1-20-7977/46

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-20-7977 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
2. veebruari
3. a määrus Aigo Troskale Tartu Maakohtu
4. novembri
5. a otsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Aigo Troska (isikukood 38611166511) kaitsja vandeadvokaadi abi Kristjan Lee, määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
6. Jätta Tartu Maakohtu
7. veebruari
8. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
9. Määrata Sikuti Advokaadibüroole vandeadvokaadi abi Kristjan Lee poolt Aigo Troskale määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 162 eurot, sealhulgas käibemaks 27 eurot.
10. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Aigo Troskalt Eesti Vabariigi kasuks välja 162 eurot.
11. Aigo Troskal tuleb tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
12. Aigo Troska tunnistati Tartu Maakohtu
13. novembri
14. a otsusega süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi ning karistati 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning märgiti, et Aigo Troskal tuleb ära kanda veel 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Aigo Troska pidi kohe ära kandma 1 kuu ja 28 päeva vangistust. Tuginedes KarS § 74 lg-tele 1 ja 3, jäeti ülejäänud karistus ehk 1 aasta ja 2 kuud vangistust täitmisele pööramata tingimusel, et Aigo Troska ei pane 2aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust, s.o osaleb kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis. Samuti juhul, kui Aigo Troska registreerib end kriminaalhooldusametniku määratud ajal riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning läbib meditsiiniasutuse määratud ajal esmase hindamise teenuse. Kohtuotsus jõustus
15. detsembril 2020 ning Aigo Troska kandis 1 kuu ja 28 päevast šokivangistust
16. jaanuarist kuni
17. märtsini
18. Katseaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest
19. novembrist 2020 ja lõpeb
20. novembril
22. Tartu Maakohtu
23. novembri
24. a määrusega pandi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorralise ettekande alusel Aigo Troskale katseajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. Seda seepärast, et Aigo Troska ilmus
25. oktoobril 2021 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele alkoholi tarvitanuna. Määrus jõustus
26. detsembril
29. jaanuaril 2022 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus Tartu Maakohtule teise erakorralise ettekande, milles taotles Aigo Troskale mõistetud vangistuse täitmisele pööramist, sest Aigo Troska rikkus alkoholi tarvitamise keeldu. 3.
31. jaanuaril 2022 toimunud maakohtu istungil, kus arutati Aigo Troskale mõistetud karistuse täitmisele pööramist, tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata küll Aigo Troskale mõistetud vangistuse täitmisele, kuid asendada see üldkasuliku tööga. Maakohtu määrus
32. Tartu Maakohus rahuldas
33. veebruari
34. a määrusega kriminaalhooldusametniku taotluse ja pööras täitmisele Aigo Troskale Tartu Maakohtu
35. novembri
36. a otsusega mõistetud karistuse. Kohtu põhjendused olid lühidalt järgmised. 4.
37. Kriminaalhooldusametniku etteheited on põhjendatud. Erakorralisele ettekandele lisatud
38. detsembri
39. a ja
40. detsembri
41. a alkoholi tarvitamise kontrollimise protokollidest nähtub, et Aigo Troska on jätkanud alkoholi tarvitamist. Mõjuvaid põhjusi, mis õigustaksid alkoholi tarvitamise keelu eiramist, ei ole. Kuna Aigo Troska teadis, et tal on keelatud alkoholi tarvitada, rikkus ta talle KarS § 75 lg 2 p 2 alusel pandud kohustust mõlemal korral tahtlikult. 4.
42. Analüüsides kriminaalhoolduse käiku tervikuna, väärib märkimist, et Aigo Troska on kriminaalhooldusel viibinud ca 1 aasta ja 2 kuud ning tegemist on teise erakorralise ettekandega. Aigo Troska on rikkunud katseaja nõudeid 5 korda, millest 4 viimast rikkumist on seotud alkoholi tarvitamisega. Aigo Troska on jätkanud alkoholi kuritarvitamist hoolimata peaaegu 2-kuulisest šokivangistusest, kriminaalhooldusametniku korduvatest kirjalikest hoiatustest ja maakohtu määrusega seatud alkoholikeelust. Täiendavalt esitas kriminaalhooldusametnik kohtuistungil
43. jaanuaril 2022 alkoholi tarvitamise kontrollimise protokolli, mille kohaselt kontrolliti samal kuupäeval kell 14.59 süüdimõistetu elukohas indikaatorvahendiga tema joovet, alkomeetri näit oli jälle positiivne. Süüdimõistetu selgitas, et ta jõi kanget alkoholi. Kohtuistungil ütles Aigo Troska, et ta tarvitas alkoholi, sest naabrinaise kolimise puhul oli pidu. Eelnevast nähtuvalt pole Aigo Troska teinud õigeid järeldusi ka uue erakorralise ettekande esitamisest ja sellestki ei piisanud tema käitumise muutmiseks. 2 4.
