← Eesti

2-20-123093/24

Obsah (11)§ 704§ 682§ 705§ 707§ 307§ 3141§ 317§ 173§ 171§ 168§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-20-123093 Määruse kuupäev Tartu, 20. aprill 2022 Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Kalev Saare ja Tambet Tampuu Kohtuasi OK

) § 702 lg 2 p 2 kohaselt on kohtulahendi teistmise aluseks asjaolu, et menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, muu hulgas hagiavaldust kätte toimetatud. Kohtulahendi avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded ei ole võrdsustatav kohtulahendi menetlusosalisele kättetoimetamisega. Kostja lepinguline esindaja sai tsiviilasjas tehtud materjalidega tutvuda 19. aprillil 2021.

§ 704lg 1 kohane kahe kuu pikkune tähtaeg lõppes 19.

juunil 2021 ja seega on teistmisavaldus esitatud tähtaegselt.

  1. Hageja vaidleb avaldajale vastu ja palub jätta teistmisavalduse rahuldamata. Hageja ei rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hagiavalduses on välja toodud lepingujärgne intressimäär ja krediidikulukuse määr. Viimane ei ületanud seadusega lubatud määra. Kostja ei ole järginud teistmisavalduse esitamise tähtaega. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Kolleegium leiab, et teistmisavaldus tuleb

§ 682

lg 1 ja § 705 alusel jätta läbi vaatamata, kuna järgitud ei ole teistmisavalduse esitamise tähtaega.

  1. Riigikohtul on ka pärast asja menetlusse võtmist kohustus kontrollida kassatsioonkaebuse ja määruskaebuse nõuetekohasust (vt nt Riigikohtu
  2. märtsi
  3. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-15491/44, p 18). See kehtib

§ 705kaudu ka teistmisavalduse kohta.

8.

§ 704

lg 1 teise lause kohaselt võib teistmisavalduse põhjusel, et menetlusosaline ei olnud menetluses esindatud (või üldse osalenud, vt nt Riigikohtu

  1. mai
  2. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-2152/17, p 11), esitada kahe kuu jooksul alates päevast, millal menetlusosalisele lahend kätte toimetati. Seejuures ei arvestata

§ 704lg 1 kolmanda lause kohaselt avalikku kättetoimetamist.

8.

  1. Teistmisavalduse järgi sai kostja lepinguline esindaja A. Peetso tsiviilasja materjalidega tutvuda
  2. aprillil
  3. Vastuses Riigikohtu nõudmisele esitada lisatõendeid tähtajast kinnipidamise kohta 2

(4)2-20-123093 (vt määruse p 8.3), märkis kostja, et tutvumine toimus
  1. aprillil
  2. Teistmisavaldus esitati
  3. juunil
  4. 8.
  5. Algsest teistmisavaldusest nähtusid ka asjaolud, et kostja on andnud A. Peetsole enda esindamiseks volikirja
  6. aprillil 2021 ja et
  7. veebruaril 2021 on kohtutäitur H. Kudu (kohtutäitur) koostanud täitmisteate täiteasjas 035/2021/
  8. Täitemenetlus on algatatud Harju Maakohtu
  9. veebruari
  10. tagaseljaotsuse alusel. 8.
  11. Täitemenetluse seadustiku § 24 lg 1 esimese lause ja lg 4 (
  12. veebruaril 2021 kehtinud redaktsioonis) kohaselt toimetab kohtutäitur võlgnikule kätte täitmisteate, millele on lisatud täitedokumendi ärakiri. Riigikohus esitas kohtutäiturile taotluse selgitada, millal on täiteasjas kostjale kätte toimetatud tagaseljaotsus. Samuti kohustas Riigikohus kostjat

§ 707lg 1 alusel esitama lisatõendeid teistmisavalduse tähtajast kinnipidamise kohta.

