§-s 18 on sätestatud täpsed kriteeriumid, millest tuleb lähtuda tööandjale palgatoetuse määramisel. Vastustaja asus 28.12.2020 otsuses seisukohale, et X vastas
§-s 18 sätestatud nõuetele, kuid leidis, et ei ole põhjendatud ega eesmärgipärane maksta kaebajale palgatoetust. Vastustaja ametnik
§-s 18 sätestatud nõuete kontrollimisest kaldus kõrvale ja langetas otsustus isiklikust äranägemisest. Nimelt otsuses ei ole viidatud õigusnormile, mis lubaks hinnata X sobivust teistmoodi, kui on ette nähtud
§-s 18. HMS § 56 lg 3 näeb ette, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Kaebaja leiab, et 28.12.2020 otsuses ei ole tuvastavad asjakohased kaalutlused seoses X sobivuse hindamisega vastavalt
§-le 18. Samuti on jäänud kaebaja jaoks ebaselgeks, mis õigusnormi alusel saab vastustaja mitte maksta kaebajale palgatoetust olukorras, kui tööle rakendatav töötu vastab
§-s 18 ettenähtud nõuetele. HMS § 86 lg 2 kohaselt vaideotsus lisaks HMS § 86 lg-s 1 sätestatud nõuetele peab olema põhjendatud. Kaebaja 27.01.2021 vaide lahendamisel otsuse põhjendamiseks viitas vastustaja peale
§-i 18 muuhulgas ESF programmi p-dele 7.2.3 ning 7.2.4.
) § 7 lg 1 p-st 3, lõpetati X töötuna arvelolek. Eesti Töötukassa ja TEST-DIAGNOSTIK OÜ sõlmisid 12.08.2021 palgatoetuse halduslepingu nr 7-6.1/21/3270 Xi TEST-DIAGNOSTIK OÜ-sse palgatoetusega töölevõtmiseks tähtajatu töölepinguga alates 18.08.2021. Nimetatud palgatoetuse lepingu sõlmimine oli antud juhul põhjendatud, kuna X on olnud töötuna arvel üle ühe aasta ning vaatamata varasemale töökogemusele ja tööotsingutele ei ole tööd leidnud. Palgatoetusega saab
lg 2 alusel tööle rakendada töötu, kes on: 1) olnud töötuna arvel järjest vähemalt 12 kuud; 2) 16–24-aastane ja olnud töötuna arvel järjest vähemalt kuus kuud; 3) olnud töötuna arvel 15 kuu jooksul vähemalt 12 kuud ja kelle töötuna arvelolek on vahepeal lõpetatud
lõike 5 punktides 3–32 või 7 sätestatud asjaoludel; 4) töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vanglast vabanenud. Vastustaja osundab, et Töötukassa ei saaks palgatoetuse lepingut Xi tööle võtmiseks NorthPro OÜ-ga sõlmida, kuna X ei ole enam töötuna arvel ning töötab juba palgatoetusega teise tööandja juures. Kaebaja etteheited ärakuulamise kohustuse rikkumise osas on alusetud, kuna kogu informatsioon kaebaja ja töötuna arvel oleva Xi kohta oli vastustajal olemas. Haldusmenetluse seaduse § 40 lg 3 p 2 sätestab, et haldusmenetluse võib läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Antud juhul ei oleks saanud kaebaja mistahes selgitused töötaja sobivuse osas muuta vastustaja otsuseid, kuna faktid palgatoetuse tingimuste vastavuse ja eesmärgipärasuse kaalumiseks olid vastustajal olemas ega esinenud vaieldavaid asjaolusid. Kui kaebaja olekski esitanud põhjendused, miks on X talle sobiv töötaja, ei oleks see saanud muuta vastustaja otsust. Tööandja ja töötaja sobivust palgatoetusele saab otsustada üksnes Töötukassa, kes teeb seda olemasolevate faktide põhjal, mitte tööandja/kaebaja subjektiivse hinnangu alusel. 