1-20-7977/35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2022, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-7977 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalasi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorraline ettekanne Aigo Troskale mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Kriminaalhooldusametnik Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnik Lauri Kasak Süüdimõistetu Aigo Troska isikukood: 38611166511; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON
2. Pöörata täitmisele Aigo Troskale Tartu Maakohtu 23.11.
3. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa ning saata Aigo Troska vanglasse karistust kandma 1 aastaks ja 2 kuuks.
4. Kohustada Aigo Troskat ilmuma vanglasse karistust kandma kohtust saadetavas teatises märgitud ajaks. Lugeda vangistuse kandmise alguseks aeg, mil Aigo Troska saabub vanglasse karistust kandma. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
5. Tartu Maakohtu 23.11.
6. a otsusega tunnistati Aigo Troska süüdi ning teda karistati KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta ja 4 kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning märgiti, et A. Troskal tuleb ära kanda veel 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust. A. Troska pidi kohe ära kandma 1 kuu ja 28 päeva vangistust. Tuginedes KarS § 74 lg-tele 1 ja 3, jäeti ülejäänud karistus 1 aasta ja 2 kuud vangistust täitmisele pööramata, kui A. Troska ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 1 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust, s.o osaleb kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis. Samuti juhul, kui A. Troska registreerib end kriminaalhooldusametniku määratud ajal riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning läbib meditsiiniasutuse määratud ajal esmase hindamise teenuse. Kohtuotsus jõustus 09.12.2020 ning A. Troska kandis 1 kuu ja 28 päevast šokivangistust 14.01.-12.03.
7. Katseaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest 23.11.2020 ja lõpeb 23.11.
9. Tartu Maakohtu 17.11.
10. a määrusega pandi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorralise ettekande alusel A. Troskale katseajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi, sest A. Troska ilmus 15.10.2021 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele alkoholi tarvitanuna. Määrus jõustus 07.12.
12. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas 06.01.2022 Tartu Maakohtule teise erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek pöörata A. Troskale mõistetud vangistus täitmisele, sest A. Troska tarvitas
13. ja 14.12.2021 alkoholi. Kokkuvõtlikult märgitakse erakorralises ettekandes järgmist. 3.
14. A. Troska kriminaalhooldus algas 09.12.2020 ja kriminaalhooldusametnik pidi temaga esimest korda kohtuma 15.12.2020, kuid A. Troska helistas samal päeval ametnikule ja teatas, et jäi bussist maha. Uus kohtumine lepiti kokku 18.12.
15. Sel päeval ilmus A. Troska kriminaalhooldusosakonda ja kriminaalhooldusametnik koostas talle eelmise mitteilmumise eest esimese kirjaliku hoiatuse. Samuti selgitati A. Troskale kohtuotsust, kriminaalhoolduse olemust, kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ning katseaja nõuete rikkumise võimalikke tagajärgi. 3.
16. Edasi ilmus A. Troska 12.07.2021 ja 15.10.2021 kriminaalhooldusosakonda alkoholi tarvitanuna. Esimese rikkumise eest koostas ametnik teise kirjaliku hoiatuse ja teise rikkumise eest pandi Tartu Maakohtu 17.11.
17. a määrusega A. Troskale katseajaks täiendav kohustus hoiduda alkoholi tarvitamisest. Määrus jõustus 07.12.
18. Vaatamata eeltoodule, tarvitas A. Troska
19. ja 14.12.2021 uuesti alkoholi. A. Troska märkis kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikes selgitustes, et ta polnud 08.12.2021 alkoholi tarvitamise keelust teadlik ja et ta tarvitas 14.12.2021 alkoholi, sest läks eelmisel päeval sotsiaaltöötajaga tülli. 3.
20. A. Troska on registreeritud töötu ja ta on planeeritud osalema sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“
21. aasta I kvartalis. Politsei- ja Piirivalveameti 21.10.
