MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 29. märts 2022. a, Tallinn Haldusasja number 3-21-2870 Haldusasi X kaebus Tallinna Vangla 05.10.2021 käskkirja nr 5

) § 49 lg 1 esimese lause kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt lubatav.

1. Viidatud sättest tulenevalt tuleb kohtul kaebuse muutmise lubamise otsustamisel kontrollida, kas kaebus oleks muudetud kujul lubatav ning hinnata, kas muutmine on otstarbekas. Kaebaja vabanes vanglast 27.03.
2. Olukorras, kus kaebaja enam vanglas ei viibi ning pole ka alust arvata, et ta sinna lähiajal uuesti satuks, ei saa tal olla ka preventiivset huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks (s.o tuvastada vangla tegevuse õigusvastasus, et sel viisil vältida kaebaja suhtes vangla edasist õigusvastast tegevust). Vabaduses viibival kaebajal ei saa tekkida 05.09.2021 sündmusega sarnanevat olukorda, mistõttu ei saaks ka võimaliku tuvastamiskaebuse rahuldamine kuidagi tema õigusi kaitsta.
3. Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks (

§ 44

lg 1) ning muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (

§ 44lg 2).

Seetõttu ei saa kaebaja kohtusse pöörduda ka 10.03.2022 menetlusdokumendis esitatud teiste kinnipeetavate õiguste kaitsmise või vangla edaspidise käitumise suunamise eesmärgil. 14. Kuivõrd sellise tuvastamisnõude esitamine kaebaja õigusi ei riku, puudub tal selles osas kaebeõigus. Kaebeõiguse puudumise tõttu ei oleks muudetud (täiendatud) kujul kaebuse esitamine

-i järgi lubatav, mistõttu keeldub kohus kaebuse muudatuse vastuvõtmisest ning jätab vastava taotluse rahuldamata. Menetluse lõpetamine 15. Kohtu menetluses on kaebus Tallinna Vangla 05.10.2021 käskkirja nr 5-2/21/587 ja 23.11.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/506-1 tühistamiseks. Kaebaja vanglast vabanemisega on igasugune käskkirjast tulenev (jätkuv) negatiivne mõju kaebaja õigustele lõppenud. Seetõttu on vaidlustatud käskkiri 2

§ 152

lg 1 punktiga 4 ja lõikega 2 (vt Riigikohtu 13.11.2014 otsus nr 3-3-1-44-14, p 12; 04.12.2017 otsus nr 3-15-873, p 34). 16.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

§ 152

lg-s 2 sätestatu järgi ei lõpeta kohus menetlust

§ 152

lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. 17. Kuigi kaebaja on soovinud menetluse jätkamist, ei ole nn jätkutuvastuskaebusele üleminek kohtu hinnangul kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Pelgalt distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja õigusvastasuse tuvastamine ei aita kuidagi kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Ka kaebaja viide võimalikule hüvitamiskaebusele ei anna alust menetluse jätkamiseks.

§ 45

lg-st 2 kohaselt võib esitada tuvastamiskaebuse üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Sama normi teise lause kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kui kaebaja leiab, et talle on vangla tegevusega kahju tekitatud, on asjakohane õiguskaitsevahend uue hüvitamiskaebuse esitamine, mitte aga praeguses asjas käskkirja õigusvastasuse tuvastamise. 18. Kohus möönab, et teatud erandlikel juhtudel on kohtud jätkutuvastuskaebuse puhul vaatamata

§ 45

lg 2 piirangule lubanud ka hüvitamisnõuet ettevalmistavat tuvastamisnõuet ning menetlusega jätkanud. Praegusel juhul kohus seda aga põhjendatuks ei pea, kuna võimalik hüvitamiskaebus on ilmselgelt vähese perspektiiviga. Vanglateenistuse ametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus ilmselgelt vastab haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 07.03.2003 määrus haldusasjas nr 3-3-1-21-03, p 13; 14.11.2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-44-12, p 17). Nagu kohus senise menetluse käigus kaebajale juba selgitas, siis temale antud korraldus tööle asuda ühelegi sellisele tunnusele ei vasta. Riigikohtu praktikast tulenevalt võib pidada kinnipeetava keeldumist tööle asumast õigustatuks ka juhtudel, kui esineb mõni VangS § 37 lg-s 2 sätestatud alustest, sh oht kinnipeetava tervisele (vt nt Riigikohtu 22.01.2015 otsus asjas nr 3-3-1-53-14, p 15; 10.10.2017 otsus asjas nr 3-15-3133, p 13). Samas teeb VangS § 37 lg 3 kohaselt kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks arst. Praegusel juhul nähtub vastustaja esitatud tõenditest (vt vastustaja 18.01.2022 vastus ja selle lisad), et arst on kaebaja töövõimelisust hinnanud ning leidnud, et kaebaja võib majandusabitöölisena töötada. Lisaks nähtub nii meditsiinitöötajate selgitustest kui ka muudest vastustaja esitatud tõenditest (sh videotest) ja selgitustest (vt vastustaja 18.01.2022 vastust), et kaebaja väited töötegemist takistava tugeva seljavalu kohta on eluliselt väheusutavad ja kantud muust eesmärgist (lisa 3 lk 4, haigusjuht nr A15451 20). Eesti Haigekassa koostatud patsiendijuhendi „Sinu seljavalu“1 kohaselt on igapäevase tegevuse, sh töö katkestamine tegur, mille tõttu võib paranemine võtta tavalisest kauem aega (lk 7); jätkata tuleb normaalsete igapäevategevustega, sh tööl käimisega (lk 10-11); liikumine on ohutu ja tuleb olla aktiivne, töötada ja tegeleda enda jaoks oluliste asjadega (lk 24). Ka raviarsti hinnang on see, et puudub näidustus töövabastuseks, küll on näidustusel rakendatud valuvaigistikuuri (vastustaja vastuse lisa 6). 19. Täiendavalt selgitab kohus, et ka juhul, kui distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri osutuks õigusvastaseks, ei saaks sellest järeldada põhjuslikku seost kaebaja oletatava kahju ning vangla te1 https://www.ravijuhend.ee/attachments/guides/169/4323?action=download 3

§ 155lg 6 ja § 43 lg 1 p 2).

22. Kaebuselt on tasutud riigilõiv 15 eurot. Kohus lõpetab menetluse, mistõttu tagastab kohus kaebuselt tasutud riigilõivu (

§ 104lg 5 p 4).

23.

§ 108lg 4 kohaselt kannab menetluskulud menetluse lõpetamise korral kaebaja.

Vastustaja on palunud jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda ning selgitanud, et vanglal menetluskulud puuduvad. Seega jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 2 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=301551496 4