Kostjat kohustati esitama tõendid selle kohta, millal toimetas kohtutäitur talle kätte Harju Maakohtu

  1. veebruari
  2. a tagaseljaotsuse. 8.
  3. Kostja jättis viimati nimetatud küsimusele sisuliselt vastamata, korrates (ja täiendades) seisukohti selle kohta, millal sai tsiviilasja materjalidega tutvuda tema esindaja A. Peetso. Kohtutäitur teavitas Riigikohut sellest, et täitmisteade saadeti
  4. veebruaril 2021 mh kostja e-posti aadressile. Kolleegium märgib, et selle aadressi on kostja ise teatanud enda kontaktina praegusele hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses ja kohtulahendite infosüsteemi kohaselt veel mitmes teises kohtuasjas. Eespool nimetatud menetluslikke asjaolusid kogumis hinnates leiab kolleegium

§ 307

lg 3 alusel, et tagaseljaotsus jõudis kostjani rohkem kui kaks kuud enne teistmisavalduse esitamist 21. juunil 2021. Seega esitas kostja teistmisavalduse pärast

§ 704

lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist, mistõttu tuleb teistmisavaldus jätta läbi vaatamata. 9. Kolleegium selgitab hagimaterjalide ja tagaseljaotsuse kättetoimetamise kohta üldistavalt järgmist. 9.1.

§ 3141

lg-te 1 ja 2 ning lg 3 p 2 kohaselt võib menetlusosalisele menetlusdokumendi kätte toimetada ka selle saatmisega hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses kohtule teadaolevat aadressi või muu sidevahendi andmeid kasutades. Sellisel juhul loetakse menetlusdokument saajale kätte toimetatuks kolme tööpäeva möödudes selle saatmisest, kui menetlusosalist on lisaks teavitatud

§ 3141lg 1 tagajärjest (vt nt Riigikohtu 9.

märtsi

  1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-189-15, p-d 15 ja 16). Kui menetlusosaline ise on andnud nt maksekäsu kiirmenetluses kohtule teada soovist, et dokumendid saadetakse tema e-posti aadressile (nagu nähtub ka praeguses tsiviilasjas Harju Maakohtu
  2. novembri
  3. a määrusest), siis tuleb hagimenetluses eelistada dokumendi

§ 3141

lg 3 p 2 alusel kättetoimetamist

§ 317lg 1 või lg 12 alusel kättetoimetamisele.

See tähendab, et juhul, kui menetlusdokumenti on võimalik

§ 3141

lg 3 p 2 järgi kätte toimetada, ei tohi menetlusdokumenti üldjuhul avalikult kätte toimetada.

§ 3141

rakendamisel on suurem tõenäosus, et menetlusosaline saab ka tegelikult menetlusdokumendi kätte. Eelnenu ei tähenda, et enne

§ 3141

rakendamist ei peaks vähemalt kohtumenetluse algatamist puudutava dokumendi korral selgitama muid kättetoimetamise võimalusi (vt Riigikohtu 1. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-16, p 21,

§ 3141

lg 1 kohta).

§ 3141

alusel on menetlusdokumendi kättetoimetamise eelduseks hoiatus menetlusosalisele saadetud e-kirjas, et menetlusdokument loetakse kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödudes (vt Riigikohtu 9. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-189-15, p-d 15 ja 16). 3

(4)2-20-123093 9.2. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi

§ 317lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses.

Seda aga üksnes juhul, kui asjaoludest nähtub, et

§ 317

lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt nt Riigikohtu

  1. septembri
  2. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-9218/40, p 10). 9.
  3. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas tuleb märkida põhjendused selle kohta, miks kohus leiab, et tagaseljaotsust ei ole võimalik menetlusosalisele kätte toimetada muul viisil, kui väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Põhjendused on mh vajalikud selleks, et kõrgema astme kohus saaks kontrollida, kas menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused on täidetud. Üksnes märge avaliku kättetoimetamise kohta tagaseljaotsuse resolutsioonis ei ole piisav, põhjendustest peaks nähtuma vähemalt see, mida kohus on tagaseljaotsuse muul viisil kättetoimetamiseks teinud (vt Riigikohtu
  4. septembri
  5. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-9218/40, p 11). 10.

§ 173

lg 1 esimese lause ja § 174 lg 7 järgi tuleb Riigikohtul jaotada ja kindlaks määrata teistmismenetluse kulud. Kuna teistmisavaldus jääb läbi vaatamata ning

ei sisalda selleks puhuks erisätteid, jätab kolleegium

§ 171

lg-st 1 ja

§ 168lg-test 1 ja 2 lähtudes teistmisavaldusega seotud menetluskulud kostja kanda.

Riigikohtule esitatu kohaselt ei ole hageja kandnud teistmismenetluses kulusid, mistõttu jätab Riigikohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.

  1. Kuna kostja teistmisavaldus jäetakse läbi vaatamata, tuleb kautsjon tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lg 21 ja kuni
  2. detsembrini 2021 kehtinud

§ 149lg 4 kolmanda lause alusel tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.