KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Otsuse tegemise aeg ja koht 14.03.2022, Jõhvi kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-16047 Tsiviilasi AS PlusPlus Capital hagi

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni.

1. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ning hageja seisukohad
2. AS PlusPlus Capital (hageja) palus hagiavalduses S. K.lt (kostjalt) välja mõista järgmised nõuded: võlgnevus summas 2325 eurot (sh põhivõlgnevus 1609,24 eurot, enne 28.12.2017 sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 715,76 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 893,48 eurot (põhinõudelt 1609,24 eurolt, viivise periood 21.09.2019 kuni 13.10.2021), sissenõudmiskulu 35 eurot. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 28.12.2017 võlatunnistuse/kompromisslepingu nr xxxxxxx. Hageja omas kostja vastu järelmaksu lepingutest nr xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx tulenevaid nõudeid (põhivõlgnevus 2286,97 eurot ja viivisevõlgnevus 756,78 eurot). Kuna kostja eelmärgitud summasid ei tasunud, siis sõlmiti poolte vahel eelmärgitud võlatunnistus/kompromissleping ning hageja loobus osaliselt viivisevõlgnevusest summas 41,02 eurot ning võimaldas kostjal tasuda kohustuse osamaksetega, kompromissi summaks on 3002,73 eurot (2286,97 eurot + 715,76 eurot), millele lisandus lepingu tasu summas 20 eurot (lepingu p 5.1). Kostja tasus nõuet summas 697,73 eurot, millest 20 eurot on arvestatud lepingu punktis 5.
3. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 20 euro katteks ning 677,73 eurot kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Seega on kostjal tasumata kompromissisummas sisalduv põhivõlgnevus 1609,24 eurot ja viivisevõlgnevus 715,76 eurot. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud ning pooled lugesid lõppenuks lepingu punktis 1.1 kirjeldatud kostja kohustused hageja ees ning lepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda hagejale lepingus märgitud kompromissisumma. Pooled on lepingu punktis 3.1 kokku leppinud, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Samuti hoiatati kostjat lepingu sõlmimisel, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on hagejal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 20.02.2019 osamakse tähtaja möödumisest alates. Lepingu punkti 3.
4. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma hagejale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist arvestati maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Kokkuleppele alla kirjutamisega kinnitas kostja, et viivise määr oli temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlikus suuruses. Vastavalt

§ 113

² lg-le 2 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hagis toodud nõue kostja vastu on kompromissisummas 2325 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-t sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus 2 Baltic OÜ sissenõudemenetluses on kohtuväline esindaja toimetanud teenusena kolm võlateatist 01.03.2019, 06.11.2020, 09.08.2021 hagejale teadaolevale kostja aadressile: xxx xx-xx xxxxx xxx linn.

§ 113

² lg 2 p 3 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot. Seega on kostjal hageja ees põhivõlgnevus: 1609,24 eurot, viivisevõlgnevus: 715,76 eurot, viivisevõlgnevus 893,48 eurot. Hageja arvestab viivist põhinõudelt 1609,24 eurolt, 0,06% päevas, viivitatud päevi 966, viivise summa 932,72 eurot. Tegutsedes heas usus vähendab hageja peale lepingu sissenõutavaks muutumist jooksnud viivisenõuet 893,48 euroni, et hagis esitatud viivisenõue kokku ei ületaks põhinõude summat.

1. Hageja oli seisukohal, et kostja vastusest tulenevalt saab asja lahendada õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega. Hagimenetluse algatamine oli tingitud kostjast, kuna viimane ei täitnud kohustusi. Kostja kinnitab deklaratiivses võlatunnistuses kohustuste (sh varasemast krediidilepingust tulenevaid võlgnevusi) olemasolu. Hageja kirjeldas hagis, et kostja tasus nõuet summas 697,73 eurot, millest 20 eurot on arvestatud lepingu punktis 5.
2. kirjeldatult lepingu sõlmimise tasu 20 eurot katteks ning 677,73 eurot kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Seega on kostjal tasumata kompromissisummas sisalduv põhivõlgnevus 1609,24 eurot (2286,97 - 677,73) ja viivisevõlgnevus 715,76 eurot (756,78 - hageja loobus osaliselt viivistest summas 41,02 eurot). Seega on hageja kostja tasumisi arvesse võtnud. Hageja asus seisukohale, et kostja vastuväited on asjakohatud ja need tuleb jätta tähelepanuta. Tulenevalt

§ 6

lg 1 ja § 23 lg 2 pidanuks kostja hea usu põhimõttest tulenevalt näitama ka ise huvi oma kohustuse täitmise suhtes võlausaldaja ees. Hageja püüdis korduvalt kostjaga jõuda kohtuvälisele kokkuleppele, kuid kostja ei ole olnud koostööaldis, siis pidi hageja oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole, millega kaasnesid täiendavad kulutused riigilõivu ja õigusabi kulutuste näol ning seetõttu ei näe hageja ka võimalust sõlmida tsiviilasjas kompromissilepingut kostja märgitud tingimustel. Lisaks on hageja pöördunud kohtumenetluses kostja poole 03.11, 08.11, 12.11, 19.11 ja 22.11.

