Obsah (9)

§ 637§ 444§ 162§ 138§ 175§ 4842§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Harju Maakohus Kohtunik Laura-Liis Sarapuu 28.02.2022.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-124360 Ts

(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

§ 637

lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja esitatud väited ja nõue

1. Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. Iga hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Ühtlasi on hageja tüüptingimustes avaldanud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto hageja poolt opereeritavasse parklasse pargib. Sõiduk Xxxx riikliku registreerimisnumbriga xxxx (VIN kood xxxx) oli 14.09.2018 pargitud hageja opereeritavale parkimisalale aadressil Pärnu mnt
2. Sõiduki parkimisega avaldas sõiduki kasutaja nõustumuse lepingu sõlmimiseks. Parkimise kontrollimisel tuvastas hageja, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna tasumata oli parkimistasu. Seetõttu väljastas hageja leppetrahvinõude summas 30 eurot. Leppetrahvi väljastamise ajal oli kostja sõiduki Xxxx riikliku registreerimisnumbriga xxxx omanik/vastutav kasutaja. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõue on siiani tasumata. Kostja ei ole leppetrahvinõuet vaidlustanud. Kuna kostja leppetrahvi ei tasunud, saatis hageja kostjale meeldetuletuskirja elektronpostiaadressile aek@aek.ee. Kostja meeldetuletuskirjale ei vastanud ega tasunud ka leppetrahvinõuet. Hageja nõuab kostjalt kooskõlas VÕS § 113¹ lg 1 sissenõudmiskulu hüvitamist summas 40 eurot. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahvi võlgnevus 30 eurot ja sissenõudekulud 40 eurot. Kostja seisukohad
3. Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. VÕS § 159 lg 2 kohaselt ei või leppetrahvinõuet esitada, kui trahvi nõudmisest ei teatata mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist. Hageja teavitas kostjat leppetrahvinõudest alles 2 aastat ja 11 kuud peale parkimislepingu rikkumist. Sellise aja möödumisel ei ole kostjal enam võimalik kindlaks teha, kes antud ajal sõidukit kasutas. Sõidukit kasutas 5-6 inimest vastavalt vajadusele, kuid käesoleval ajal keegi neist enam kostja juures ei tööta. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
4. Tulenevalt

§ 444

lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.

