tekkisid kostjate nõuetele identsed nõuded hagejate vastu. Hagejatel ega hagejate ettevõttel ei olnud kunagi ärisuhteid CCC Ltd-ga, muu hulgas ei ole see ettevõte kunagi esitanud nõudeid hagejate vastu. Kohus ei ole nimetatud asjaolu analüüsinud. Samas on hagejad tõendanud, et poolte suhted lõppesid tüliga. Eluliselt pole usutav, et CCC Ltd hakkab hagejaid laimama, aga kostjad, kellele kuuluvad telefoninumbrid, millelt saadeti sõnumid veebilehe loomise kohta ja konkreetsetele inimestele (hageja II ja VS) ning kes on hagejatega tülis, ei ole justkui hagejate laimamise taga. 4.
6. Üldteada on asjaolu, et domeeni on võimalik registreerida ka valeandmeid kasutades ning selles valdkonnas puudub tõhus kontroll. Sisuliselt ei kontrolli domeenipidajad, kas konkreetne ettevõte ka päriselt eksisteerib. Seega pole objektiivselt võimalik väita, et domeeniomaniku andmed omaksid kohtumenetluses teiste tõenditega samaväärset jõudu. 4.
7. Kostjad ei ole tõendanud, et CCC Ltd oleks algusest peale olnud antud domeeni omanik. Sisuliselt võisid kostjad muuta antud informatsiooni kohtumenetluse käigus endale sobivaks ehk määrata enda asemel domeeni uueks omanikuks CCC Ltd. 5 2-20-18481 Vastustajate seisukoht
8. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 657 lg 1 p 2¹ alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi. (I) 7. Hagejad heidavad maakohtule ette asjaolude ebaõiget tuvastamist ja tõendite hindamise nõuete rikkumist. Esiteks ei arvestanud maakohus hagejate esitatud tõenditega (s.o kostjate kasutuses olnud telefoninumbritelt saadetud sõnumid). Teiseks arvestas maakohus ebaõigesti kostjate tõenditega, mis olid ebausaldusväärsed (kostjate kirjavahetus veebilehe väidetava omaniku CCC Ltd-ga). Seetõttu ei ole maakohtu otsus hagejate hinnangul piisavalt põhjendatud ega vasta

§ 436lg 1 nõuetele (kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud).

Hagejate etteheited ei ole põhjendatud. (1.)

1. Hagejate väitel tõendavad hagejale II ja VSile saadetud sõnumid (tl 14–21 ja 24–34), et sõnumi saatja lõi veebilehe. Seda, et telefoninumbrid, millelt sõnumid saadeti, kuuluvad kostjatele, tõendavad hagejate hinnangul Telia Eesti AS-i 10.08.2020 (tl 41–42), Elisa Eesti AS-i 10.08.2020 (tl 40) ja Tele2 Eesti AS-i 20.08.2020 (tl 38–39) vastused. Sellest järeldavad hagejad omakorda, et kostjad tunnistasid sõnumites veebilehe loomist.
2. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ole

§ 436lg 4 vastu eksinud.

Kostjad on menetluses küll väitnud, et telefoninumbrid kuulusid YYY OÜ-le (tl 108, p 34), kuid kostjate vastuväide ei piirdunud üksnes sellega. Lisaks esitasid kostjad vastuväite, et telefoninumbrid ei olnud nende valduses ajal, millal vaidlusalused sõnumid hagejale II ja VSile saadeti (tl 108, p 33: [s]amuti ei ole korrektne hagejate väide justkui oleksid hagiavalduses viidatud telefoninumbrid väidetava SMS-i/SSS sõnumi […] saatmise ajal olnud kostjate valduses). 28.06.2021 määrusega kohustas maakohus hagejaid kostjate 7.04.2021 esitatud väidetele vastama (tl 116, p 3). Hagejad tõid 2.08.2021 menetlusdokumendi p-s 17.4. (tl 120p) küll esile, millal sõnumid saadeti, kuid ei täpsustanud, millal telefoninumbrid olid kostjate kasutuses. Hagejad üksnes kordasid, et telefoninumbrite kostjate poolt kasutamine on tuvastatud eeltõendamismenetluses (tsiviilasi nr x-xx-xxxx) (vt tl 120p, p 17.2.). Seega ei ole põhjendatud apellatsioonkaebuse väited, et kostjad ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et telefoninumbrid olid kostjate kasutuses ajal, millal hagejale II ja VSile vaidlusalused sõnumid saadeti, ning et maakohtu menetluses ei ole arutatud sõnumite saatmise ajalist perioodi ja telefoninumbrite kasutamise aega. Asjaolud, mis saaksid viia järelduseni, et telefoninumbrid olid sõnumite saatmise ajal kostjate kasutuses, tuli esile tuua ja tõendada esmalt hagejatel (

§ 4lg 2, § 5 lg 1).