22. a vastuse kohaselt on A. Troska alkoholijoobes olles korduvalt politseiga kokku puutunud. A. Troska on alkoholi tarvitanuna teisi häirinud, sh olnud vägivaldne ja lugupidamatu oma elukaaslase vastu. Kuigi A. Troska pole katseajal uusi süütegusid toime pannud ja tema suhtes pole uusi kriminaalasju algatatud, kuritarvitab ta ilmselgelt alkoholi. 3.
23. Kriminaalhooldusametniku hinnangul tuleb A. Troskale mõistetud vangistus täitmisele pöörata. Edasine koostöö A. Troskaga pole võimalik, sest ta ei suhtu täie tõsidusega alkoholi tarvitamise keeldu, vaid pigem püüab oma käitumist õigustada. A. Troska osaleb programmis „Kainem ja tervem Eesti“, kuid see pole avaldanud loodetud tulemust. A. Troskal on tõsine alkoholiprobleem ja alkoholi liigtarvitamise tõttu võib ta toime panna uusi süütegusid. Kuigi maakohus keelas A. Troskal alkoholi tarvitamise, ei teinud ta sellest vajalikke järeldusi ega parandanud oma käitumist, vaid on jätkanud kriminaalhoolduse nõuete rikkumist. Eelnev näitab A. Troska negatiivset suhtumist kriminaalhooldusesse. A. Troska tuleb saata vanglasse karistust kandma. 2
24. A. Troska edastas 27.01.2022 kohtule Eesti Töötukassas kokku lepitud tegevuskava, mille kohaselt A. Troska lubas alustada koostööd arstidega (sh psühhiaatriga), et leida lahendus terviseprobleemidele ja teha töövõime hindamine. Lisaks lubas A. Troska tegeleda oma alkoholiprobleemiga ning osaleda programmis „Kainem ja tervem Eesti“.
25. Kohtuistungil palus kriminaalhooldusametnik pöörata A. Troskale mõistetud vangistuse täitmisele, asendades selle üldkasuliku tööga, mille tegemiseks tähtajaks määrata 2 aastat. Jätta üldkasuliku töö tegemise ajaks alles A. Troska kohustused osaleda sotsiaalprorammis ja hoiduda alkoholi tarvitamisest. Kuigi A. Troska tarvitas alkoholi ka pärast erakorralise ettekande esitamist 07.01.2022, osaleb ta programmis „Kainem ja tervem Eesti“ ning see on talle mõjunud. Üldkasuliku töö tegemine aitab kasvatada pikalt töötuna olnud A. Troska tööharjumust ja tagab tema elu organiseerituse, et jääks vähem aega alkoholi tarvitada. Kriminaalhooldusametnik asendas sotsiaalprogrammi kohustusega osaleda 6 kuu jooksul riiklikus alkoholi tarvitamise häire programmis „Kainem ja tervem Eesti“.
26. A. Troska kinnitas kohtuistungil, et erakorralises ettekandes märgitu vastab tõele ja et ta pani toime rikkumised, mida talle ette heidetakse. Sõltuvus on raske haigus ja A. Troska otsib abi, et sellest vabaneda. Selleks on vaja arste ja vangla ei aita, sest A. Troska jooks pärast vanglat samamoodi edasi. Abi saamiseks rääkis A. Troska varem Töötukassaga, käis 03.01.2022 programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames vaimse tervise õe vastuvõtul ning 26.01.2022 leppis Töötukassas kokku tegevuskava, et Töötukassa kaudu samuti abi saada. A. Troska alkoholiprobleem algas pärast ema surma ja on kestnud 3-4 aastat. A. Troska ei tea, miks ta pole varem abi otsinud, ta lihtsalt ei taha vanglasse minna. A. Troska tahab alkoholiprobleemist lahti saada ja hakata normaalse inimese kombel tööl käima. Kui olla kogu aeg alkoholijoobes, siis ei käigi tööl ega hakkagi tööd otsima. Kuigi A. Troska viibis šokivangistuses, mõtles ta pärast vabanemist, et nüüd sai välja ning elu näib ilus, kena ja tore. A. Troskal oli küll katseaeg ja ta mõtles, et katseaja nõudeid tuleb täita, aga alati juhtus, et mõni sõber tuli külla ja rikkus ära. Sõber tahtis ka kohtuistungile eelnenud päeval külla tulla, kuid A. Troska ütles, et ärgu tulgu ja et talle aitab sellest asjast. A. Troska juures ei hakka enam keegi käima. Samuti on A. Troska öelnud oma elukaaslasele, et tema ka ei jooks. Elukaaslane broneeris vaimse tervise õe juurde aja ja temal on samuti 14.02.2022 kohtumine. Mõlemad otsivad abi. A. Troska pole senise katseaja jooksul neid samme astunud, sest võib-olla jäi tahtejõust puudu. Ta on ka pikalt elukaaslasega rääkinud, elukaaslane ei saa üksi jääda ja mõlemad otsivad endale ikka abi. Mõlemad tahavad sõltuvusest vabaneda ja töökohad leida. Programmis „Kainem ja tervem Eesti“ on järgmine õe vastuvõtt 14.02.2022 ja psühhiaatri vastuvõtt on 21.03.
