KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. märts 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-5355 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaid

§ 424järgi tingimisi vangistusega.

Katseajal ta pani toime uue kuriteo ning Viru Maakohtu 22.05.2018

§ 424lg 2 järgi vangistusega 1 aasta 27 päeva, mida Kar

S § 65 lg 2 alusel suurendati eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra. Ka siis mõisteti karistus talle tingimisi kaheaastase katseajaga ühes allutamisega käitumiskontrollile. Sama otsusega kohaldati O. Madarini suhtes ka ühe kuu pikkust šokivangistust. Katseajal rikkus O. Madarin aga kohustust mitte tarvitada alkoholi ning 28.01.2019 määrusega pikendati katseaega kuue kuu võrra. Seega anti talle võimalusi karistuse vabaduses kandmiseks, ent see polnud tõhus, kuivõrd 27.07.2020 pani ta toime samalaadse süüteo ning Viru Maakohtu 29.07.2020 kohtuotsusega tunnistati ta KarS § 424 lg 2 järgi süüdi. 2.

1. Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohus veendunud, et O. Madarin jätkaks vabaduses seaduskuulekat elu. Samuti ei veennud maakohut tema lubadus hakata elamata uut elu ja kodeerida end alkoholi vastu. O. Madarin on ka varasemalt korduvalt saanud alkoholivastast ravi, kuid selle mõju oli ajutine ning iga kord naasis ta uuesti vana harjumuse juurde. Ainult süüdimõistetu sõnad ei ole piisavad, et uskuda, et ta loobub lõplikult alkoholi liigtarvitamisest. Võimalusi enda sõnade ja lubaduste tõestamiseks on kohtud talle andnud korduvalt, kuid tulutult. Maakohtul puudub veendumus, et karistus on käesolevaks hetkeks täitnud nii eri- kui üldpreventiivse eesmärgi. Kuritegude toimepanemise asjaoludest ja isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase aluse arvata, et vabaduses jätkab ta kuritegude toimepanemist. Samuti ei täidaks O. Madarini kriminaalhooldusele allutamine eesmärki, kuivõrd ta ei ole ka eelneva kriminaalhoolduse ajal korrektselt käitunud ning on katseaja tingimusi rikkunud. Samuti ei takistaks elektrooniline valve O. Madarinil alkoholi tarvitada. Määruskaebus
2. Viru Maakohtu 09.02.2022 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu O. Madarin, kellel maakohtu lahendile etteheited puuduvad, ent kes palub kohtult võimalust tõestada, et ta suudab seaduskuulekat elu elada. O. Madarin selgitab, et maakohtu otsuse lugemine tegi talle häbi ning pani teda mõistma, et ta on oma elu põletanud ja tekitanud sellega kannatusi oma lähedastele. Vanglas viibimise käigus on ta otsustanud eemaldada elust enda senised joomingukaaslased, kes suhtlesid temaga vaid raha pärast. O. Madarin on juba 47-aastane mees, kellel pool eluteest läbi. Vangla mõjus talle kainestavalt, kuivõrd ta mõistis, et on kaotanud parimad aastad oma elust. O. Madarinil on säilinud au ja südametunnistus, tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta töötab vabatahtlikult majandustöödel, on tasunud võlgnevusi. Samuti on O. Madarin läbinud kõik talle ettenähtud sotsiaalprogrammid ning vangla kinnitusel saavutanud ka kõik individuaalse täitmiskava eesmärgid. Ta on hetkel järjekorras, et registreerida abielu enda väljavalituga. O. Madarin esitas kohtule mh ka garantiikirja, millest nähtub, et vabanemisel on tal töökoht Edise Transport OÜ-s. Samuti on teda valmis toetama tema lähedased. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Ringkonnakohus leiab, et süüdimõistetu määruskaebus ei anna alust maakohtu lõppjärelduse muutmiseks ning see jääb edutuks.
4. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaalvõi menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus O. Madarini ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel ühtegi 2 sellist kaalutlusviga, millest tulenevalt võis viimane jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata.
5. KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, kohus on õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm nr 1-09-14104, p 21). Maakohus on asjaolude kogumi pinnalt jõudnud põhjendatult seisukohale, et O. Madarini ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Käesoleval juhul välistab O. Madarini isik ja tema varasem elukäik tema ennetähtaegse vabastamise ning seda vaatamata positiivsetele asjaoludele, millele määruskaebuses viidatakse.
6. KarS § 76 lg 4 asjaolude kogumis analüüsimisest nähtub, et käesoleval ajal ei ole võimalik asuda seisukohale, et süüdimõistetu puhul oleks uute kuritegude risk viidud miinimumini. Määruskaebuses puuduvad argumendid, mis annaksid alust vastupidiseks järelduseks. Määruskaebus sisaldab rohkelt sõnu selle kohta, kuidas O. Madarin kavatseb vabaduses alustada seaduskuulekat elu ning ta on aru saanud alkoholi mõjust tema elukäigule ja inimsuhetele. Maakohus on põhjendanud, miks O. Madarini sõnad ei ole piisavad, et tekitada kohtus usaldust, et sel korral suudab ta vabaduses seaduskuulekalt käituda.
7. Usalduse puudumiseks annab eelkõige aluse O. Madarini minevik. Nimelt karistati teda Viru Maakohtu 30.03.2017 otsusega KarS § 424 järgi tingimisi vangistusega. Seejärel pani ta katseajal toime uue kuriteo ning Viru Maakohtu 22.05.2018

§ 424

lg 2 järgi uuesti tingimisi vangistusega, lisaks kandis ta ära ka 1-kuulise šokivangistuse. Ka see ei teinud O. Madarinile selgeks, miks ta peab alkoholist hoiduma ning katseajal rikkus ta alkoholi tarvitamise keeldu, mistõttu Viru Maakohtu 28.01.2019 määrusega pikendati talle määratud katseaega kuue kuu võrra. Seejärel karistati O. Madarinit juba käesoleva kriminaalasja raames Viru Maakohtu 29.07.2020 otsusega KarS § 424 lg 2 järgi, millele liideti eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus.

1. Eeltoodust nähtub, et O. Madarinit on korduvalt tingimisi karistuse kandmisest vabastatud, tema katseaega on pikendatud, ent iga kord on ta kohtu usaldust petnud. Ka ei ole tal aidanud õigel teel püsida kriminaalhooldus ega šokivangistus. Seega on O. Madarinile antud küllalt võimalusi, et tõestada, et sel korral on ta aru saanud oma tegude keelatusest, ent asjatult. Kohtus saab usaldust tekitada tegudega, mitte sõnadega. Seega ei ole ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga veendunud, et O. Madarini puhul oleks uute kuritegude toimepanemine viidud miinimumini. Kohut ei pane teisiti arvama ka asjaolu, et O. Madarin on vanglas asunud tööle, tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning ta on läbinud sotsiaalprogramme, kuivõrd tema varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Samuti on maakohus juba käsitlenud töökoha ja lähedaste toetuse olemasolu kuritegude toimepanemise hetkel, mis siiski O. Madarinit õiguskuulekal teel ei hoidnud. Kuivõrd O. Madarinit on kriminaalkorras korduvalt karistatud, on põhjust asuda seisukohale, et mõistetud karistused ei ole tema hoiakuid muutnud. Seega puudub ka igasugune alus arvata, et seegi vangistus on seda teinud. O. Madarini puhul ei ole uute kuritegude toimepanemise risk veel piisavalt maandatud ja tema ennetähtaegset vabastamist käesoleval ajal edu ei saada.
2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
3. veebruari 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk /allkirjastatud digitaalselt/ 3 Aarne Sarjas