KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus
- märts 2022 1-19-9270 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Andrei Sergejevi (isikukood 38101203716) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Tartu Maakohtu
- märtsi
- a määrus Kaitsja vandeadvokaadi abi Marina Kelpman Lõuna Ringkonnaprokuratuur Andrei Sergejev RESOLUTSIOON
- Jätta Tartu Maakohtu
- märtsi
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
- Määrata Advokaadibüroole Tarmo Pilv ja Partnerid Andrei Sergejevile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 178,80 eurot (sh käibemaks 29,80 eurot).
- Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Andrei Sergejevilt Eesti Vabariigi kasuks välja 178,80 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Andrei Sergejev tunnistati süüdi Viru Maakohtu
- jaanuari 2020 otsusega karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi. Teda karistati 1 aasta 8 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust A. Sergejevile Viru Maakohtu
- oktoobri 2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aasta 3 kuud pikkuse vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 4 aastat 11 kuud vangistust. Maakohtu otsus tühistati Tartu Ringkonnakohtu
- mai
- a otsusega A. Sergejevile mõistetud karistuse osas. Talle mõisteti KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Viru Maakohtu
- oktoobri 2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 5 kuud vangistust. Karistusaeg algas
- novembril 2019 ning lõpeb
- aprillil
- Vangla esitas materjalid kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur A. Sergejevi tingimisi enne tähtaega vabastamist ei toeta. Süüdlane soovib vabaneda ja seda toetab ka tema kaitsja.
- Tartu Maakohtu
- märtsi
- a määrusega jäeti A. Sergejev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
- Formaalsed alused A. Sergejevi tingimisi vabastamiseks on täidetud. Samuti on isikul elukoht, mis on tingimisi ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks.
- Materiaalsed eeldused täidetud ei ole. A. Sergejevi retsidiivsusoht on jätkuvalt kõrge ning vabastamist toetavad asjaolud mittetoetavaid üles ei kaalu. Süüdlasel on 6 kehtivat karistust ning ta kannab seitsmendat reaalset vangistust. Vangistus seega pole suutnud isiku käitumises muutusi esile kutsuda. A. Sergejev on toime pannud nii isiku- kui ka varavastaseid süütegusid. Nende toimepanemise soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine, grupi mõju, impulsiivsus, mõtlematu käitumine ning puudulikud toimetulekuja probleemilahendusoskused.
- A. Sergejev on osalenud erinevates taasühiskonnastavates tegevustes (Eluviisitreening, Pereja paarisuhete vägivalla vähendamine, Tagasilanguse ennetamine, amfetamiini kohta käiva töövihiku täitmine, riigikeele A1 kursuse läbimine) ning vangla tööhõives. Sotsiaalprogrammidele antud tagasiside on positiivne. Vanglateenistuse ametnikega suheldes probleeme olnud ei ole, käitumine on hea, distsiplinaarkaristused puuduvad.
- A. Sergejevil on võimalik asuda tööle administraatorina. Tegemist ei pruugi olla reaalse töökohaga, sest krediidiraporti veebilehelt nähtuvalt on
- a IV kvartalis tööl Servin Arendus OÜ-s vaid üks palgaline töötaja. Tööjõukulusid on tasutud 41 eurot. Samuti arvestas kohus, et kuigi A. Sergejev on varasemalt enne vangistust ja vangistuste vahel tööga hõivatud olnud, on tal tasumata nõudeid 62 788,05 eurot (vabanemisfondis on 1752,00 eurot). See viitab selgelt isiku puudulikule majanduslikule ja toimetuleku oskusele. Töö ja sissetulek ning suhted perega olid isikul ka enne vangistust, ent kuritegudest see teda eemal ei hoidnud.
- Probleemiks pidas kohus A. Sergejevi puhul narkootikume. Ta suitsetas kanepit juba 11aastaselt ning
- a alates umbes 3-aastase perioodi vältel igapäevaselt heroiini. Vahepeal oli ta vanglas ning tarvitada ei saanud.