27. Psühhiaater hakkab A. Troska raviskeemi koostama. A. Troska on rääkinud ka haiglasse sõltuvusravile minekust, kuid haiglakohta pole lihtne saada. A. Troska tarvitas 07.01.2022 alkoholi, sest naabrinaine kolis sisse ja oli pidu. Edaspidi A. Troska valib väga hästi sõpru ja otsib igalt poolt abi, et ta tõesti abi saaks, mitte ainult ei räägiks. A. Troska ei lase alkoholijoobes tuttavaid enam sisse ega suhtle nendega. Elukaaslane tarvitab vahepeal alkoholi, kuid A. Troska on elukaaslasele öelnud, et ta ei tarvitaks vähemalt A. Troska juuresolekul. Samuti rääkis A. Troska pikalt elukaaslasega, et tema läheks samuti programmi „Kainem ja tervem Eesti“. A. Troska on huvitatud kriminaalhoolduse nõuete täitmisest ja usub, et saab sellega hakkama. Ta on nõus tegema üldkasulikku tööd. Kohtu seisukoht
28. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni 1 aasta võrra või 3 pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid ja nende piiridest ei tohi väljuda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
29. juuni
30. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Maakohtu hinnangul kohaldub eeltoodud mõttekäik ka KarS § 75 lg-s 2 sätestatud kohustuse rikkumise puhul.
31. Tutvunud erakorralise ettekande, sellele lisatud materjali ja täiendavalt esitatud tõenditega ning kuulanud ära kriminaalhooldaja arvamuse ja A. Troska selgitused, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku etteheited on põhjendatud. Erakorralisele ettekandele lisatud 08.12.
32. a alkoholi tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt kontrolliti samal kuupäeval kell 16:02 Misso alevikus Pugola 4 maja ees indikaatorvahendiga A. Troska joovet, indikaatorvahendi näit oli positiivne ja A. Troska ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,688 milligrammi alkoholi. Samuti tuli A. Troska suust alkoholi lõhna, tema reaktsioon oli häiritud, kõne oli aeglane, ta ei teadnud tänast kuupäeva ning tasakaal ja koordinatsioon olid kergelt häiritud (tl 26 – 26 pöördel). 14.12.
33. a alkoholi tarvitamise kontrollimise protokollist nähtuvalt kontrolliti samal kuupäeval kell 16:16 Misso alevikus Misso poe parklas taas indikaatorvahendiga A. Troska joovet, indikaatorvahendi näit oli positiivne ja A. Troska ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,245 milligrammi alkoholi. A. Troska suust tuli alkoholi lõhna, tema reaktsioon oli väga aeglane, kõne oli aeglane ning tasakaal ja koordinatsioon olid kergelt häiritud (tl 25 – 25 pöördel). Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikes selgitustes märkis A. Troska, et ta tarvitas 08.12.2021 alkoholi, sest ta sai teada, et alkoholi tarvitamise keeld hakkas kehtima paar päeva hiljem, kui ta arvas, ja ta oli seetõttu endast väljas (tl 23). 14.12.2021 tarvitas ta alkoholi, sest läks eelmisel päeval sotsiaaltöötajaga tülli (tl 23 pöördel). Kohtuistungil jäi A. Troska kirjalike selgituste juurde.
