1-16-3183/89

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2022, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-16-3183 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. märtsi
3. a määrus Hardi Pendlale mõistetud karistuse täitmisele pööramise kohta süüdimõistetu Hardi Pendla (ik 38702185739) ja tema kaitsja jurist Indrek Repnau, määruskaebus Kaebuste esitajad ja kaebuste liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. märtsi
5. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Maakohtu
7. aprilli
8. a otsusega tunnistati Hardi Pendla süüdi KarS § 184 lg 2 p 2, KarS § 183 lg 2 p 2 ja KarS § 424 järgi ja talle mõisteti liitkaristuseks neli aastat vangistust. Seda suurendati Tartu Maakohtu
9. septembri
10. a otsusega mõistetud kandmata 2 aasta ja 7 kuu pikkuse vangistuse võrra. H. Pendlale mõisteti kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 6 aastat ja 7 kuud vangistust.
11. Tartu Maakohtu
12. aprilli
13. a määrusega vabastati H. Pendla Tartu Maakohtu
14. aprilli
15. a otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega ja allutati kuni
16. juulini 2022 käitumiskontrollile. H. Pendla oli kohustatud järgima KarS § 75 lg-s sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 5 ja 7 märgitud lisakohustusi.
17. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas
18. jaanuaril 2022 Tartu Maakohtule taotluse H. Pendla kandmata vangistuse täitmisele pööramiseks, sest viimane rikkus kohustust mitte tarvitada narkootikume.
19. Tartu Maakohtu
20. märtsi
21. a määrusega pöörati H. Pendla kandmata karistus täitmisele.
22. Esmalt leidis maakohus, et tõendamist on leidnud H. Pendla poolt amfetamiini tarvitamine. Teda kontrolliti
23. detsembril 2021 ja test reageeris positiivselt amfetamiinile. H. Pendla allkirjastas protokolli ja selgitas, et ei mäleta kuna ega kus ta tarvitas. Talle selgitati ka õigust nõuda bioloogilise vedeliku uuringut ja esitada vaie vangla direktorile. Seda H. Pendla ei teinud. Teda karistati väärteoasjas nr 2780,21,013593 NPALS § 151 lg 1 järgi rahatrahviga. Otsus jõustus
24. detsembril
25. H. Pendlal oli mitmeid võimalusi positiivset narkotesti vaidlustada, kuid seda tehtud ei ole. Ta ei avaldanud kontrollimise käigus, et tarvitas hoopis aineid, mis võisid anda valepositiivse tulemuse.
26. H. Pendla vabastati vangistusest tingimisi enne tähtaega ja on kuni
27. juulini 2022 allutatud katseajale. Ja seda tingimusel, et süüdlane täidab kõiki ettenähtud kohustusi. Seda võimalust H. Pendla ei hinnanud, sest rikkus korduvalt määratud nõudeid. Praeguse ettekande aluseks olev rikkumine ei ole esimene. Enne seda rikkus ta registreerimiskohustust ja tarvitas kokaiini, mille eest sai ka väärteokorras karistada. Ta ei muutnud pärast neid rikkumisi oma suhtumist kohustuste täitmisesse. Käesoleval juhul ei ole tegemist juhusliku rikkumisega, vaid kaalutletud otsusega rikkumistega jätkata.
28. H. Pendla on süüdi tunnistatud narkootiliste ainete käitlemises ja tarvitamises. Vangistuses läbis ta mitmeid rehabiliteerivaid sotsiaalprogramme. Ta avaldas ennetähtaegse vabastamise taotlust arutades, et saab enda probleemi tõsidusest aru ja soovib edaspidi narkootikumidest hoiduda. Seega on tema sõltuvusprobleemiga põhjalikult tegeletud ja seda ka pärast vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Ta läbis pärast vabanemist programmi „SÜTIK“ ja täitis kõiki tingimusi. See kõik näitab, et H. Pendlat ei ole mõjutanud mingilgi määral läbitud sotsiaalprogrammid, nõustamised ja muu rehabilitatsioon. Kriminaalhoolduse edasine jätkamine ei ole põhjendatud. H. Pendla on oma käitumisega tõestanud, et sõnades väljendab küll valmisolekut narkootikumidest loobumiseks, kuid tegudeni see ei jõua. On põhjendatud tema kandmata vangistus täitmisele pöörata. Praeguseks ajaks viibib H. Pendla vahi all, sest temale on esitatud kahtlustus karistuse kandmisest kõrvale hoidmise ja tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise eest. MÄÄRUSKAEBUSED
29. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu H. Pendla kaitsja I. Repnau, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist. Alternatiivselt taotletakse täiendava kohustusena osaleda OÜ Tervisekeskus Elulootus poolt pakutavas rehabilitatsiooniprogrammis või SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses.