Tsiviilasjas nr x-xx-xxxx (eeltõendamismenetlus) nõudis kohus Telia Eesti AS-ilt, Elisa Eesti AS-ilt ja Tele2 Eesti AS-ilt välja üksnes telefoninumbrite kasutajaid puudutavad andmed ega tuvastanud, et telefoninumbrid olid sõnumite saatmise ajal kostjate kasutuses (vt ka tl 2– 2p, p 13 ning 38–42). 6 2-20-18481 10. Hagejad tõid 2.08.2021 menetlusdokumendis esile, et vaidlusalused sõnumid saadeti hagejale II ja VSile 15.04.2020 (tl 120p, p 17.4.). Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, et Telia Eesti AS-i, Elisa Eesti AS-i ja Tele2 Eesti AS-i vastused ei võimalda järeldada, et sõnumid saatsid hagejale II ja VSile kostjad. Telia Eesti AS-i, Elisa Eesti AS-i ja Tele2 Eesti AS-i vastustest ei nähtu, millal kostjad telefoninumbreid kasutasid (seda faktilist asjaolu ei ole ka hagejad menetluses täpsemalt avanud) ning kas telefoninumbrid olid kostjate kasutuses ka ajal, mil sõnumid saadeti. Telia Eesti AS-i vastus on saadetud 10.08.2020 (tl 41– 42), Elisa Eesti AS-i vastus on saadetud 10.08.2020 (tl 40) ning Tele2 Eesti AS-i vastus on saadetud 20.08.2020 (tl 38–39). Ka vastuste saatmise kuupäevadest (10.08.2020 ja 20.08.2020) ei saa järeldada, et telefoninumbrid olid kostjate kasutuses ca neli kuud varem (15.04.2020), kui sõnumid saadeti. Seega ei ole hagejad tõendanud oma väiteid, et kostjad on saatnud hagejale II ja VSile sõnumid ja kinnitasid nendes, et veebileht on nende loodud. Lisaks on kostjad esitanud tõendi, mille kohaselt on veebileht loodud CCC Ltd poolt (vt tõlge tl 113). 11. Küsimused, milline oli vaidlusaluste sõnumite sisu ja kas neis ka kinnitati veebilehe loomist, järgnevad sellele, kas telefoninumbrid olid kostjate kasutuses sõnumite saatmise ajal. Kuna hagejad ei ole tõendanud, et telefoninumbrid olid kostjate kasutuses sõnumite saatmise ajal, ei ole asjakohased apellatsioonkaebuse väited, mis puudutavad sõnumite sisu. Samuti ei võimalda need seetõttu teha apellatsioonkaebuses märgitud järeldust, et kostjad on veebilehe autorid. 12. Ringkonnakohus, nõustudes hagejatega, leiab samuti, et see, kellele vaidlusalused sõnumid saadeti, ei oma tähtsust selle hindamisel, kas kostjad saatsid sõnumid ja tunnistasid neis veebilehe loomist. Hagi lahendamisel oli eelkõige oluline hinnata, kas sõnumid saatsid kostjad. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu otsust, jättes vastava põhjenduse maakohtu otsusest välja. 13. Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse teisele põhiväitele, et kostjate tõendid olid ebausaldusväärsed ning maakohus on neile ebaõigesti tuginenud. (2.) 14. Hagejate hinnangul on kostjate esitatud tõend (kostjate kirjavahetus veebilehe väidetava omaniku CCC Ltd-