- a oli ta metadoonravil ja muid aineid ei tarbinud. A. Sergejev tunnistab, et pani varavastaseid kuritegusid toime narkootikumide hankimiseks, sh narkojoobes olles. 10 korda on A. Sergejevit karistatud NPALSi järgi (viimatine rikkumine
- juuni 2020). A. Sergejevil on diagnoositud narkosõltuvus, mida ta tunnistab. Ta on huvitatud probleemiga tegelemisest, ent suutlikkuse iseseisvalt sõltuvusest vabaneda seadis kohus kahtluse alla. Kinnipidamise tõttu ei jõudnud A. Sergejev ka Viljandi rehabilitatsioonikeskusesse. Praegu soovib ta elama minna vanemate juurde ja liituda SÜTIKu programmiga. Probleemiga tegelemise tahe on tunnustamist väärt, ent vaid tugiisiku abil sõltuvuse kontrolli all hoidmist pikaajalise narkosõltuvuse puhul pidas kohus kaheldavaks. A. Sergejevi kodune olukord ei ole kiita ning ka rahalised probleemid ei soosi endale kindlaksjäämist ja tagasilanguse vältimist. Katseaeg koos kõigi lisakohustusega ei taga õiguskuulekust, kuivõrd uue kuriteo pani A. Sergejev toime katseajal.
- Kohus pidas suureks riski, et eluliste probleemide tekkimisel, sissetulekute ebapiisavusel vmt võib isik naasta sõltuvusainete tarvitamise juurde ning sellisel juhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väga suur. Tagasilanguse vältimiseks võiks tuge loota 2 rehabilitatsioonikeskustest, kus tegeletakse sõltlastega süstemaatiliselt, kuid kinnipeetav selleks käesolevalt soovi pole avaldanud. MÄÄRUSKAEBUS
- Kaitsja palub tühistada maakohtu määrus. Teha uus määrus, millega vabastada A. Sergejev tingimisi enne tähtaega vangistusest. Jätta menetluskulud riigi kanda.
- Kohus on jätnud arvestamata A. Sergejevi käitumise vangistuse jooksul. See on olnud eeskujulik – s.o puuduvad distsiplinaarkaristused, süüdlase maailmavaade ja suhtumine ellu, perekonda ja vanematesse on muutunud. Läbitud on A1 tasemel riigikeeleõpingud ning erinevaid sotsiaalprogramme. Sotsiaalprogrammides õpitu tõttu on ta muutnud oma suhtumist sõltuvust tekitavate ainete tarbimise osas, õppinud kontrollima oma emotsioone ja saavutanud enesekontrolli. Sotsiaalprogrammides on A. Sergejev tegelenud pere- ja paarisuhtevägivalla vähendamisega, ennetanud tagasilangust ja saanud selle kohta teavet. Individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid on täidetud. Uue kuriteo risk ei ole suur - piisab ka kriminaalhooldusest. A. Sergejev kinnitas kohtule motivatsiooni ja valmidust jätkata rehabilitatsiooni ja edaspidi seaduskuulekalt elada. See kinnitab tema motivatsiooni probleem lõplikult seljatada.
- Maakohus on jätnud arvestamata, et A. Sergejevil on vabanedes kindel töökoht. Liiga suurt kaalu on pandud kodusele olukorrale (isa insult ja ema vaimne tervis), mis kohtu hinnangul tagasilangust soodustab. Selline seisukoht on põhjendamata. Haigete vanemate toetamine ja nende juures elamine vaid motiveerib inimest õiguskuulekusele. Sotsiaalprogrammides omandatu on kujundanud A. Sergejevis uued väärtused pere ja lähedastega suhtlemisel.
- Maakohus on probleemkohaks pidanud joovasteid. Taaskord jättis kohus arvestamata, et vangistuse jooksul on süüdlane läbinud sotsiaalprogrammid ja et A. Sergejevil on kindel soov lõpetada sõltuvust tekitavate (eriti narkootiliste) ainete tarvitamine. Ta soovib vabanedes jätkata koostööd SÜTIK-programmi tugiisikuga. Viimase kinnitusel saab A. Sergejev lisaks sotsiaaltöötaja ja psühholoogi abi. Seega on eeldused õiguskuulekuseks tagatud.
- Maakohus tugines äärmiselt suures ulatuses A. Sergejevi varasematele karistustele, mis karistusregistri seaduse § 5 järgi ei ole lubatav. Riigikohtu praktikat arvestades ei saa süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist põhjendada kuriteo raskuse ja selle eest mõistetud karistuse kestusega.
- Maakohus jättis arvestamata A. Sergejevi kohtuistungil antud kinnituse, et ta on oma suhtumist muutnud, mõistnud toimepandud kuritegusid ja nendeni viinud põhjuseid. Ta nõustub ka katseaja tingimustega. Maakohus aga on leidnud, et kriminaalhooldusega ei ole võimalik uute kuritegude riski maandada. Riigikohtu seisukohalt seaks selline seisukoht kriminaalhooldussüsteemi vajalikkuse tervikuna kahtluse alla, sest kriminaalhooldus ongi rajatud eeldusele, et käitumiskontrolli ja katseajaks pandavate kohustustega aidatakse kaasa süüdimõistetu resotsaliseerumisele, vältimaks uute kuritegude toimepanemist.