30. Kandmata karistuse täitmisele pööramine on viimane abinõu, mis kuulub kohaldamisele juhul kui ülejäänud mõjutusvahendid on ennast ammendanud. H. Pendla on käitumiskontrolli ajal toime pannud kaks rikkumist, s.o ta rikkus
31. juunil 2020 registreerimiskohustust ja
32. mail 2021 leidis tuvastamist, et ta on kokaiini tarvitanud. Teda hoiatati rikkumiste eest kirjalikult. 2 Ametnik esitas erakorralise ettekande, sest ta tarvitas
33. detsembril 2021 amfetamiini. H. Pendla väidab, et tema amfetamiini tarvitanud ei ole, vaid tarvitas steroide ja retseptiravimeid. Maakohtu hinnangul on rikkumised tõendamist leidnud. H. Pendla sõnul ta ei teadnud, et tarvitatud anaboolne steroid (oksümetoloon) võib amfetamiini osas positiivselt reageerida ning sellest tulenevalt ta ei vaidlustanud väärteoasjas tehtud sellekohast otsust. Maakohus jättis taotluse eksperdi ülekuulamiseks rahuldamata ja seetõttu ei saa tõsikindlalt väita, et H. Pendla on amfetamiini tarvitanud.
34. H. Pendla avaldas, et pöördus sõltuvusprobleemiga seoses OÜ Tervisekeskus Elulootus ja SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse poole. Selle kohta on esitatud OÜ Tervisekeskus Elulootus poolne kinnitus, et H. Pendlal on võimalik osaleda rehabilitatsiooniprogrammis. Novembris 2021 toimusid ka individuaalsed psühholoogilised nõustamised ja H. Pendla suhtes rakendataks edaspidiselt erinevaid meetmeid. Samuti on H. Pendla registreeritud SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses teenuse järjekorda. Teenus kestab viis kuni üheksa kuud ja teenusele on võimalik asuda aprilli teisel nädalal. Kõik see näitab, et H. Pendla tunnistab, et tal on narkosõltuvus ja ta on motiveeritud sellega tegelema. Sõltuvus on haigus ja sõltlane vajab ravi. Vangla ei ole raviasutus. H. Pendla on pooleteistaastasel katseajal narkootikume tarvitanud kahel korral ja seda juhul, kui lugeda amfetamiini tarvitamine tõendatuks. Tõendamist ei ole leidnud, et ta kestvalt narkootikume tarvitanud. H. Pendla suhtes ei ole kõik mõjutusvahendid ammendunud. Hoolimata sellest, et tema suhtes on menetluses uus kriminaalasi, mõistab kohus talle süüdimõistmise korral liitkaristuse, millega pööratakse ka praegune kandmata karistus täitmisele. Seega ei ole käesolevalt vajalik karistust täitmisele pöörata.
35. Maakohtu määrusele esitas kaebuse ka süüdimõistetu H. Pendla, kes taotleb määruse tühistamist ja kandmata vangistuse täitmisele pööramata jätmist ja temale erinevate lisakohustuste määramist.
36. Maakohus ei olnud erapooletu. Vanglast vabanedes alustas ta kodus ehitustöid ja vabad hetked veetis elukaaslasega. Ta ei jõudnud registreerimisele, sest ajas päevad segamini.
37. a alguses tegeles õppetööga. Pärast seda haigestus koroonasse, jäi pikaks ajaks karantiini ja vabariigis kehtestati piirangud. See kõik tekitas stressi, sest ta pidi pikalt kodus olema ja tööd ei olnud. Seetõttu tarvitas ta spontaanselt sõbra poolt pakutud ühe doosi kokaiini, mida väga kahetseb. Kevadel pakkus ema talle taaskord korteri renoveerimistöid, mis kestsid sügiseni. Samal ajal läbis ta ka programmi „SÜTIK“, kuid puudu jäi professionaalsest nõustamisest, sest tal olid tõsised ärevushäired. Ta soovis ravile asuda ja leidis programmi „Elulootus“. Seejärel pidi ta
38. a alguses Tallinnas ametlikult tööle hakkama. Paralleelselt sellega teenis raha ka sõidukite remondiga, et käivitada enda ettevõte. Puhkust tal praktiliselt ei olnudki. Tema elustiil on võrreldes vangistusele eelnenud ajaga kardinaalselt muutunud. Vanglas viibimise tõttu ta ei tunne enam rõõmu jne. On ilmselge, et sõltlastel tekib tagasilangusi. Maakohus heidab talle ette, et hoolimata rehabiliteerivatest tegevustest, ta jätkuvalt tarvitab. See ei vasta tõele, sest ta ei ole tänu neile enam igapäevane tarvitaja. Kriminaalhooldusametnik ei ole pakkunud talle tuge ega nõustamist. Ta ei ole kriminaalhoolduse suhtes ükskõikselt käitunud. Temaga ei ole läbi viidud programme. Tema tegi enda poolt kõik, aga kriminaalhooldusametnik mitte. Mis puudutab amfetamiini tarvitamist, siis suure tõenäosusega olid steroidid purgis, kus oli eelnevalt olnud amfetamiin ja ta ei teadnud, et test võib seetõttu positiivselt reageerida. Ta hakkas oma elu vaikselt rööpasse saama ja tegeles sõltuvusprobleemiga. 3 RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
39. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et maakohus pööras õigustatult H. Pendla tingimisi mõistetud vangistuse täitmisele.