44. Ka Aigo Troska vahetu küsitlemise tulemusel ei teki veendumust, et ta on edaspidi võimeline alkoholi tarvitamisega seotud kriminaalhoolduse nõudeid täitma. Aigo Troska ütles kohtuistungil, et ta otsib abi alkoholisõltuvusest vabanemiseks ning tahab alkoholi tarvitamisest loobuda ja endale töökoha leida. Samas nähtub süüdlase kohtuistungil antud selgitustest ja Töötukassa tõendist, et ta rääkis oma alkoholiprobleemist Töötukassa konsultandile alles
45. jaanuaril 2022, s.o üks päev enne kohtuistungit, kus arutati talle mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Aigo Troska avaldas, et tema alkoholiprobleem on kestnud 3-4 aastat, ega osanud öelda, miks ta varem abi ei otsinud. Süüdimõistetu rõõmustas pärast šokivangistust vanglast vabanemise üle ning arvab, et tal jäi pärast kriminaalhooldaja kirjalikke hoiatusi ja maakohtu eelmist määrust võib-olla tahtejõust puudust. Eelnevast tuleneb, et Aigo Troska on asunud oma alkoholiprobleemiga tegelema üksnes selleks, et vältida vangistuse täitmisele pööramist ja tal pole tõsist motivatsiooni alkoholist loobuda. 4.
46. Lõuna-Eesti Haigla AS-i vastusest nähtub, et Aigo Troska pöördus programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames vaimse tervise õe vastuvõtule
47. jaanuaril 2022, s.o alles pärast seda, kui ta oli kahel korral rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Vaatamata sellele, tarvitas süüdimõistetu siiski
48. jaanuaril 2022 ehk 4 päeva pärast uuesti alkoholi. Järelikult ei piisanud ka vaimse tervise õe vastuvõtust, et hoida ära alkoholi tarvitamist. Aigo Troska ei tule vabaduses oma alkoholiprobleemiga toime. 4.
49. Lisaks Aigo Troska äärmiselt kõikuvale motivatsioonile pole tal ka lähedasi, kes teda alkoholi tarvitamisest loobumisel toetaksid. Aigo Troska tutvusringkonnas on samuti alkoholi liigtarvitajaid ja ka tema elukaaslasel on alkoholiprobleem. Kuigi Aigo Troska on praegu elukaaslasega kokku leppinud, et nad soovivad koos alkoholist vabaneda, on märkimisväärne oht, et nad libastuvad ja mõjutavad teineteist alkoholi tarvitama. Seega ei tulene süüdimõistetu puhul alkoholi tarvitamise oht üksnes tema enda sõltuvusest, vaid ka elukaaslase, naabrite ja sõprade-tuttavate alkoholi tarvitamise harjumustest. Sellises olukorras pole tõsiseltvõetavat alust arvata, et Aigo Troska suudab katseaja lõpuni alkoholi tarvitamisest hoiduda. 4.
50. Kuigi kriminaalhooldusametnik palus kohtuistungil asendada vangistus üldkasuliku tööga, on see abinõu perspektiivitu ega taga katseaja edukat läbimist. Üldkasuliku töö tegemisel jääks alkoholi tarvitamiseks küll mõnevõrra vähem aega, kuid see ei piira kuidagi Aigo Troska ligipääsu alkoholile ega maanda tema alkoholiprobleemi või alkoholi liigtarvitavate kaaslaste negatiivset mõju. Aigo Troska katseaeg on ebaõnnestunud, leebemad meetmed on ammendunud ja ta tuleb saata vanglasse karistust kandma. Määruskaebus
52. märtsil 2022 esitas Tartu Maakohtu
53. veebruari
54. a määruse peale määruskaebuse Aigo Troska kaitsja vandeadvokaadi abi Kristjan Lee, kes palub maakohtu määrus tühistada. Ühtlasi palub kaitsja kriminaalhooldusametniku taotluse rahuldamist ning vangistuse üldkasuliku tööga asendamist, mille juurde määrataks lisakohustus alluda alkoholismivastasele ravile. Kaebuses esitatud seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 5.