3 KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjalike seisukohtadega, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Eesti Töötukassa (edaspidi Töötukassa) 10.07.2020 otsusega nr TA20-0095995 X võeti töötuna arvele 04.07.2020 Ida-Viru maakonnas Jõhvis. NorthPro OÜ esitas 21.12.2020 Töötukassale avalduse, milles taotles Xi tööle võtmiseks terviseja tööministri 04.12.2014 käskkirja nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ (lühendatult ESF programm) p. 2.5 alusel piirkondliku töökoha loomise toetust (edaspidi palgatoetus). NorthPro OÜ soovis palgatoetuse avalduse kohaselt võtta tööle Xi tähtajatu töölepingu alusel alates 31.12.2020 kvaliteedijuhi ametikohale töötasuga 2080 eurot kuus. Töökoha asukoht Ida-Viru maakonnas. Eesti Töötukassa 28.12.2020 otsusega nr 76.1/20/3785 jäeti OÜ NorthPro palgatoetuse avaldus rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud otsuse tegemise ajal ei olnud toetuse maksmine põhjendatud ja eesmärgipärane. Vaidlustatud otsuses on välja toodud palgatoetuse eesmärk, s.o aidata pikaajalisel töötul tööturule siseneda ja motiveerida tööandjat võtma tööle pikka aega töölt eemal olnud isiku, kogemusteta noore, vanglast vabanenu või vähenenud töövõimega inimese. Vastustaja arvates olukord, kus X oli töötanud NorthPro OÜ-s töölepinguga ajavahemikus 08.02.2016 - 30.04.2017 ning võlaõigusliku lepinguga 10.05.2017 -30.04.2019, samuti olnud ettevõttes juhatuse liige perioodil 05.05.2016 - 29.11.2016 ning tööandja taotleb tema tööle võtmiseks palgatoetust, ei täitnud vaidlustatud otsuse tegemise ajal kirjeldatud palgatoetuse eesmärki. Lisaks eelnevale on X 2020. aastal töötanud Moet OÜ-s, kus tööle võtmise ajal oli tööandja juhatuse liige L.S., kes on ühtlasi ka NorthPro OÜ juhatuse liige. Seega vastustaja väitel ka ühise juhatuse liikme kaudu teab NorthPro OÜ piisavalt tööle võetava isiku kogemust, oskusi ja isikuomadusi, mistõttu ei ole toetuse maksmine eesmärgipärane, kuna ei motiveeri tööandjat tegema töötaja valikut just pikaajaliste töötute seast, vaid tööandja on töötaja valinud juba varasema koostöö kogemuse põhjal. Vastustaja hinnangul X oma eelneva töökogemusega ja varasema seotusega NorthPro OÜ-ga, olemasolevate oskustega (juhiload, keelteoskus) ei olnud vaidlustatud otsuse tegemise ajal sobiv palgatoetusega tööle rakendamiseks tööandja - NorthPro OÜ- juures, kuna palgatoetus ei oleks täitnud ülalkirjeldatud eesmärki. Kohus nõustub, et palgatoetus on mõeldud selleks, et tööandja eelistaks tööle võtta väiksema konkurentsivõimega kandidaati ning et inimest, kes on varem juba samas ettevõttes töötanud ning omab (vajalikku) töökogemust, ei saa pidada väiksema konkurentsivõimega kandidaadiks. Kohus leiab, et vastustaja põhjendatult jättis kaebaja avalduse Xi piirkondliku töökoha loomise toetusega tööle rakendamiseks rahuldamata. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja nii haldusmenetluse kui ka vaidemenetluse läbiviimisel on oluliselt rikkunud materiaal- ja menetlusõigust. Kaebaja leiab, et vastustaja ametnik
§-s 18 sätestatud nõuete kontrollimisest kaldus kõrvale ja langetas otsustuse isiklikust äranägemisest, kuna otsuses ei viidanud õigusnormile, mis lubaks hinnata Xi sobivust teistmoodi, kui on ette nähtud