1. ga)ilmselt ebausaldusväärne. Hagejad põhjendavad tõendi ebausaldusväärsust järgnevaga: 1) CCC Ltd on registreeritud Kariibi mere maksuparadiisis (s.o Saint Vincent ja Grenadiinid) ja seal registreeritud ettevõtted ei ole usaldusväärsed, sest nende tegelikud kasusaajad ei ole teada; 2) eluliselt ei ole usutav, et Kariibi mere piirkonnas tegutseval ettevõttel tekkisid kostjate nõuetele identsed nõuded hagejate vastu; 3) üldteada on, et domeeni on võimalik registreerida valeandmeid kasutades ja selles valdkonnas puudub tõhus kontroll; 4) kostjad ei ole tõendanud, et CCC Ltd oli domeeni omanik algusest peale (kostjad võisid muuta info domeeni omaniku kohta endale sobivaks kohtumenetluse ajal). 15. Ringkonnakohtu hinnangul ei tingi hagejate eelnevalt viidatud väited kostjate tõendi ebausaldusväärsust. 15.1. CCC Ltd asukoha riigi ning seal kehtivast maksude korraldusest ei saa teha üldistavaid ja mistahes sisuga järeldusi kõikide seal registreeritud ettevõtete (sh CCC Ltd) kohta. Samuti jääb ebaselgeks, millist seost omab CCC Ltd tegelikuks kasusaajaks olev isik või isikud hagi aluseks olnud faktiliste asjaoludega. See, kellel on äriühingu üle lõplik valitsev mõju (tegelik kasusaaja), ei võimalda teha järeldusi selle kohta, kes on veebilehe autor või kes on edastanud veebilehe pidajale veebilehel avaldamiseks andmeid. Tegeliku kasusaaja valitsev mõju 7 2-20-18481 äriühingu üle tuleneb üldjuhul omandisuhtest või muul viisil teise isiku kaudu äriühingu üle kontrolli omamisest. Äriühing on tegelikust kasusaajast eraldiseisev isik, kellel on oma juhtorgan, kes äriühingut esindab ja juhib. Äriühingu tegevust ei saa omistada selle tegelikule kasusaajale. Seega ei oma praeguses asjas määravat tähtsust see, kes on CCC Ltd tegelik(
2. ud)kasusaaja(d). Tegelike kasusaajate esiletoomine ja tõendamine olnuks igal juhul hagejate kohustus, kui hagejad oleksid soovinud sellele tugineda. Hagi aluseks oli väide, et kostjad registreerisid veebilehe (tl 1p, p 5), millele kostjad vastasid, et veebileht kuulub CCC Ltd-le (tl 106p, p 7). Seejärel väitsid hagejad, et kostjad on CCC Ltd-ga seotud, täpsemaid faktilisi asjaolusid esile toomata ja neid tõendamata (vt tl 120, p 14). 15.2. Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus tuvastanud asjaolusid teadmata isikuga peetud kirjavahetuse pinnalt. 30.03.2021 kell 9.48 saadetud e-kirja lõppu on küll märgitud „CCC meeskond“ (tõlge tl 113), kuid see ei väljenda, et tegemist oleks teadmata isikuga. CCC Ltd on eksisteeriv äriühing (tõlge tl 155), kelle nimelt viidatud e-kiri saadeti. CCC Ltd 25.08.2021 kell 13.55 saadetud e-kirjas on selle direktor GG kinnitanud, et eposti aadress ja sellelt saadetud teave kuuluvad CCC Ltd-le (tõlge tl 153). Tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene, et dokumentaalse tõendina esitataval andmekandjal peaksid olema mingid kindlad sisunõuded või rekvisiidid. 15.3. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei olnud kostjate esitatud CCC Ltd registreerimistunnistus asjakohane, mh ei olnud see notariaalselt kinnitatud ega legaliseeritud. Ka see apellatsioonkaebuse väide ei tingi maakohtu otsuse tühistamist. 15.3.1. Miks registreerimistunnitus ei ole asjakohane, pole apellatsioonkaebuses selgitatud. Sellegi poolest ei pea ringkonnakohus hagejate etteheidet põhjendatuks, sest pooled vaidlesid maakohtus mh selle üle, kas CCC Ltd üldse äriühinguna eksisteerib. Kuigi registreerimistunnistus saab tõendada üksnes äriühingu asutamist, tuleneb koostoimes kohtuotsuse p-s 15.2. viidatud e-kirjavahetusega (tõlked tl 113 ja 155), et CCC Ltd eksisteeris ka ajal, mil veebilehel hagejaid puudutavad andmed ja väärtushinnangud avaldati. 15.3.2. Kuigi notariaalselt kinnitatud või legaliseeritud dokumendi puhul on väiksem tõenäosus, et dokument ei ole ehtne või selle on koostanud mõni muu isik, kui sellel on märgitud, ei tulene tsiviilkohtumenetluse seadustikust nõuet, nagu peaks välismaine dokument selle tõendina kasutamiseks olema notariaalselt kinnitatud või legaliseeritud.

§ 273lg 1 kohaselt esitatakse kirjalik dokument algdokumendina või ärakirjana.