55. Aigo Troska rikkumised ei ole niivõrd rasked, intensiivsed ja sagedased, et süüdimõistetut ei saaks mingil muul viisil mõjutada rakendamata kõige rangemat meedet vabadusekaotuse kujul. Aigo Troska on suunatud ja on ise avaldanud nõusolekut läbida alkoholisõltuvuse lahendamiseks sotsiaalprogrammi „Kainem ja Tervem Eesti“, avaldanud tahet minna psühhiaatri vastuvõtule, leidmaks lahendus terviseprobleemidele ja teha töövõime hindamine. Samuti on kriminaalhooldusametnik leidnud, et sotsiaalprogramm on hakanud Aigo 3 Troskale mõju avaldama. Üldkasuliku töö tegemine aitab kasvatada pikalt töötuna olnud Aigo Troska tööharjumust ja tagab tema elu organiseerituse, et jääks vähem aega alkoholi tarvitada. 5.
56. Aigo Troska on ise tunnistanud, et tal on raske alkoholisõltuvus ja ta soovib seda probleemi lahendada, kuid avaldab, et see on olnud raske ning ei ole kogu aeg õnnestunud. Aigo Troska ei ole oma süüd eitanud ja on tunnistanud, et rikkumised on tingitud alkoholisõltuvusest. Ta annab endast kõik, et sellest vabaneda. Selleks on vaja arste, mitte vanglat, sest Aigo Troska jooks pärast vanglat samamoodi edasi, kui ravi ei saaks. 5.
57. Kaitsja on seisukohal, et süüdimõistetule tuleb anda veel üks võimalus tõestada oma käitumisega, et ta on suuteline alkoholisõltuvusega tegelema ja edaspidi talle pandud kontrollkohustusi ravi toel täitma. 5.
58. Kohtumääruses pole piisavalt põhjendatud, miks Aigo Troska puhul on karistuse täitmisele pööramine vangistusena vältimatult vajalik. Toime pandud rikkumiste maht ei ole nii intensiivne ja mahukas, mistõttu on võimalik karistus asendada üldkasuliku töö tegemise kohustusega. Maakohtu määrusega riivatakse oluliselt Aigo Troska vabaduspõhiõigust, mis on käesolevalt ebaproportsionaalne. Aigo Troska näol ei ole tegemist sellise isikuga, kes ilmselgelt oleks ühiskonnale ohtlik, s.t. et tema vangistuses pidamine oleks üldsuse huvidest tulenev, vältimatult vajalik ning proportsionaalne meede. Käesoleval juhul on proportsionaalne kohaldada süüdimõistetu suhtes vangistuse asendamist üldkasuliku tööga ja määrata talle täiendavaid lisakohustusi ning pikendada katseaega 1 aasta ulatuses. Ringkonnakohtu seisukoht
59. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Aigo Troskale Tartu Maakohtu
60. novembri
61. a otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramises.
62. Vaidlust ei ole selles, et Aigo Troska on katseajal korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Erakorralises ettekandes heidetakse talle ette alkoholi tarvitamise keelu rikkumist nii
63. kui
64. detsembril
65. Lisaks sellele esitas kriminaalhooldusametnik kohtuistungil täiendavalt veel
66. jaanuari
67. a alkoholi tarvitamise kontrollimise protokolli, millest nähtub, et Aigo Troska oli sellelgi kuupäeval purjus. Kohtukolleegium nõustub maakohtu määruses tuvastatud asjaoludega ning selle põhjendustega rikkumiste olemasolus ja karistuse täitmisele pööramises. Nimelt on kohtul kontrollnõuete või isikule pandud kohustuste rikkumise tuvastamise järel õigusliku tagajärje valikul lai diskretsiooniõigus. Teise astme kohus on õigustatud kaalutlusõigusesse sekkuma üksnes juhul, kui sätte kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine.
68. Karistuse täitmisele pööramise aluseks võib käitumiskontrolli mistahes nõuete eiramine olla vaid siis, kui kohustus jäeti täitmata mõjuva põhjuseta (RKKKm 3-1-3-24-97, 3-1-1-6113, p 9.2). Praegusel juhul ei ole määruskaebuses välja toodud ainsatki põhjendust, mis oleks kohtupraktikas käsitletav mõjuvana. Ainukese argumendina on Aigo Troska selgitanud, et alkoholist loobumine on keeruline. See on küll õige, aga ei õigusta rikkumisi.