34. Kohtu hinnangul ei nähtu A. Troska selgitustest mõjuvaid põhjusi, mis õigustaksid alkoholi tarvitamise keelu eiramist. Kuna A. Troska teadis, et tal on keelatud alkoholi tarvitada, rikkus ta KarS § 75 lg 2 p 2 alusel talle pandud kohustust mõlemal korral tahtlikult.
35. Analüüsides kriminaalhoolduse käiku tervikuna, märgib kohus, et käesoleva määruse tegemise ajaks on A. Troska viibinud kriminaalhooldusel ca 1 aasta ja 2 kuud ning kohus vaatab läbi teist erakorralist ettekannet. A. Troska ei ilmunud 15.12.2020 (s.o ca 1 nädal pärast kriminaalhoolduse algust) kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, mistõttu tegi kriminaalhooldusametnik talle 18.12.2020 esimese kirjaliku hoiatuse (tl 13). Seejärel ilmus A. Troska 12.07.2021 (s.o peaaegu 7 kuud pärast esimest kirjalikku hoiatust) registreerimisele alkoholi tarvitanuna, mille eest tehti talle 17.08.2021 teine kirjalik hoiatus (tl 15). A. Troska ilmus 15.10.2021 (s.o veidi vähem kui 2 kuud pärast teist kirjalikku hoiatust) taas registreerimisele alkoholi tarvitanuna, mistõttu keelati Tartu Maakohtu 17.11.
36. a määrusega A. Troskal katseajal alkoholi tarvitamine. Määrus jõustus 07.12.
37. Praeguses asjas selgus, et A. Troska tarvitas 08.12.2021 (s.o järgmisel päeval pärast Tartu Maakohtu 17.11.
38. a määruse jõustumist) ja 14.12.2021 (s.o ca 1 nädal pärast eelmist rikkumist) kaks korda alkoholi.
39. Kokkuvõtlikult on A. Troska rikkunud katseaja nõudeid 5 korda, millest 4 viimast rikkumist on seotud alkoholi tarvitamisega. A. Troska on jätkanud alkoholi kuritarvitamist hoolimata peaaegu 2-kuulisest šokivangistusest, kriminaalhooldusametniku korduvatest kirjalikest hoiatustest ja maakohtu määrusega seatud alkoholikeelust. Täiendavalt esitas 4 kriminaalhooldusametnik kohtuistungil 07.01.
40. a alkoholi tarvitamise kontrollimise protokolli, mille kohaselt kontrolliti samal kuupäeval kell 14:59 A. Troska elukohas indikaatorvahendiga tema joovet, indikaatorvahendi näit oli jälle positiivne ja A. Troska ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,816 milligrammi alkoholi. Samuti tuli A. Troska suust alkoholi lõhna, tema reaktsioon oli häiritud, kõne oli aeglane, ta ei osanud öelda kuupäeva ning tema tasakaal ja koordinatsioon olid kergelt häiritud (taaruv kõnnak). A. Troska selgitas, et jõi kanget alkoholi. Kohtuistungil ütles A. Troska, et ta tarvitas alkoholi, sest naabrinaine kolimise puhul oli pidu. Kohus märgib, et eelnevast nähtuvalt ei teinud A. Troska õigeid järeldusi ka uue erakorralise ettekande esitamisest ja sellestki ei piisanud tema käitumise muutmiseks.