Vastavalt

§ 272

lg-le 1 on dokumentaalne tõend igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Neist sätetest tulenevalt võisid kostjad CCC Ltd registreerimistunnistuse esitada kohtule ärakirjana. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis oleks pidanud maakohtul tekitama kahtlusi CCC Ltd registreerimistunnistuse originaali olemasolus või ärakirja vastavuses originaalile. Ringkonnakohus viitas eelnevalt, et pooled ka ei vaielnud selle üle. Lisaks märgib ringkonnakohus, et Saint Vincenti ja Grenadiinide avalikke dokumente ei legaliseerita – need kinnitatakse apostilliga vastavalt 4.10.1961 välisriigi avalike dokumentide legaliseerimise nõude tühistamise konventsioonile. 15.4. Kohus juhindub asjaolusid tuvastades ja järeldusi tehes asjas esitatud tõenditest ega saa hagiavaldust lahendada lähtudes sellest, millised asjaolud tunduvad poolele eluliselt usutavad ja millised mitte.

§ 232

lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte 8 2-20-18481 kokkuleppeid tõendamise kohta. Ringkonnakohus ei tuvastanud, et maakohus oleks tõendite hindamisel ületanud diskretsioonipiire. See, et välismaine äriühing (CCC Ltd) avaldab veebilehel hagejaid puudutavat infot või väärtushinnanguid, ei eelda, et äriühingul endal oleks hagejate vastu nõudeid. Seda, miks CCC Ltd on veebilehel hagejate kohta infot ja väärtushinnanguid avaldas, ei ole võimalik siinses menetluses kindlaks teha ega hinnata. Hagejad ei ole tõendanud, et kostjad on CCC Ltd-ga seotud. Mõlemal poolel oli maakohtu menetluses võimalus esitada kõik asjaolud ja tõendid. 15.

1. Maakohus viitas otsuses õigesti, et hagejad ei ole põhistanud, milline on usaldusväärne menetlusväline allikas, kust kohus võinuks sellele väitele kinnitust saada. Milles täpselt maakohus eksis, ei ole apellatsioonkaebuses selgitatud. Ka apellatsioonkaebuses ei ole hagejad esile toonud, millisest usaldusväärsest menetlusvälisest allikast oleks maakohus saanud hagejate väitele kinnitust. Maakohtul ei olnud alust lugeda hagejate väidet üldtuntuks pelgalt hagejate endi arvamusele või uskumusele tuginedes. Hagejate arvamust või uskumust ei saa üldtuntusega samastada. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud maakohtul alust lugeda hagejate väidet üldtuntuks ka omaalgatuslikult. Hagejate väide on piisavalt spetsiifiline, mis välistab selle lugemise üldiselt teadaolevaks. 15.
2. Hagejate eelmises punktis nimetatud väite üldiselt teadaolevaks lugemine ei oleks viinud ka hagejate hagiavalduse rahuldamiseni. Seda, et just kostjad saatsid vaidlusalused sõnumid, ei suutnud hagejad tõendada (vt kohtuotsuse eelnevad punktid). Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et lisaks tõendile selle kohta, et domeeni on registreerinud CCC Ltd (tl 109–110 ja tõlge tl 156), on seda kinnitanud ka CCC Ltd ise (vt tõlge tl 113, 30.03.2021 kell 9.48 saadetud e-kiri: [s]ee domeen kuulub meie ettevõttele nagu Te näete avalikest andmetest. […] Domeeni omanik on CCC LTD. Domeen on loodud CCC LTD poolt. […] Kogu vastava domeeni loomine ja muutmine on toimunud CCC LTD poolt). Seega ainuüksi väitest, et domeeni on võimalik registreerida valeandmeid kasutades, ei saa veel järeldada, et seda on ka veebilehe puhul tehtud. Muid faktilisi asjaolusid, mis võimaldaks kostjaid veebilehel avaldatuga seostada, ei ole hagejad esile toonud. Seetõttu ei saa maakohtule ka seda ette heita, et maakohus ei andnud hagejatele võimalust tõendada oma väidet, et domeeni on võimalik registreerida valeandmeid kasutades ja selles valdkonnas puudub tõhus kontroll. 15.
3. Ringkonnakohus viitas eelnevalt, et domeeni registreerimist on kinnitanud ka CCC Ltd ise. Lisaks kinnitas CCC Ltd, et veebilehel avaldatud teave on võetud avalikest andmetest (vt tõlge tl 113, 30.03.2021 kell 9.48 saadetud e-kirja esimene lõik ja p 3). Seetõttu ei ole põhjendatud apellatsioonkaebuse väide, et kostjad pole tõendanud, et CCC Ltd oli domeeni omanik algusest peale (kostjad võisid muuta info domeeni omaniku kohta endale sobivaks kohtumenetluse ajal).
4. Eelnevalt toodud põhjendusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on piisavalt põhjendatud ja vastab

§ 436lg 1 nõuetele.