40. Erinevalt määruskaebuses märgitust leiab kriminaalkolleegium üheselt, et H. Pendla suhtes on vangistusest kergemaliigilised võimalused ennast ammendanud. Nagu öeldud, H. Pendla mõisteti aprillis 2016 muuhulgas süüdi narkootikumide käitlemises ja talle mõisteti selle eest vangistus, millest ta aprillis 2020 ennetähtaegselt vabastati. Seega on H. Pendla praeguses asjas tervenisti neli aastat vangistuses viibinud, kui see kogemus teda eripreventiivselt ei mõjutanud, sest määratud kohustusi ta täita ei suuda. Oluline on seegi, et tegelikult hoiatati teda mais 2021 narkootikumide tarvitamise eest kirjalikult ja kriminaalhooldusametnik selle eest ettekannet ei koostanud. H. Pendla pidi arvestama, et juba järgmise rikkumise korral ametnik seda aga teeb. Sellest hoolimata reageeris tema narkotest detsembris 2021 positiivselt amfetamiinile, milline rikkumine on ringkonnakohtu hinnangul igakordselt tõendamist leidnud. Siinkohal on õige maakohtu poolt märgitu, et vastasel korral oleks H. Pendla juba pärast positiivset narkotesti avaldanud, et see võib positiivselt reageerida retseptiravimitele.
41. Ringkonnakohtu hinnangul on H. Pendla kriminaalhooldus tervikuna ebaõnnestunud. Praeguse kohtuotsuse aluseks olevad kuriteod on seotud narkootikumide käitlemise ja tarvitamisega. Seetõttu keelatigi tal ennetähtaegsel vabastamisel narkootikume tarvitada, sest nagu öeldud, narkootikumid on tema puhul igal juhul uute kuritegude toime panemise riski suurendavaks asjaoluks. Antud keelust ei ole H. Pendla aga suutnud kinni pidada.
42. H. Pendla on avaldanud soovi asuda ravile, et enda sõltuvusprobleemiga tegeleda. Samas on tema sõltuvusprobleemidega tegeletud nii vangistuse ajal kui ka pärast ennetähtaegset vabanemist kriminaalhooldusel viibides. Sellest ei ole aga mingisugust kasu olnud, sest H. Pendla tarvitab jätkuvalt narkootikume. Suure tõenäosusega puudubki tal sisemine motiveeritus enda sõltuvuskäitumine kontrolli alla saada ja ta läbib erinevaid rehabiliteerivaid tegevusi seetõttu, et teda on selleks kohustatud. Praegune soov ravile asumiseks on ilmselgelt ajendatud üksnes soovist pääseda karistuse täitmisele pööramisest ja sisemise motiveeritusega on siin ilmselt vähe pistmist.
43. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on eeltoodu põhjal ilmselge, et H. Pendla on suhtunud võimalusse kanda karistust tingimisi vabaduses, ükskõikselt. Kuigi määruskaebusest on justkui arusaadav, et H. Pendla lubab enda käitumist parandada ja ravile alluda, ei ole mingisugust tõsiseltvõetavat põhjust tema lubadustesse uskuda. Suure tõenäosusega puudub tal tegelikkuses motivatsioon kriminaalhooldusele allumiseks. Ja ei ole ka põhjust uskuda, et tema käitumist parandaks ravi- ja lisakohustuse määramine. Tema narkosõltuvusega on juba tegeletud, kuid tulutult, sest H. Pendla käitumine näitab, et ta ei soovi sõltuvusest vabaneda. Siinkohal on ainetu selles süüdistada kriminaalhooldusametnikku. Vastutus oma tegude eest tuleb võtta isikul endal. Seetõttu ei ole võimalik H. Pendla puhul rakendada karistuse täitmisele pööramisest leebemaid meetmeid. Talle on juba antud piisavalt võimalusi ja aega enda käitumise parandamiseks ja kriminaalhooldustingimuste nõuetekohasest järgimiseks, kuid tulutult. H. Pendla tuleb saata vanglasse karistust kandma, kuna teisiti ei ole tema puhul võimalik karistuse eesmärke saavutada.
44. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
45. märtsi
46. a määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4