§-s 18. Lisaks vastustaja ei ole kaebaja 21.12.2020 taotluse ega 27.01.2021 vaide läbivaatamisel taganud kaebajale ärakuulamisõiguse. Samuti kaebaja arvates ESF programm ei ole kehtiv õigusakt, sest sellise nimega õigusallikat nagu ESF programm ei eksisteeri, see ei ole ka ametlik lühend. Kohus kaebaja poolt väidetuga ei nõustu. Vastustaja on selgitanud, et on kasutanud nimetust „ESF programm“ lühendina 04.12.2014 käskkirja nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ suhtes. Vastustaja selgituse kohaselt nimetatud käskkirjaga on esmakordselt kinnitatud programm teenuste osutamiseks ja toetuse andmiseks, mis on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse alusel. Kohus on samuti otsuses sarnaselt vastustajaga kasutanud lühendina „ESF programm“ (ESF - Euroopa Sotsiaalfond). Kohus märgib, et ESF raames rahastatakse projekte, mis on suunatud inimeste tööalaste oskuste ja töö saamise võimaluste parandamisele. 4 Samuti kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja on rikkunud ärakuulamisõigust. Kohus nõustub vastustaja sellekohaste põhjendustega. Vastustaja kinnitas, et kogu vajalik informatsioon kaebaja ja töötuna arvel oleva Xi kohta oli Töötukassal olemas. Vastustaja on põhjendatult viidanud Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 3 p-le 2, mille kohaselt haldusmenetluse võib läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Vastustaja selgituse kohaselt antud juhul ei oleks saanud kaebaja mistahes selgitused töötaja sobivuse osas muuta vastustaja otsuseid, kuna faktid palgatoetuse tingimuste vastavuse ja eesmärgipärasuse kaalumiseks olid olemas ega esinenud vaieldavaid asjaolusid. Vastustaja väitel kui kaebaja oleks esitanud põhjendused, miks on X talle sobiv töötaja, ei oleks see saanud muuta Töötukassa otsust, kuna tööandja ja töötaja sobivust palgatoetusele saab otsustada/hinnata üksnes Töötukassa, kes teeb seda olemasolevate faktide põhjal, mitte tööandja/kaebaja subjektiivse hinnangu alusel. Vastustaja on hinnanud tööandja ja töötaja sobivust palgatoetusele ning leidnud, et palgatoetuse maksmine antud juhul ei oleks olnud põhjendatud ega eesmärgipärane, mida on selgitanud vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses, millega nõustub ka kohus. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (
) § 1 lg 1 kohaselt on seaduse eesmärk tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive saavutamine ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamine tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise kaudu.
p 1 sätestab, et tööturuteenus on teenus, mida osutatakse töötule töö leidmiseks ja tööalase arengu soodustamiseks ning tööandjale sobiva tööjõu saamiseks.
Tulenevalt
lg-st 4 tööturuteenuseid osutades lähtutakse isiku erialast, töökogemusest, vajadustest, võimalustest ja õigusest vabalt tööd valida ning tööandja vajadustest ja õigusest vabalt valida endale tööjõudu ning tööturu olukorrast. Tervise- ja tööministri 04.12.2014 käskkirja nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ p. 7.2.3 kohaselt osutatakse teenuseid
-s sätestatud põhimõtetel, tingimustel ja korras, kui ESF programmis ei ole sätestatud teisiti. ESF programmi p. 7.2.4.13 kohaselt on piirkondliku töökoha loomise toetuse raames palgakulude hüvitamine palgatoetuse teenus ning seega kohaldub sellele
Töötukassa on kohustatud konkreetse tööturuteenuse, praegusel juhul palgatoetuse, osutamise vajaduse otsustamiseks selgitama välja, kas on täidetud eelnimetatud
, sh ESF programmis, sätestatud toetuse saamise tingimused ning lisaks toetuse eesmärgipärasuse. ESF programmi p 2.5. kohaselt on piirkondliku töökoha loomise toetuse eesmärk soodustada töökohtade loomist ja töötute tööle rakendamist suure tööpuudusega piirkondades. Toetust makstakse tööandjale, kelle juures asub kahe järjestikuse kalendrikuu jooksul tööle vähemalt viis töötut, kes on töötuna arvele võetud Ida-Viru, Põlva, Valga või Võru maakonnas, töökoht asub Ida-Viru, Põlva, Valga või Võru maakonnas ning täidetud on ka teised ESF programmi tingimused. Lisaks ESF programmi palgatoetuse saamise tingimustele peab ESF programmi palgatoetuse tingimuste täitmisele Töötukassa tagama, et osutatav teenus oleks eesmärgipärane. Vastustaja on seisukohal, millega nõustub ka kohus, et eelviidatud