41. Kohtul ei tekkinud A. Troska vahetu küsitlemise tulemusel veendumust, et A. Troska on edaspidi võimeline alkoholi tarvitamisega seotud kriminaalhoolduse nõudeid täitma. A. Troska ütles kohtuistungil, et ta otsib abi, et alkoholisõltuvusest vabaneda. Ta tahab alkoholi tarvitamisest loobuda ja leida endale töökoha. Samas nähtub A. Troska kohtuistungil antud selgitustest ja A. Troska esitatud Töötukassa tõendist, et ta rääkis oma alkoholiprobleemist Töötukassa konsultandile alles 26.01.2022 s.o eelmisel päeval enne kohtuistungit, kus arutati talle mõistetud karistuse täitmisele pööramist. A. Troska avaldas, et tema alkoholiprobleem on kestnud 3-4 aastat, ega osanud öelda, miks ta varem abi ei otsinud. A. Troska rõõmustas pärast šokivangistust vanglast vabanemise üle ning arvab, et tal jäi pärast kriminaalhooldaja kirjalikke hoiatusi ja maakohtu eelmist määrust võib-olla tahtejõust puudust. A. Troska ei taha lihtsalt vanglasse minna. Kohtu arvates tuleneb eelnevast, et A. Troska on asunud oma alkoholiprobleemiga tegelema üksnes selleks, et vältida vangistuse täitmisele pööramist ja tal pole tõsist motivatsiooni alkoholist loobuda.
42. Lõuna-Eesti Haigla AS-i vastusest nähtub, et A. Troska pöördus programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames vaimse tervise õe vastuvõtule 03.01.2022, s.o alles pärast seda kui ta oli kahel korral rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Vaatamata sellele, tarvitas A. Troska siiski 07.01.2022 (s.o 4 päeva pärast) uuesti alkoholi. Järelikult ei piisanud ka vaimse tervise õe vastuvõtust, et hoida ära alkoholi tarvitamist. A. Troska ei tule vabaduses oma alkoholiprobleemiga toime.
43. Kohus märgib, et lisaks A. Troska äärmiselt kõikuvale motivatsioonile pole tal ka lähedasi, kes teda alkoholi tarvitamisest loobumisel toetaksid. A. Troska põhjendas viimast alkoholi tarvitamist naabriga, selgitas, et tema tuttavad soovivad tihti tulla alkoholi tarvitanuna talle külla ja et elukaaslane tarvitab samuti alkoholi. A. Troska mõjutusel registreeris elukaaslane end programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Kohus leiab, et eelnevast nähtuvalt on A. Troska tutvusringkonnas samuti alkoholi liigtarvitajaid ja ka tema elukaaslasel on alkoholiprobleem. Kuigi A. Troska on praegu elukaaslasega kokku leppinud, et nad soovivad koos alkoholist vabaneda, on märkimisväärne oht, et nad libastuvad ja mõjutavad üksteist alkoholi tarvitama. Seega ei tulene A. Troska puhul alkoholi tarvitamise oht üksnes tema enda sõltuvusest, vaid ka elukaaslase, naabrite ja sõprade-tuttavate alkoholi tarvitamise harjumustest. Sellises olukorras pole tõsiseltvõetavat alust arvata, et A. Troska suudab katseaja lõpuni 23.11.2022 (s.o peaaegu 9 kuu jooksul) alkoholi tarvitamisest hoiduda.
44. Kuigi kriminaalhooldusametnik palus kohtuistungil asendada vangistus üldkasuliku tööga, on see abinõu kohtu hinnangul perspektiivitu ega taga katseaja edukat läbimist. Üldkasuliku töö tegemisel jääks alkoholi tarvitamiseks mõnevõrra vähem aega, kuid see ei piira kuidagi A. Troska ligipääsu alkoholile ega maanda tema enda alkoholiprobleemi või alkoholi liigtarvitavate kaaslaste negatiivset mõju. Seega ei piisa üldkasulikust tööst uute samalaadsete 5 rikkumiste ärahoidmiseks. A. Troska katseaeg on ebaõnnestunud, leebemad meetmed on ammendunud ja ta tuleb saata vanglasse karistust kandma.
45. Lähtudes eelnevast, tuleb Tartu Maakohtu 23.11.
46. a otsusega mõistetud ärakandmata karistus – 1 aasta ja 2 kuud vangistust - pöörata täitmisele. Vangistus võimaldab A. Troskal olla kontrollitud keskkonnas pikema aja jooksul kaine ja tugispetsialistid abistaksid teda seoses sõltuvuskäitumisega. (allkirjastatud digitaalselt) 6