1. Hageja tegi omapoolse ettepaneku menetluse lõpetamiseks. Kompromissi sõlmimisel tasub kostja tasumata kompromissisummas 2325 eurot (s.h põhivõlgnevus 1609,24 eurot, enne 28.12.2017 sissenõutavaks muutunud viivised 715,76 eurot), viivisevõlgnevus põhinõudelt 1609,24 eurolt alates 21.02.2019 kuni 13.10.2021 summas 893,48 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot + õigusabikulud ½ määras 210 + riigilõiv ½ määras 150 eurot, kõik kokku 3613,48 eurot. Nõutud summa saab kostja tasuda igakuiselt maksegraafiku järgi 24 kuu jooksul ning igakuiseks summaks kujuneb ca 151 eurot, alates 15.12.
2. Kui kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on hagejal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning kostja kohustub tasuma viivist 0,06% päevas kuni nõude põhisumma täieliku tasumiseni. Hageja jäi hagiavalduses ja vastuses esitatud seisukohtade juurde ja leidis, et hagis toodud nõuded on tõendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kostja vastuväited
3. Kostja tegi ettepaneku lahendada asi kompromissiga, milles kostja kohustub tasuma hageja nõuded, kui hageja nõustub tegema kostjale uue maksegraafiku igakuiste osamaksetega 30 eurot, algsele võlasummale 2286,97 eurot ja viivistele 756,78 eurot. Kostja märkis, et tema igakuine sissetulek ei võimalda tasuda hagejale igakuiselt nõutavat summat. Kostja sissetulekuks on igakuiselt töövõimehüvitis 179 eurot ja töötasu 125 eurot ning elatise maksmise kohustus 150 eurot. Uues maksegraafikus arvestada maksega summas 660 eurot, mille on kostja PlusPlus Capital AS-ile juba tasunud. Hageja 23.11.2021 vastusele kostja omapoolset seisukohta ei esitanud.
4. 08.02.2022 e-kirjas andis kohus pooltele lõpliku tähtaja soovi korral seni esitamata seisukohtade/tõendite (mh menetluskulude nimekirjade) esitamiseks hiljemalt 18.02.
5. Vastaspoole poolt esitatule oli võimalik vastata hiljemalt 28.02.
6. Kumbki pool ei ole pärast kohtu 08.02.2022 e-kirja seisukohti ja tõendeid ning hageja täiendavat menetluskulude nimekirja esitanud. 3 Kohtuotsuse põhjendused
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 tulenevalt määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 14.10.2021 menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).
9. Hageja on vastuses asunud seisukohale, et asja on võimalik lahendada õigeksvõtul põhineva kohtulahendiga, kuivõrd kostja on pakkunud asja lahendamist kompromissiga. Kohus märgib, et kostja kompromissettepanek ei ole samastatav hagi õigeksvõtuga (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-100-16 p 11 ja 13). Kohus leiab, et asjas ei ole võimalik teha TsMS § 440 lg 1 mõistes õigeksvõtul põhinevat lahendit, sest kostja ei ole antud asjas hagi õigeksvõttu sisaldavat tahteavaldust esitanud. Seega lahendab kohus asja TsMS § 405 alusel lihtmenetluses tehtava lahendiga.
10. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus nõustub hagejaga, et kostja on nõuet tunnistades allkirjastanud 28.12.2017 deklaratiivse võlatunnistuse nr xxxxxxx. Võlaõigusseaduse (