sätetest tulenevalt on palgatoetuse teenuse eesmärgiks väiksema konkurentsivõimega (riskigruppi kuuluvate) töötute tööle saamise ja töötamise toetamine. Nimetatud eesmärk tuleneb ka
eelnõu seletuskirjast (611 SE), mille kohaselt makstakse palgatoetust väiksema konkurentsivõimega töötute tööle rakendamiseks, palgatoetus peab soodustama uute töötajate valikut registreeritud pikaajaliste töötute seast, kes tulenevalt oma staatusest on vähem konkurentsivõimelised või tööturul mingil põhjusel rohkem tõrjutud. Töötukassa andmetel asjaolud Xi palgatoetusega tööle võtmiseks on vahepeal muutnud. Eesti Töötukassa ja TEST-DIAGNOSTIK OÜ sõlmisid 12.08.2021 palgatoetuse halduslepingu nr 76.1/21/3270 Xi TEST-DIAGNOSTIK OÜ-sse palgatoetusega töölevõtmiseks tähtajatu töölepinguga alates 18.08.2021. Eesti Töötukassa 23.08.2021 otsusega nr TA21-0112236 lõpetati Xi töötuna arvel olek, kuna töötamise registri 23.08.2021 andmetel töötab X teise tööandja - TEST-DIAGNOSTIK OÜ- juures töölepingu alusel alates 18.08.2021. Sellest tulenevalt ning juhindudes
5
lg 1 kohaselt palgatoetus on tööandjale töötu tööle rakendamiseks makstav toetus. Palgatoetusega saab
lg 2 alusel tööle rakendada töötu, kes on: 1) olnud töötuna arvel järjest vähemalt 12 kuud; 2) 16–24-aastane ja olnud töötuna arvel järjest vähemalt kuus kuud; 3) olnud töötuna arvel 15 kuu jooksul vähemalt 12 kuud ja kelle töötuna arvel olek on vahepeal lõpetatud
lg 5 p-des 3–32 või 7 sätestatud asjaoludel; 4) töötuna arvele võtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vanglast vabanenud. Vastustaja selgituse kohaselt Töötukassa ei saaks palgatoetuse lepingut NorthPro OÜ-ga sõlmida Xi tööle võtmiseks, kuna isik ei ole enam töötuna arvel ning X töötab juba palgatoetusega teise tööandja juures. Kohtu hinnangul kaevatavas otsuses ja vaideotsuses on toodud põhjendused ja õiguslik alus ning tuginetakse faktilistele asjaoludele. Vastustaja on piisavalt põhjendanud oma seisukohti nii vaidlustatud otsuses kui ka vaideotsuses, millega nõustub ka kohus. Kohus leiab, et puudub alus kaebaja nõuete rahuldamiseks. Vaideotsuse osas kohus märgib, et vaideotsus ei ole haldusakt, mis looks, muudaks või lõpetaks õigussuhteid ning vaideotsuse kohtus vaidlustamisel, sh koos haldusaktiga, on mõtet siis, kui vaideotsus võib eraldiseisvalt (sõltumata vaide esemest) rikkuda kaebaja õigusi (nt vaidemenetluses oluline menetlusnormide rikkumine), samuti kui vaidemenetluses on selgunud uued õiguslikud/faktilised asjaolud, uute tõendite esitamine jms, mis võiks olla aluseks vaidemenetluses vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamisele. Praegusel juhul kohus ei ole tuvastanud kaebaja õiguste rikkumist vaideotsuse alusel, sh läbiviidud vaidemenetluses. MENETLUSKULUD Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Vastustaja menetluskulude hüvitamist ei taotlenud. Seega menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Elle Kask Kohtunik 6 7 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.