- Liikmesriigid peavad täitma Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitust nr
(2003), mille järgi tuleks vabastamist võimaldada kõikidele vangidele, kes vastavad seaduskuulekate kodanike miinimumnõuetele. Need nõuded on A. Sergejevi puhul täidetud – ta on üles näidanud eeskujulikku käitumist karistuse kandmise ajal ning muutumistahet. Vabanemisel on tal kindel 3 elu- ja töökoht ning sissetulek. Tagasilangusest aitaks teda tugiisik ja läbitud sotsiaalprogrammid.
- Ühtki mõjuvat põhjust ega erandlikku asjaolu jätta A. Sergejev tingimisi enne tähtaega vabastamata, pole kohus toonud. Kohus on jätnud arvestamata hulgaliste positiivsete asjaoludega, mis tagavad isiku edasise õiguskuulekuse. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Hinnates määruskaebuse argumente, puudub apellatsioonikohtul põhjus maakohtu määruse tühistamiseks.
- Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20). Tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel tuleb arvestada lisaks osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal. A. Sergejevi puhul on esimene tingimisi ennetähtaegse vabastamise eeldus täidetud. Kohus on piisava põhjalikkusega hinnanud neid asjaolusid, mis puudutavad A. Sergejevi käitumist vangistuses tervikuna.
- Järgnevalt tuleb süüdimõistetu resotsialiseerumise võimalusi hinnata isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. A. Sergejevi puhul puudub oht ja risk eluaseme, hariduse, tervise seisundi ning alkoholi osas. Küll aga ei ole tema vabanemisjärgsed elutingimused üleliia optimismi sisendavad – nimelt tõi maakohus välja süüdlase suure võlakoorma ja arvestades krediidiinfo veebilehel tulevase tööandja teavet suhtus umbusuga töökoha tegelikku olemasolusse. Lisaks sellele ei ole A. Sergejevil erialast väljaõpet ning ka töösuhted on iseloomustuse kohaselt olnud heitlikud - töötamist segas narkootikumide tarvitamine ja kaua ühes kohas vastu ei pidanud. Narkootikumide tarvitamine mõjutas isiku majanduslikku olukorda. A. Sergejev on pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil (vargused, arvutikelmused). Tema sissetulek kulus narkootikumide ostmisele. Ringkonnakohus nõustub vangla iseloomustuses kajastatuga, et A. Sergejevi puhul võib täheldada puudulikku toimetulekuoskust.
- A. Sergejev teab, et talle põhjustavad probleeme narkootikumid, sest kinnipeetava iseloomustust arvestades tunnistab ta, et asi on aina allamäge läinud, soovib ennast muuta, on valmis vanglas probleemiga tegelema. Määruskaebuses tõi kaitsja välja A. Sergejevi motivatsiooni ja valmiduse jätkata rehabilitatsiooni ja edaspidi seaduskuulekalt elada ning nägi tõhusat abi A. Sergejevi seaduskuulekuse tagamisel tugiisikus jt talle osutavates teenustes. Vaatamata sellele on väga raske ennustada, kuidas süüdlasel vabanemise järel hakkab selles vallas minema – on ju ka maakohus õigesti täheldanud, et A. Sergejevi narkootikumide tarvitamise juured ulatuvad kujunemisikka, sealt alates on ta iseloomustuse kohaselt tarvitanud erinevaid narkootikume erineva intensiivsusega (vahepealsete tihedate vangistusperioodide ajal puudus narkootikumide tarvitamiseks võimalus). Ka süütegusid on A. Sergejev toime pannud nii narkootikumide hankimiseks (varavastased kuriteod), kui ka nende mõju all olles (mootorsõiduki juhtimised narkojoobes, isikuvastased kuriteod). Kahtlemata on tugiisikust jt SÜTIK-programmi teenustest palju abi, ent arvestades A. Sergejevi pikaaegset tarvitamisharjumust, on tagasilanguse ohtki kahtlemata väga suur. 4
- Maakohus on A. Sergejevi ühe ennetähtaegse vabastamata jätmise põhjusena välja toonud tema korduvkaristatuse. Kuriteo raskusele ja selle eest mõistetud karistuse kestusele ei ole maakohus A. Sergejevit mitte vabastades keskendunud. Karistusregistri kohaselt on A. Sergejevil on kuus kehtivat kriminaalkaristust. Vangla iseloomustuse kohaselt kannab ta seitsmendat vangistust. Seega on kohtupraktikat arvestades tegemist isikuga, kelle retsidiiv on kõrge. Nüüd analüüsides A. Sergejevi viimase aja käitumist, moodustab osa tema liitkaristusest süüditunnistamine KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi teo eest, mille ta pani toime
- oktoobril 2019 oma lapseootel elukaaslase vastu. Teise osa liitkaristusest aga Viru Maakohtu
- oktoobri
- a otsusega viie kuriteo eest, s.o KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 ja § 424 lg 2 järgi mõistetud karistus, mis jäeti kohaldamise ajal tingimisi osaliselt täitmisele pööramata. Seega pani A. Sergejev uue kuriteo toime katseajal. Eeltoodu näitab, et katseajal käitumiskontrolli ja katseajaks pandavate kohustuste läbi süüdimõistetu resotsialiseerumisele kaasaaitamine vältimaks uute kuritegude toimepanemist A. Sergejevi puhul seadusandja poolt taotletud eesmärki ei täitnud. Kahtlemata seab isiku varasem katseaja luhtumine kohtu dilemma ette, kas uskuda seekordsesse katseaja õnnestumisesse või mitte.
- Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa vaid isiku lubadustele õnnestumise prognoosi rajada – rikkus ju A. Sergejev katseaja tingimusi selle kõige raskemal moel, s.o pannes taas toime isikuvastase kuriteo. Ka varasemalt on ta toime pannud nii isiku- kui ka varavastaseid kuritegusid, mis näitab antud süüdlase riski langeda samasse käitumismustrisse. Vangla iseloomustuseski on välja toodud A. Sergejevi impulsiivsus, puudulik probleemilahendusoskus, vähene empaatiavõime, väljakujunenud kuritegelikud hoiakud, enda heaolust lähtumine ning ühiskonnas kehtestatud normide mitteväärtustamine. Kõik eeltoodu vaid toetab kohtukolleegiumi seisukohta, et uute kuritegude oht A. Sergejevi puhul on endiselt suur.
- Kaitsja on määruskaebuses välja toonud sellegi asjaolu, et A. Sergejev on läbinud hulgaliselt sotsiaalprogramme, mis samuti hoiab tulevikus kuritegusid ära. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa siiski ka läbitud sotsiaalprogrammidele panna ülemäära suurt kaalu uute õigusrikkumiste ärahoidmisel. Õpitu tuleb ka ellu rakendada. Nimelt nähtub iseloomustusest, et A. Sergejev osales ka eelneva vangistuse ajal (
- juuni -
- juuli 2011) sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“. Tekib küsimus, miks eelmise vangistuse ajal läbitud sotsiaalprogrammis omandatu ei kujundanud A. Sergejevis uusi väärtused pere ja lähedastega suhtlemisel, kuivõrd viimati tõstis ta käe oma lapseootel elukaaslase vastu. Haigete vanemate toetamine ja nende juures elamine võib tõepoolest motiveerida inimest õiguskuulekusele. Samas nähtub A. Sergejevi minevikust, et ta on toime pannud kuriteo ka oma ema vastu (Viru Maakohtu
- august 2016 otsus, millega A. Sergejev tunnistati muuhulgas süüdi oma ema ähvardamise eest tapmisega). Teadaolevalt suurendavad igasugused eraelulised probleemid käegalöömistunnet ning niimoodi võibki kujuneda olukord, kus haigete vanemate eest hoolitsemine ja muud argimured võivad viia tagasilanguse ja kuritegelike suhete taastekkimiseni. Vaatamata sotsiaalprogrammide läbimisele on vangla iseloomustuses A. Sergejevi puhul endiselt akuutseks peetud ohtu kergemate kehavigastuste tekitamisega seotud perevägivallaks, ühiskonna turvalisuse vastu suunatud kuritegude toimepanemiseks ja seda eriti olukorras, kus isik jätkab narkootikumide tarvitamist, langeb grupi mõju alla, hakkab käituma mõtlematult ja ei saa hakkama oma toimetuleku või probleemide lahendamisega.
- Kuna ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu määruses kaalutlusviga, siis eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
- Kaitsja esitas taotluse määrata kindlaks riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingutele kulunud aeg ja summa. Taotluse kohaselt tutvus kaitsja maakohtu määrusega 30 minutit, 5 selgitas välja A. Sergejevi seisukoha maakohtu määruse peale määruskaebuse koostamiseks (20 minutit) ja kujundas õigusliku positsiooni ning koostas ja esitas määruskaebuse kohtule. Selleks kulutas ta 115 minutit. Kokku taotleb kaitsja 178,80 euro hüvitamist (summas sisaldub käibemaks 29,80 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
- juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel A. Sergejevi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 6