1. Hageja on esitanud kostja vastu leppetrahvi nõude parkimislepingu tingimuste rikkumise eest. VÕS (võlaõigusseadus) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui 2 ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Pooled vaidlevad, kas hageja on leppetrahvi nõudmise õiguse kaotanud või mitte.
2. Hageja on välja toonud, et esitas leppetrahvi nõude sõiduki xxxx riikliku registreerimisnumbriga xxxx parkimistingimuste rikkumise eest 14.09.2018 ning edastas kostjale e-posti teel meeldetuletuse 26.04.
3. Hageja on esitanud leppetrahvi nõude (dtl 51) ja fotod hageja opereeritavast Pärnu mnt 156 asuvast parkimisalast (dtl 53-63), millest nähtuvalt on sõiduk riikliku registreerimisnumbriga xxxx 14.09.2018 pargitud nimetatud parkimisalale. Fotolt (dtl 59) nähtub, et leppetrahvi nõue on 14.09.2018 jäetud sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Samuti on hageja esitanud Transpordiameti vastuse (dtl 64), millest nähtuvalt on kostja seisuga 14.09.2018 sõiduki riikliku registreerimisnumbriga xxxx omanik/vastutav kasutaja. Kohus tuvastab nimetatud tõendite alusel, et kostjale kuuluv sõiduk oli 14.09.2018 pargitud hageja opereeritud parklas ning hageja jättis leppetrahvi nõude sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Kostja e-postiaadressile aek@aek.ee saadetud meeldetuletusega (dtl 65) on tõendatud, et meeldetuletuse leppetrahvinõude tasumiseks saatis hageja kostjale 26.04.
5. Kohus leiab, et kostja väide leppetrahvi nõudest teavitamise osas alles 2 aastat ja 11 kuud peale parkimislepingu rikkumist ei ole tõendatud. Hageja väitel teatas ta leppetrahvinõudest, pannes vastava teate sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Samuti tegi hageja töötaja sellest ka fotod. TsÜS § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus on 05.06.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-17-117-146 p-s 12 leidnud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele võib pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Riigikohus on täiendavalt märkinud, et kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks, kuid praegusel juhul ei ole kohtud selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud. Hüpoteetilist riski, et keegi möödujatest võib trahviteate esiklaasilt kõrvaldada, kannab parkimislepingu tingimusi rikkunud lepingu pool. Käesoleval juhul on hageja kostjat teavitanud leppetrahvinõudest vahetult pärast rikkumise avastamist. Asjaolu, et sõidukit kasutas kostja töötaja, kes kostjat leppetrahvinõudest ei teavitanud, ei muuda hageja valitud tahteavalduse edastamise viisi ebamõistlikuks. Seega leiab kohus, et hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on seda teinud VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul.
6. Parkimistingimuste kohaselt oli kostja parkimislepingu tingimuste rikkumise korral kohustatud tasuma hagejale leppetrahvi summas 30 eurot. Kostja ei ole leppetrahvinõuet tasunud. Hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist ja leppetrahvi tasumist VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja parkimislepingu rikkumise eest ettenähtud leppetrahvi summas 30 eurot.
7. Lisaks leppetrahvile nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulu summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulu 40 eurot VÕS § 1131 lg 1 alusel. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus 9.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seoses hagi rahuldamisega jäävad menetluskulud kostja kanda. 3 10. Hageja on välja toonud, et tal tekkis menetluskulu 291 eurot, so kulu riigilõivule ja lepingulisele esindajale.

§ 138

lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Hagihinnale vastav riigilõiv on 75 eurot, mis on nähtuvalt kohtute infosüsteemist tasutud. 11.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on välja toonud, et maksekäsu kiirmenetluses on ta kandnud õigusabikulusid summas 20 eurot. Hagimenetluses on hageja esindaja teinud järgmised menetlustoimingud järgmise ajakuluga: Toimingud 1. hagi koostamine 2. kostja arvamusega tutvumine, vastuse koostamine kostja vastusele 3. kostja 24.11.2021 vastusega tutvumine, sellele seisukoha koostamine KOKKU Aeg (h) 2 0,25 0,20 2,45 12. Kohus leiab, et kui maksekäsu kiirmenetlus jätkub hagimenetlusena, ei ole

§ 4842kohaldamine põhjendatud.

Võttes arvesse, et hagi esitamiseks on kasutatud arvukate analoogse sisuga hagiavalduste esitamiseks välja töötatud põhja, ei võinud maksekäsu kiirmenetluse avalduse täitmisele ning hagi koostamisele kokku põhjendatult kuluda enam kui tund aega. Ülejäänud osas on toimingud kooskõlas menetluse käiguga ning toimingutele märgitud ajakulu ei ole selgelt ülemäärane. 13. Hageja on märkinud, et talle osutati õigusteenust tunnihinnaga 80 eurot, mis ei ületa kohtu hinnangul oluliselt keskmist mitteadvokaadist esindaja poolt osutatud teenuse eest makstavat tasu. Hageja põhjendatud kulu lepingulisele esindajale kokku on 116 eurot (1,45 x 80). Kuna hageja ei ole esitanud

§ 174lg 10 kohast kinnitust, tuleb esindaja kulu hüvitada ilma käibemaksuta.

14. Hagejale hüvitamisele kuuluv menetluskulu kokku on 191 eurot (75 + 116), mille kohus mõistab hageja kasuks vastavalt menetluskulude jaotusele välja kostjalt. 15.

§ 177

lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 16.

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 4