69. Arvestades tõsiasja, et Aigo Troska kannab karistust KarS § 424 lg 2 järgi, on alkoholikeelu rikkumine käsitletav raske üleastumisena. Tegemist on tahtliku rikkumisega, mille tõsidust ei kahanda ka süüdlase lubadused alkoholiprobleemiga tegeleda. 4
70. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigustatult Aigo Troska puhul valinud alternatiivsete valikute vahel karistuse täitmisele pööramise. Ehkki Aigo Troska väljendab sõnades soovi ja valmisolekut alkoholiprobleemiga tegeleda, ei saa mööda vaadata asjaolust, et tegemist on juba teise erakorralise ettekandega, mis on tingitud süüdlase alkoholitarvitamisest. Esimesel korral, s.o
71. novembril 2021 rahuldas kohus kriminaalhooldaja erakorralise ettekande, milles heideti süüdlasele ette joobeseisundis registreerimisele ilmumist ning taotleti talle alkoholikeelu määramist. Tol korral ei pööranud kohus karistust täitmisele, vaid andis süüdimõistetule võimaluse oma käitumist muuta ning näidata, et ta soovib ja suudab edaspidi nõudeid korrektselt täita. Selle võimaluse lasi Aigo Troska aga üsna pea käest – juba määruse jõustumisele järgnenud päeval tuvastas kriminaalhooldaja tal alkoholijoobe. Vähe sellest, kriminaalhooldaja tabas Aigo Troska vähem kui nädal aega hiljem, s.o
72. detsembril 2021, ning
73. jaanuaril 2022 taas alkoholi tarvitanuna. Ringkonnakohus leiab, et sellises olukorras tuleb kriminaalhooldus lugeda luhtunuks ning seda vaatamata asjaolule, et teist laadi käitumiskontrolli rikkumisi tal enam ette tulnud pole.
74. Praegusel juhul nähtub maakohtu määrusest, et kohus ei ole pidanud võimalikuks Aigo Troska üleastumistele reageerida muul viisil kui karistuse täitmisele pööramisega. Esimese astme kohus selgitas, et vangistuse üldkasuliku tööga asendamine on abinõuna perspektiivitu ega taga katseaja edukat läbimist. Ka kohtukolleegium jagab seisukohta, et leebemad meetmed on käesolevaks hetkeks ammendunud, mistõttu tuleb Aigo Troska saata vanglasse karistust kandma. Olukorras, kus süüdimõistetu ei ole isegi pärast mitmekordset alkoholikeelu rikkumisega vahelejäämist enda käitumist muutnud, pole paraku ka lootust, et vangistuse üldkasuliku tööga asendamist saadaks edu. Nimelt tuleks Aigo Troskal isegi siis, kui talle mõistetud vangistus asendataks üldkasuliku tööga, järgida kontrollnõudeid ja täita talle pandud lisakohustusi, mis aga senise kriminaalhoolduse pinnalt vaadates käiks talle üle jõu.
75. Käesoleval juhul ei saa prognoosida muud, kui et Aigo Troska ei lõpeta edaspidigi alkoholi tarvitamist. Ka mingid täiendavad meetmed – nt ravile minemine või programmides osalemine – suure tõenäosusega vilja ei kannaks. Selleks on süüdimõistetu alkoholiprobleem liiga tõsine, tema enda sõnul on ta sellega kimpus olnud tänaseks vähemalt 3-4 aastat. Ehkki määruskaebuses on väidetud, et vangla asemel vajab Aigo Troska hoopis arste, oli süüdimõistetul senise katseaja jooksul ravivõimaluste otsimiseks küllaldaselt aega. Paraku seda ta ei teinud. On tähelepanuväärne, et Aigo Troska käis
76. aprillil 2021 programmi "Kainem ja tervem Eesti" raames esmahindamisel, kuid otsustas pärast seda, et katkestab selles osalemise. Alles peale
77. oktoobril 2021 ametniku vastuvõtule joobnuna ilmumist otsustas Aigo Troska end samasse programmi uuesti registreerida. Lõuna-Eesti Haigla AS-i vastusest päringule nähtub, et Aigo Troska alustas programmis osalemist
78. novembrist 2021 ning õe vastuvõtule jõudis ta
79. jaanuaril
80. Sellest hoolimata jätkas ta endistviisi alkoholi tarvitamist. Ka Töötukassas rääkis ta enese alkoholiprobleemist alles
81. jaanuaril 2022 ehk päev enne kohtuistungit. Eelnev ilmestab üheselt, et Aigo Troska sõnades väljendatud plaan alkoholiprobleemiga tegeleda võib olla kantud üksnes soovist vangistusest pääseda, mitte aga tegelikust motivatsioonist alkoholiga lõpparve teha. Alkoholi tarvitamisega jätkamine kätkeb aga paratamatult endas uute kuritegude toimepanemise ohtu, iseäranis veel olukorras, kus Aigo Troska kannab karistust kuriteo eest, mis on otseselt seotud alkoholijoobega.
82. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu
83. veebruari
84. a määrus tuleb jätta muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata. 5
85. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal dokumentidega tutvumiseks ning määruskaebuse koostamiseks 150 minutit, mille eest taotleb tasu summas 162 eurot, sh käibemaks 27 eurot.
86. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu Aigo Troskalt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm Maarika Kuusk 6 Tiit Lõhmus