17. Järgmisena jaotab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud ja määrab need rahaliselt kindlaks (

§ 173lg 1 ja § 174 lg 3), kuid selgitab enne veel järgmist.

Hagejad ei ole maakohtu otsust vaidlustanud osas, milles kostjate maakohtu menetluse kulud jäid nende kanda solidaarselt. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul alust maakohtu otsust selles osas hinnata ning poolte paljususe mõju menetluskulude jaotusele erineb maa- ja ringkonnakohtu kulude lõikes. Seda, et kostjad ei esitanud maakohtu menetluses menetluskuludega seonduvat

§ 174

lg 10 järgset kinnitust, kuid kostjate menetluskulud mõisteti välja koos käibemaksuga, ei ole hagejad apellatsioonkaebuses samuti vaidlustanud. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul ka selles osas alust maakohtu otsust hinnata. 9 2-20-18481 (II) 18. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 171lg 1 alusel hagejate kanda.

Kostjate apellatsioonimenetluse kulude eest vastutavad hagejad võrdsetes osades (

§ 165lg 1).

19. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

§ 175lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Kostjate esitatud menetluskulude nimekirja järgi on nende apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepinguliste esindajate kulu 1975,20 eurot (sh käibemaks), millele lisandub ringkonnakohtu istungil osalemisega kaasnenud kahe lepingulise esindaja kulu 201,60 eurot (= 0,42 t × 240 eurot × 2). Nimekirja kohaselt (sh ringkonnakohtu istungil osalemise aeg) kulus kostjate lepingulistel esindajatel apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 9,07 tundi, sh apellatsioonkaebuse analüüsimine, apellatsioonkaebusele vastuse koostamine, nõupidamine ja suhtlus kliendiga, ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamine ja sellel osalemine ning menetluskulude nimekirja ettevalmistamine.
2. Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu ja mahtu on ringkonnakohtu hinnangul esindajate tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik. Esindajate toimingud vastavad kohtumenetluse käigule ja mahule. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt ei ole kostjate esindajad üksteise tehtud toiminguid dubleerinud, välja arvatud ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamine ja sellel osalemine. 22.

§ 175

lg 3 kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud praegune asi oma olemuselt ega õiguslikult keskmisest keerukam, et eeldanuks kostjatelt mitme lepingulise esindaja kasutamist. Kostjad ongi valdavalt teinud apellatsiooniastmes menetlustoiminguid ühe esindaja kaudu. Seetõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks ja vajalikuks kulu, mis kaasnes kostjate ühe lepingulise esindaja menetlustoimingutega (ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamine ja sellel osalemine).

1. Menetluskulude nimekirja järgi on kostjate mõlema esindaja tunnitasu 240 eurot (sh käibemaks). Maakohus mõistis menetluskulud välja lähtudes samast tunnihinnast ja seda hagejad ei vaidlustanud.
2. Kostjate apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale on kokku 1716 eurot (= 7,15 tundi × 240 eurot/tund), sh käibemaks, mis tuleb hagejatelt võrdsetes osades kostjate kasuks välja mõista. Ringkonnakohus ei arvestanud apellatsiooniastme vajalikuks ja põhjendatud kuluks kostjate menetluskulude nimekirjas näidatud 21.02.2022 kulu 1,5 t maksumusega 300 eurot (lisandub käibemaks), mis seondus ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamisega ning teise esindaja ringkonnakohtu istungil osalemisega 0,42 t maksumusega 84 eurot (lisandub käibemaks). Kostjate seisukohti väljendas kohtuistungil vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik.
3. Kostjad on palunud apellatsioonimenetluse kuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist, sest nad ei ole käibemaksukohustuslased ning on 4.03.2022 kinnitanud, et ei saa käibemaksu tekkinud kuludelt tagasi arvestada (

§ 174lg 10).

Seega tuleb menetluskulud hüvitada koos käibemaksuga. 10 2-20-18481 26. Vastavalt kostjate taotlusele tuleb hagejatel

§ 177

lg 4 järgi tasuda võrdsetes osades hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. (allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Ulvi Loonurm 11