) § 30 lg 1 kohaselt on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Kostja on lepingu allkirjastamisega tunnistanud kohustuse olemasolu ega ole kohustuse olemasolu vaidlustanud ka kohtumenetluses. Riigikohtu praktikas on asutud seisukohale, et võlatunnistus võib olla deklaratiivne, kui sellega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist. Deklaratiivse võlatunnistuse andmise menetlusõiguslikuks tagajärjeks on tõendamiskoormise ümberpööramine, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ning võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga, sh kuna kohustust ei olnud olemas (Riigikohtu 02.05.2018 lahend nr 2-13-34922 p 12.1-12.2, p 13.1, Riigikohtu 14.09.2016 lahend nr 3-2-1-63-16 p 10). Kohus loeb tuvastatuks, et vastavalt võlatunnistuse punktile 1.1 kinnitas kostja võlgnevust hageja ees, sh seda, et hageja oli vaidlusaluse nõude omandanud XXX AS-ilt ning nõue tulenes XXX AS ja kostja vahel sõlmitud järelmaksu lepingutest 07.01.2016 nr xxxxxxxxxxx ja 19.01.2016 nr xxxxxxxxxxx. Sama võlatunnistuse p-s 2.2 kinnitas kostja, et tunnustab p-s 1.1 nimetatud nõuet, mis koosneb põhiosanõudest 2 286,97 eurot ja viivisenõudest 756,78 eurot. Kohus leiab, et eelnimetatud asjaolude 4 kinnitamisega loobus kostja nende asjaolude osas vastuväidete esitamisest. Eelnimetatud asjaolud on muutunud vaieldamatuks ka siis, kui kostja suudaks vastupidist tõendada. Vastupidisel juhul, st juhul, kui vaatamata kostjapoolsetele kinnitustele, säiliks tal õigus eelnimetatud faktilisi asjaolusid vaidlustada, ei täidaks poolte sõlmitud kokkulepe ega selles sisalduv deklaratiivne võlatunnistus oma eesmärki, so muuta vaidlusalused asjaolud vaieldamatuks ning lihtsustada seeläbi võla sissenõudmist. Võlatunnistuse punktist 2.4 lähtuvalt kohustus kostja tasuma hagejale võlgnevuse summas 3002,73 (põhivõlgnevus 2286,97 +715,76 viivisevõlgnevus) (kompromissumma) maksegraafiku alusel, millele lisandus lepingu tasu summas 20 eurot (lepingu p 5.1). Lepingu p 3.1 kohaselt oli hagejal õigus kostjalt maksetega viivitamise korral nõuda viivist 0,060% päevas. Hageja loobus osaliselt viivisevõlgnevusest summas 41,02 eurot. Hageja kinnitusel tasus kostja nõuet 697,73 eurot, millest 20 eurot kaeti lepingu tasu ja 677,73 eurot loeti osaliselt tasutuks põhivõlgnevus. Kostja on vastuses osundanud, et arvestada tuleb sellega, et kostja on hagejale tasunud võlgnevuse katteks 660 eurot. Kohus märgib, et hageja on kostja poolt tasutud summat võlgnevuse vähendamisel arvestanud ja seda suuremas ulatuses, kui kostja on vastuses märkinud. Kostja ei ole tõendanud, et tal ei ole võlatunnistuses näidatud võlga (et ta oleks võlatunnistuses näidatud võlgnevuse täies ulatuses tasunud) või et ta oleks teinud võla tasumiseks suuremaid makseid, kui hageja on väitnud. Lisaks eeltoodule ei ole kostja põhi- ja viivisenõuetele, sh arvestustele vastuväiteid esitanud.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 101

lg 1 p-st 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagejal on õigus kostjalt nõuda viivist kokkuleppe p-s 3.2 sätestatud määras 0,06% päevas. Kohus on seisukohal, et hageja järgmised nõuded: põhivõlgnevus 1609,24 eurot, enne 28.12.2017 sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 715,76 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 893,48 eurot (põhinõudelt 1609,24 eurolt, viivise periood 21.09.2019 kuni 13.10.2021, 0,06% päevas, 932,72 eurolt vähendatud 893,48 eurole), on põhjendatud ning eeltoodud summad tuleb kostjalt välja mõista. Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudmiskulude hüvitamist summas 35 eurot.

§ 113

² lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra.

§ 113

² lg-s 1 nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.

§ 113

² lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1 000 euro. Antud juhul on nõue suurem kui 1 000 eurot ning hageja on kohtule esitatud andmete kohaselt enne hagiga kohtusse pöördumist saatnud kostjale kolm meeldetuletuskirja (01.03.2019, 06.11.2020, 09.08.2021), millest esimese eest on hagejal õigus nõuda 25 eurot ning kahe järgneva eest 5 eurot kirja kohta, s.o kokku 35 5 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõudmiskulud summas 35 eurot. 8. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jaotab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja palus hagis kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 720 eurot (sh riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 420 eurot). Kostja ei ole menetluskuludele ega menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Õigusabikulud koosnevad järgnevast: hagiavalduse koostamine ja esitamine, analüüs, dokumentide komplekteerimine 3,5 h x 100=350 + 70 (km)=420 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis nr 2-18-129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, mille sarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid ning nendes kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate andmetes, summades ja kuupäevades), koostamisel ei ole usutav, et esindaja teeks mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei olevat ringkonnakohtu hinnangul vaja esindajal lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad, mistõttu pidas ringkonnakohus sellise hagi koostamiseks põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks vähem kui ühte tundi. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis samuti õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Oma sisult on tegemist samuti nn tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele, sh dokumentide komplekteerimisele lugeda ühte

§ 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 6